Nüüdisinimene ja neandertallane segunesid ka Rumeenias ({{commentsTotal}})

Kõigis eurooplastes ja euraaslastes on peidus natuke neandertallast. Uuringute järgi pärineb meie DNAst 1-3 protsenti sellelt nüüdisinimese lähedaselt sugulasliigilt.

Nüüd on teadlased eesotsas Svante Pääboga Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist analüüsinud ühest Rumeenia koopast päevavalgele tulnud umbes 40 000 aasta vanusest nüüdisinimese lõualuust kätte saadud DNAd ja avastanud, et sellel mehel oli olnud neandertallase DNAd lausa 6-9 protsenti.

See tähendab, et keegi puhastverd neandertallane oli olnud tema lähimate esivanemate seas 4-6. põlvkonnas. Tõenäoliselt oli siis just Rumeenia kandis ja umbes 40 000 aasta eest ette tulnud neandertallase ja nüüdisinimese segunemist. Mitte kunagi varem pole teadlased nii suurt neandertallase DNA osakaalu ühelgi nüüdisinimesel täheldanud. Seega pole ka ühelegi konkreetsele segunemisjuhtumile nii lähedale jõutud.

Kuid avastusest võib ka järeldada, et neandertallastega segunemist hakkas toimuma juba üsna peagi pärast seda, kui nüüdisinimene just umbes sel ajal ja sealt kandist Lähis-Idast Euroopasse jõudis. Varasemast on viiteid, et segunemist oli juba Lähis-Idas endaski mõnikümmend tuhat aastat varem. Ent nüüd siis nähtub, et segunemist juhtus ka Euroopas.

Pääbo ja kolleegid kirjutavad avastusest ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: