"Erinevate inimliikide hübriidid polnud sedavõrd ebatavalised, kui kunagi arvasime. Eri liigid rändasid ringi küll eraldi rühmades, kuid kui nad kohtusid, siis... said nad üksteisega lapsi," sõnas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi paleogeneetik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Ürginimeste suhete täpse vormi üle saab vaid spekuleerida. Tänapäeval elavate inimeste DNA-s leiduv teiste liikide pärilikkusaine näitab, et vähemalt mõnel juhul said sündinud hübriidid ise lapsi. Keegi pidi nad seejärel ka üles kasvatama.

Hübriidist laps koos vanematega Viviane Sloni kolleegi Petra Korlevići nägemuses. Petra Korlević

Eelnevate tööde kohaselt paaritusid neandertallased nüüdisinimestega tõenäoliselt juba vähemalt 200 000 aasta eest ning kindlasti 65 000 ja 40 000 aastat tagasi. Samuti ristus vähemalt ühe korra ajaloos nüüdisinimeste ja Euraasia idaosas elanud denisi inimeste tee. 2012. aastal Denissova koopast leitud luutükk muudab pilti veelgi mitmetahulisemaks.

Kingakarbist laborisse

"Sensatsiooniline" leid oleks jäänud peaagu tähelepanuta. Paari sentimeetri pikkune kondikild tundus kaevajatele sedavõrd tavalisena, et jäeti koos paari tuhande teise luutükiga alles teaduskraadi omandavatele tudengitele nende oskuste lihvimiseks.

Teadlaste õnneks töötati mõne aasta eest välja tehnika, mis võimaldab määrata täiesti ilmetus kondis leiduvate valkude põhjal, millisele liigile luu kunagi kuulus. Sajad Oxfordi Ülikooli magistritudengi Samantha Browni uuritud kondid osutusid harilikeks loomaluudeks. Neist üks näis kuuluvat aga mingit sorti inimliigile.

Teadlased uurisid pisikest luutükki. Autor: Thomas Higham/Oxofordi Ülikool

Kont jõudis viimaks iidse DNA uurimisele keskenduva Viviane Sloni kätte. "Kui lõpuks tulemused kätte sain, olin sedavõrd üllatunud, et otsustasin analüüsida proovi veel korra ja seejärel veelkord," meenutas Slon. Paleogeneetik jäi rahule alles kuuenda proovi järel. Denissova koopas elanud inimesel oli neandertallasest ema ja saladusliku denisi inimese järeltulija.

Sedavõrd hiljutisi märke kahe inimliigi ristumisest pole varem leitud. Näiteks Rumeenias umbes 40 000 aastat tagasi elanud nüüdisinimesel oli neandertallasest vana-vana-vanavanem.

Denni

Denissova koopas elanud hübriid suri aga ligikaudu 90 000 aasta eest. Kui isalt saadud pärilikkusaine sarnanes ligilähedaselt teiste samast koopast leitud denisi inimeste omale, siis neandertallasest ema esivanemad olid pärit Kesk-Euroopast. Teisisõnu olid neandertallased arvatust liikuvamad ja läbisid tuhandeid kilomeetreid.

Slon tõdes, et puhtalt pärilikkusaine alusel polnud võimalik öelda ürgnaise mitte midagi rohkemat. Siinkohal tulid mängu klassikalisemad antropoloogia meetodid. Bence Viola Toronto Ülikoolist võrdles luu paksust kümnete eri vanuses neandertallaste ja inimeste säilmetega. "Selle põhjal oli Denni surmahetkel vähemalt 13 aasta vanune," sõnas paleoantropoloog.

Kokkuvõtlikult segunesid erinevad inimliigid seega ajaloo vältel seega pidevalt ja mil iganes selleks võimalus avanes. "Samas juhtus seda siiski sedavõrd harva, et saame hakata neid tänapäeval üksteisest eristama. Küsimus polnud aga ilmselt mitte niivõrd viljakate järeltulijate saamises ja eelarvamustes kui geograafias. Euraasia manner on suur ja inimesi polnud lihtsalt kuigi palju," laiendas Slon.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.