Nüüdisinimene ja neandertallane segunesid ka Rumeenias ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Svante Pääbo

Kõigis eurooplastes ja euraaslastes on peidus natuke neandertallast. Uuringute järgi pärineb meie DNAst 1-3 protsenti sellelt nüüdisinimese lähedaselt sugulasliigilt.

Nüüd on teadlased eesotsas Svante Pääboga Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist analüüsinud ühest Rumeenia koopast päevavalgele tulnud umbes 40 000 aasta vanusest nüüdisinimese lõualuust kätte saadud DNAd ja avastanud, et sellel mehel oli olnud neandertallase DNAd lausa 6-9 protsenti.

See tähendab, et keegi puhastverd neandertallane oli olnud tema lähimate esivanemate seas 4-6. põlvkonnas. Tõenäoliselt oli siis just Rumeenia kandis ja umbes 40 000 aasta eest ette tulnud neandertallase ja nüüdisinimese segunemist. Mitte kunagi varem pole teadlased nii suurt neandertallase DNA osakaalu ühelgi nüüdisinimesel täheldanud. Seega pole ka ühelegi konkreetsele segunemisjuhtumile nii lähedale jõutud.

Kuid avastusest võib ka järeldada, et neandertallastega segunemist hakkas toimuma juba üsna peagi pärast seda, kui nüüdisinimene just umbes sel ajal ja sealt kandist Lähis-Idast Euroopasse jõudis. Varasemast on viiteid, et segunemist oli juba Lähis-Idas endaski mõnikümmend tuhat aastat varem. Ent nüüd siis nähtub, et segunemist juhtus ka Euroopas.

Pääbo ja kolleegid kirjutavad avastusest ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: