Esimene nüüdisinimesed ilmusid planeedile umbes 300 000 aasta eest. Liigipiirid jäid siiski veel piisavalt hägusaks, et need said lapsi mitmete teiste toona maailma asustanud inimestega. Eurooplaste ja aasialaste genoomis leidub seetõttu neandertallaste geene. Austraalia põliselanike ja Ookeani saartel elavate rahvaste geenipagasis aga denisi inimeste pärilikkusaine lõike. Hiljutisemate geeniuuringute käigus on leitud jälgi veel kahest praeguseks väljasurnud inimliigist.

Värske uuring vihjab, et aafriklaste DNA-l võib olla kohati sama värvikirev taust. Seni on jäänud see California Ülikooli teadlaste hinnangul tabamatuks pelgalt sealsete rahvakildude vähese uurimise pärast. Uue töö raames võrdlesid Arun Durvasula ja Sriram Sankararaman omavahel 405 Lääne-Aafrikas elava inimese genoome neandertallaste ja denisi inimeste geenidega.

Laias laastus oli uute geenivariantide teke seniste oletuste ja teadmistega heas kooskõlas. Paar leidis aga, et mitmete Lääne-Aafrikas elavate inimeste, sh Nigeerias elavate jorubade ning Sierra Leones elavate mendede geenivariante ei leidu teadaolevalt mitte ühegi teise praegu elava rahva pärilikkusaines.

Samu geenialleele ei nähtud ka neandertallaste ega denisi inimeste genoomis. Sõltuvalt inimesest moodustasid tundmatud geenivariandid nende pärilikkusainest 2–19 protsenti.

Kõige paremini seletab tundmatute alleelide olemasolu Durvasula ja Sankararamani hinnangul ühiste järglaste sünniga lõppenud kohtumine senitundmatu inimliigiga. DNA põhjal eristus senitundmatu liik nüüdisinimestega päädinud põlvnemisliinist ligikaudu 650 000 aasta eest. Neandertallastest lahknesid inimesed teadaolevalt mõnevõrra hiljem.

Teadlased pole päris kindlad, millal ja kus täpselt nüüdisinimesed nn kummitusliigiga paaritusid. Tõenäoliselt leidis see aset vähem kui 124 000 aasta eest ning ilmselt umbes 50 000 aastat tagasi. Toona ulatus liigi asurkonna suurus ligikaudu 20 000 inimeseni. Teiste võimalustena võisid kaks liiki tuhandete aastatel vältel kohtuda mitmel korral või seguneda nüüdisinimesed mitmete veel seni avastamata kummitusliikidega.

Durvasul ja Sankararaman nentisid, et Lääne-Aafrikas elavate inimeste DNA-sse jäetud jälge on raske siduda ka konkreetsete säilmetega. Kuigi võrreldes Euroopa ja mitmete Aasia piirkondadega pole korraldatud mandril kuigi palju väljakaevamisi, on toodud seni päevavalgele mitmeid eriilmelisi fossiile.

Ühe võimaliku kandidaadina tõi paar esile enam kui 50 aasta eest Iwo Eleru leiupaigast avastatud 11 200 aasta vanuse kolju. Kümnendi alguses ilmunud analüüsi põhjal võis olla tegu nüüdisinimeste ja Homo erectus'e, nüüdisinimeste eellase vahevormiga. Parema aimduse saaksid teadlased säilmetest DNA eraldamisega. Troopika niiskes ja kuumas kliimas kipub molekul aga kergesti lagunema.

Tänu uutele meetoditele pole lootus siiski kadunud. Käesoleva aasta alguses teatasid arheoloogid, et suutsid hankida tähendusrikast infot umbes 8000 aasta eest Kameruni aladel elanud inimese luudest.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.