''Näib, et see on pigem reegel kui erand. Taolised juhtumid olid küllaltki sagedased. Seda mitte ainult inimeste ja neandertallaste, vaid ka teise toona elanud inimliigi – denisi inimeste – vahel. Toonane maailm oli tõeliselt ürgne. Mil iganes ringi rändavad hõimud kohtusid, paaritusid nad üksteisega vähemalt mingis ulatuses,'' kummutas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse juhtivaautor Martin Kuhlwilm müüdi, et erinevat liiki inimeste kohtusid lõppesid iga kord veriselt.

Enne neandertali naise pärilikkusaine järjestamist oli antropoloogidel põhjust arvata, et neandertallaste ja nüüdisinimeste vaheline seks päädis esimest korda sigimisvõimelise järeltulija ilmale tulekuga ligikaudu 65 000 aasta eest. Vahetult pärast nüüdisinimeste suuremat väljarännet Aafrikast. ''Genoomis näha olevaks kohtumiseks pidid nad aga väljaspool Aafrikat elama vähem kui 200 000 aastat tagasi, võibolla isegi varem,'' märkis evolutsioonilisele antropoloogiale fokusseeruv bioinformaatik.

Nimelt sarnaneb neandertallaste pärilikkusainest leitud nüüdisinimeste pärilikkusaine kõigile tänapäeval Aafrikas elavatele inimpopulatsioonidele ühepalju. Töö autorid spekuleerivad, et ühise järeltulijaga lõppenud kohtingud aitasid turgutada ida pool elanud neandertallaste geneetilist mitmekesisust. Võrreldes nüüdisinimestega elasid nad hajusamalt. Nende populatsiooni koguarvukus oli inimeste omast ligikaudu kümme korda väiksem.

Siiski on veel vara öelda, kas Altai neandertallase genoomist leitud nüüdisinimese geenid pakkusid neandertallastele evolutsioonilist eelist. Selleks peaks parema ülevaate saama ka mujal elanud ja kunagi inimestega paaritunud neandertallaste populatsioonide genoomist. ''Selle indiviidi puhul seonduvad leitud geenid muu hulgas spermide arenguga. See on küllaltki huvitav, sest just sellega seonduvad erinevused vähendavad hübriidide sigimisvõimet. Võib spekuleerida, et see aitas liikidevahelist lähedust säilitada,'' mõtiskles Kuhlwilm.

Teised inimeste geenid on seotud näiteks immuunsüsteemiga, mis võisid pakkuda samuti potentsiaalselt teatud olukordades evolutsioonilist eelist. Eelnevalt on inimeste ja neandertallaste pärilikkusaine võrdlemisel näidatud, et neandertallaste immuunvastusega seotud geenid võisid aidata nüüdisinimesi vähemalt kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Võimalik, et ka tänapäeval. Samas seonduvad neist mõned ka näiteks allergiate ja depressiooniga.

Kui Aafrikast juba enam kui 100 000 aastat eest välja rännanud nüüdisinimestele viitava reaalsuses ei saa kahelda, on mõneti ebaselgem, kus täpselt Altai naise esivanemad inimestega ühte heitsid. Tõenäoliseks paigaks võib pidada Lähis-Ida. Umbes 80 aasta eest leidsid arheoloogid näiteks Iisraelist inimsäilmeid ja muistiseid, mille vanus ulatub 120 000 aastani.

''Nende kuju on Aafrikas elanud nüüdisinimestele väga sarnane. Sama võib öelda kultuuri kohta – muististe stiil kattub samal ajaperioodil Aafrikast leitutega. Nii eeldame, et nad on suguluses meie poolt tuvastatud inimrühmaga. Paraku pole meil võimalik seda otseselt pärilikkusaine võrdlemise põhjal veel kinnitada ega ümber lükata,'' nentis mees. Seni on peetud aga toonast väljarännet ebaedukaks. Vähemalt ei leia Lähis-Itta jõudnud inimeste geenipärandit teadaolevalt tänapäeva inimestest.

Uute tulemuste põhjal võisid nad aga seega vähemal või rohkemal vormida neandertallaste arengut. Tõenäoliseks võib pidada näiteks stsenaariumi, mille kohaselt said Lähis-Idas nüüdisinimesi kohanud neandertallased sigimisvõimelisi järeltulijaid ja rändasid siis edasi Siberisse idaossa. Seekord juba inimeste pärilikkusainega täiendatud geenipagasiga. Järgmisel korral ristus nüüdisinimeste ja neandertallaste tee sugulises mõttes kinnitatult 50–60 tuhande aasta eest Lähis-Idas ja 40 000 aasta eest Rumeenias. Neandertallaste pärilikkusaine osakaalu põhjal võib lisaks oletada, et neandertallased paaritusid sagedamini tänapäeval Ida-Aasias elavate inimeste esivanematega.

Inimeste, neandertallaste ja denisi inimeste genoomis leiduva pärilikkusaine põhjal võib aga öelda, et neandertallased ja nüüdisinimesed ei piirdunud liikidevahelise suhete edendamisel vaid üksteise seltskonnaga.

Näiteks paaritusid neandertallased ja denisi inimesed arvatavasti 50 000 aasta eest Aasias. Viimased said tõenäoliselt tasuks immuunsüsteemi töös osalevaid geene. Denisi inimesed ei põlanud ära ka nüüdisinimesi. Inimrühma iseloomustavat pärilikkusainet leiab nii Ida-Aasias kui ka Okeaanias elavate inimeste genoomis.

Denisi inimestega on seotud ka üks kõige salapärasemaid seksuaalseid kohtumisi. Genoomis leiab jälgi arhailisest tundamatule inimrühmale kuuluvast pärilikkusainest. Laiemat tunnustust on kogunud hüpotees, mille kohaselt lahkus see Aafrikast umbes miljoni aasta eest, tegu võis olla näiteks Indoneesia aladel elanud Homo erectuse populatsiooniga.