DNA paljastas iidse inimlase näo ({{contentCtrl.commentsTotal}})

DNA põhjal valminud denisi tüdruku näo rekonstruktsioon.
DNA põhjal valminud denisi tüdruku näo rekonstruktsioon. Autor/allikas: Maayan Harel

Aasias elanud denisi inimeste geene uurinud teadlastel õnnestus välja selgitada, milline võis välja näha Siberi koopas umbes 75 000 aasta eest elanud tüdruk.

Rohkem neandertallastele kui inimestele sarnanevad denisi inimesed elasid eeskätt Aasias 400–30 tuhande aasta eest. Esmakordselt kirjeldati liiki alles 2010. aastal. Hilisemates uuringutes leiti, et denisi inimestelt päritud DNA moodustab tänapäeva melaneeslaste ja aborigeenide pärilikkusainest kuni kuus protsenti. Liigi välimuse kohta sai teha oletusi aga vaid mõne hamba ning ühe lõua- ja sõrmeluu põhjal.

Värskes uuringus otsustas paleogeneetik Liran Carmel koos kolleegidega Jerusalemma Heebrea Ülikoolist üksikasjalikult leitud luudest eraldatud DNA-d. Organismi vananedes kinnitatakse vastavalt vajadusele geenide külge väikesi molekule. Näiteks vaigistavad metüülrühmad vastavad geenid täielikult.

Carmeli töörühm koostas sarnase metüülrühmade paiknemist näitava atlase ka nüüdisinimeste ja neandertallaste kohta. Neid omavahel võrreldes leidis paleoantropoloog inimeste anatoomiat mõjutavaid erisusi 56 eri piirkonnas. Neist omakorda 34 mõjutasid kolju arengut. Erisuste mõjust aimu saamiseks uurisid teadlased lisaks andmebaasi, mis seostas omavahel skeletimoondeid ja häireid teada-tuntud geenide töös.

Kuigi kõiki andmeid kokku pannes polnud võimalik rekonstrueerida kümnete tuhandete aastate elanud tüdruku nägu ja kehaehitust millimeetri pealt, sai sellega ülevaate nende suhtelisest suurusest. Muu hulgas leidsid teadlased, et denisi inimeste kolju oli laiem isegi neandertallaste kolbast. See on heas kooskõlas päevavalgele tulnud hammaste suurusega. Lisaks oli tüdrukul sarnaselt neandertallastele suhteliselt lame kolp, esiletungiv alalõug, madal laup ja lai rinnakorv.

Kasutatud meetod pole siiski täiesti ideaalne. Metüülrühmad hakkavad pärast inimeste surma lagunema. Nõnda pidi lähtuma töörühma nende poolt iidsele DNA jäetud jälgedest. Prooviks selle abil rohkemate säilmetega neandertallasi uurides leidsid teadlased, et mudel ennustas 33 uuritud tunnusjoonest õigesti 29. Samas kattusid ennustused suuresti selle aasta mais esitletud tõenäoliselt denisi inimese 160 000 aasta vanuse lõualuu tegeliku kujuga.

Kuna töörühma käsutuses oli vaid denisi inimeste pärilikkusaine, hoiatasid teadlased ka kaugeleulatuvate järelduste tegemise eest. Seda saab teha vaid täiendavate fossiilide põhjal. Tehnika lihvimise saaks üldise ettekujutuse iidsete inimliikide välimusest aga juba isegi pinnases leiduvad vana-DNA põhjal.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: