See näitab, et neandertallased olid nutikamad, kui enamasti arvatakse.

Imepisike nöörijupp, ainult kuus millimeetrit pikk ja pool millimeetrit lai, on 41 000 kuni 52 000 aastat vana, ja seega vanim nöör, mis eales leitud.

Bruce Hardy Ameerika Ühendriikidest Kenyoni Kolledžist ja ta kolleegid leidsid nööri Abri du Maras' koopast, kolm meetrit tänapäevasest maapinnast allpool.

Valmistatud on ta teadlaste tehtud analüüsi põhjal okaspuuniinest. Niinekiud on kokku punutud võttega, mis on kasutusel tänase päevani.

Nöör oli jäänud terava servaga kivitüki külge. Tõenäoliselt oli tegu kivist tööriistaga, näiteks jahil püütud loomade nülgimiseks.

Nööri ei olnud ilmtingimata kasutatud kivitüki varre külge kinnitamiseks, vaid võib teadlaste arvates pärineda näiteks kotist või võrgust.

Et nöör oli nii peen, ei olnud tema ülesandeks tõenäoliselt midagi raskepärast, vaid ta võis leida rakendust näiteks pigem mingisuguse niidina.

Senine vanim nöör oli 19 tuhande aastane ja pärit tänapäeva Iisraeli alalt, kus ta olid valmistanud tõenäoliselt nüüdisinimesed.

Abri du Maras' koopa nöör aga on kindlaste neandertallaste tehtud, sest nüüdisinimesi nii ammusel ajal sealkandis ei elanud.

Nii võibki tõusta küsimus, kas nüüdisinimesed ei õppinud mõndagi elutarvilikku oskust mitte neandertallaste käest.

Hardy ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.