''Kui haigustekitaja areneb ühes populatsioonis ja kohtab seejärel teist populatsiooni, milles levida, teeb see seda tavaliselt väga edukalt, kuna inimeste immuunsüsteem pole sellega võitlemiseks kohastunud. Kuna laiemas plaanis olid neandertallased nüüdisinimestele küllaltki sarnased, on ohutu oletada, et meie esivanemad nakatusid viirusesse väga hõlpsalt,'' selgitas uurimuse juhtivautor Ville Pimenoff Katalaani onkoloogia instituudist ERR Novaatorile.

Arvestades, et teadlased on leidnud tänaseks kümneid inimesi nakatavaid papilloomiviirusi, ei pruugi see tunduda eriti olulise sündmusena. Ent erinevalt enamikest teistest nakkustest, mille tõrjumisega immuunsüsteem hõlpsalt hakkama saab, päädib HPV 16-sse nakatumine mõnikord vähki haigestumisega. Näiteks on see kõige sagedasem emakakaelavähi tekitaja.

Erinevalt mitmetest teistest papilloomiviirusest, on üllatavalt rikkalik ka selle geneetiline mitmekesisus. Eristada võib nelja alatüüpi: a, b, c ja d. ''Seejuures leidub A-tüüpi peamiselt vaid Euraasias, ent Sahara-taguses Aafrikas pole seda peaaegu üldse. Muidugi oli see juba varem teadlastele silma jäänud, kuid oletati, et see tulenes lihtsalt inimeste rände eripäradest,'' laiendas geeniteadlane.

Pimenoffi ja ta kolleegide analüüsi kohaselt võib tõenäolisemaks pidada veidi teistsugust stsenaariumi. Nüüdisajal pahandust tekitava HPV 16 esivanemaga puutusid Aafrikas kokku nii nüüdisinimesed kui ka neandertallaste esivanemad. Pärast viimaste väljarännet hakkas nende poolt kantud papilloomiviirus arenema aga omasoodu ning tekkis teistest eristatav HPV 16a alatüüp. Inimeste ja neandertallase kokkupuutel kandus uus alatüüp üle nüüdisinimestele.

Järeldus põhineb pea 120 maailma eri paigust kogutud HPV 16 viiruse genoomi täielikul järjestamisel ja viiruste omavaheliste sugulassuhete lahkamisel, mis võimaldas saada aimu haigustekitaja evolutsioonist. Tegu on suurima omataolise uuringuga.

Neandertallaste pärand
Pimenoff märkis, et viimastel aastatel geneetika vallas tehtud avastused on teadlaste maailmapilti oluliselt arvardanud. ''Kuid samal ajal on muutunud meie evolutsiooniline ajalugu ka üksjagu keerukamaks. Sama võib öelda haigustekitajate rolli kohta,'' laiendas geeniteadlane.

''Peamised erinevused, mille poolest eurooplaste immuunsüsteem aafriklaste omast erineb, taanduvad just neandertallastelt saadud geenidele. Teisisõnu olid neandertallaste geenialleelid, mida tänapäeval meie geenipagasist leiab, meie esivanematele kasulikud. See näitab suurepäraselt, kuidas haigustekitajad meie evolutsiooni mõjutavad,'' mõtiskles Pimenoff. Kuigi see on kergelt kummastav, on inimeste evolutsioonilise mineviku uurimine tema sõnul seega kasulik kliinilises kontekstis.

Pikemas perspektiivis loodab ta täiendavate papilloomiviiruste ja nendesse nakatunud inimeste geenijärjestuse uurimisega paremini mõista, miks suudab mõne inimese immuunsüsteem vabaneda HPV 16st suhteliselt kergelt, mil teiste jaoks võib nakkus päädida elu ohustava vähiga. Vastus võib peituda neandertallaste geenipärandis.

Seni on Pimenoffil vaid üks soovitus. ''Hoolimata meie uurimuse tulemusest on tänapäeval kõige kindlam viis end papilloomiviirusest lähtuva vähi eest kaitsta lasta end vaktsineerida,'' rõhutas mees.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Biology and Evolution.