Neandertallased paaritusid mitmete inimliikidega ({{commentsTotal}})

Väljakaevamised Denissova koopas.
Väljakaevamised Denissova koopas. Autor/allikas: Bence Viola/Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut

Siberis asuvas Denissova koopas elanud teismelisel tüdrukul oli neandertallasest ema ja denisi inimesest isa, viitab pisikesest konditükist eraldatud DNA.

"Erinevate inimliikide hübriidid polnud sedavõrd ebatavalised, kui kunagi arvasime. Eri liigid rändasid ringi küll eraldi rühmades, kuid kui nad kohtusid, siis... said nad üksteisega lapsi," sõnas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi paleogeneetik.

Ürginimeste suhete täpse vormi üle saab vaid spekuleerida. Tänapäeval elavate inimeste DNA-s leiduv teiste liikide pärilikkusaine näitab samas, et vähemalt mõnel juhul jõudsid sündinud hübriidid ise lapsi saada. Keegi pidi nad üles kasvatama.

Hübriidist laps koos vanematega Viviane Sloni kolleegi Petra Korlevići nägemuses. Petra Korlević

Eelnevate tööde kohaselt paaritusid neandertallased nüüdisinimestega tõenäoliselt juba vähemalt 200 000 aasta eest ning kindlasti 65 000 ja 40 000 aastat tagasi. Samuti ristus vähemalt ühel hetkel ajaloos nüüdisinimeste ja Euraasia idaosas elanud denisi inimeste tee. 2012. aastal Denissova koopast leitud luutükk lisab sellele veel täiendava kihi.

Kingakarbist laborisse

"Sensatsiooniline" leid oleks jäänud äärepealt tähelepanuta. Paari sentimeetri pikkusena tundus kondikild kaevajatele sedavõrd tavalisena, et jäeti koos paari tuhande luutükiga alles teaduskraadi omandavatele tudengitele oma oskuste lihvimiseks.

Teadlaste õnneks töötati mõne aasta eest välja tehnika, mis võimaldab määrata isegi muidu täiesti ilmetus kondis leiduvate valkude põhjal, millisele liigiga tegu on. Sajad ja sajad Oxfordi Ülikooli magistritudengi Samantha Browni uuritud kondid osutusid harilikeks loomaluudeks. Neist üks näis kuuluvat aga mingit sorti inimesele.

Teadlased uurisid pisikest luutükki. Autor: Thomas Higham/Oxofordi Ülikool

Kont jõudis viimaks iidse DNA uurimisele keskenduva Viviane Sloni lauale. "Kui ma tulemused kätte sain, olin sedavõrd üllatunud, et otsustasin analüüsida veel ühte proovi ja seejärel veel ühte," meenutas Slon. Paleogeneetik jäi rahule alles kuuenda proovi järel. Denissova koopas elanud inimene oli neandertallasest ema ja saladuslike denisi inimeste otsene järeltulija.

Sedavõrd hiljutisi märke kahe inimliigi ristumisest pole varem leitud. Rumeenias umbes 40 000 aastat tagasi elanud nüüdisinimesel oli neandertallasest vana-vana-vanavanem.

Denni

Denissova koopas elanud hübriid suri aga ligikaudu 90 000 aasta eest. Kui isalt saadud pärilikkusaine sarnanes ligilähedaselt teiste samast koopast leitud denisi inimeste omale, siis neandertallasest ema esivanemad olid pärit Kesk-Euroopast. Teisisõnu olid neandertallased arvatust liikuvamad ja läbisid aastate vältel tuhandeid kilomeetreid.

Slon tõdes, et puhtalt pärilikkusaine alusel polnud võimalik ürgnaise mitte midagi rohkemat. Siinkohal tuli mängu klassikalisemad antropoloogia meetodid. Bence Viola Toronto Ülikoolist võrdles luu paksust kümnete eri vanuses neandertallaste ja inimeste säilmetega. "Selle põhjal oli Denni surmahetkel vähemalt 13 aasta vanune," sõnas paleoantropoloog.

Kokkuvõtlikult segunesid erinevad inimliigid seega ajaloo vältel seega pidevalt ja mil iganes selleks võimalus avanes. "Samas juhtus seda siiski sedavõrd harva, et saame neid tänapäeval üksteisest eristama. Küsimus polnud aga ilmselt mitte niivõrd viljakate järeltulijate saamises ja eelarvamustes kui geograafias. Euraasia manner on suur ja inimesi polnud lihtsalt kuigi palju," laiendas Slon.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: