Inimeste ja neandertallaste suhe oli äärmiselt ühepoolne
Kuigi nüüdisinimestel õnnestus saada neandertallastega ühiseid järeltulijaid rohkem kui ühel korral, oli tegu ühepoolse suhtega. Uus geenianalüüs näitab, et liigi väljasuremise hakul leidus neandertallaste pärilikkusaine hulgas inimestelt pärinevaid geene imevähe või üldse mitte.
Tõdemus põhineb viie Euroopa eri paigus 47–39 tuhande aasta eest elanud neandertallase pärilikkusaine täielikul järjestamisel. Uuringu esimese autori Mateja Hajdinjaki hinnangul võib olla sellel mitu põhjust.
"Neil neandertallastel ega nende eellastel ei pruukinud olla võimalust inimestega kohtuda ega paarituda. Teisest küljest on see väga rabav, sest neist vähemalt neli elasid Euroopas samal ajal kui nüüdisinimesed. Kuid see võib ka viidata, et erinevalt inimestest ei kasvatanud nad saadud ühiseid järeltulijaid üles," mõtiskles Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi doktorant ERR Novaatorile antud intervjuus.
Tänapäeval väljaspool Aafrikat elavate inimeste genoomist moodustab neandertallste pärilikkusaine 2–5 protsenti.
Hajdinjak rõhutas, et põhjapanevate järelduste tegemiseks tuleb järjestada veelgi rohkemate neandertallaste pärilikkusaine. Võrreldes eelnevate uuringutega on tegu siiski edasiminekuga. Neandertallaste genoomi esimene mustand põhines kolme neandertallase DNA-l. "Sellest ajast saadik on meil õnnestunud saada vaid kahe üksteisest ajalises ja geograafilise mõttes kaugel elanud neandertallase kõrgekvaliteediline genoom. Uue tööga saame hakata vastama aga lõpuks ka küsimustele, kui palju nad üksteisest väljasuremise eel geneetiliselt erinesid," selgitas doktorant.
Kümnete tuhandete aastate vanustest säilmetest ainult neandertallaste DNA eraldamine pole aga lihtne. Ajastute vältel on see saastunud bakterite ja teiste mikroobide pärilikkusainest. Väljakaevamistel jätavad säilmetele oma jälje ka arheoloogid. "Üks meie kolleegidest leidis aga meetodi, kuidas saastest küllaltki edukalt lahti saada – me töötleme neid hüpokloriidiga. See on lihtsalt edev nimi valgendaja jaoks, mida võid leida ka enda valamukapist," märkis Hajdinjak.
Uurimusse kaasatud viis neandertallast elasid 47–39 tuhande aasta eest vastavalt tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Horvaatia ja Vene Kaukasuse aladel. Analüüsi käigus sai kinnitust, et mida lähemal neandertallased üksteisele elasid, seda sarnasem oli nende DNA. Seda võib näha ka nüüdisajal elavate inimpopulatsioonide kohta. Eestlased ja lätlased on sarnasemad kui näiteks eestlased ja ungarlased.
Teiselt poolt tuli tööst välja ka mõndagi sellist, mis polnud sedavõrd ilmne. Kõik uuritud neandertallased sarnanesid üksteisele geneetiliselt rohkem kui oma umbes 70 000 aastat varem elanud suguvennale
"Sama periood langeb kokku ulatuslike kliimamuutustega. Seega on võimalik, et mõnel pool surid neandertallased välja juba varem ja nende kunagised elualad koloniseeriti järgnenud parematel aegadel refuugiumites varju leidnud neandertallaste poolt," selgitas Hajdinjak. Teisisõnu, mõnikümmend tuhat aastat enne väljasuremist hakkasid neandertallased liikuma ja ühed populatsioonid asendusid teistega.
"Me oleme jõudnud lõpuks nii kaugele, et saame hakata ütlema juba midagi neandertallaste asurkondade muutumise ja meie lähimate sugulaste individuaalsete eripärade kohta," märkis doktorant.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.