"Ühtpidi tähendas meie lähisugulus neandertallastega, et neid nakatanud viirused said geneetilise barjääri puudumise tõttu hakata levima ka meie esivanemate seas. Samal põhjusel oli võimalik jagada aga neandertallastel meiega kaitsemehhanisme, mis nende vastu aitavad," selgitas uurimuse kaasautor David Enard, Arizona ülikooli dotsent.

Nüüdisajal moodustab neandertallaste pärilikkusaine Aafrikast väljaspool elavate nüüdisinimeste omast keskeltläbi 2–3 protsenti. Seejuures pole see jaotunud üle terve genoomi täiesti juhuslikult. Varasemate analüüside kohaselt on neandertallastelt saadud geenialleelid koondunud eeskätt naha, juuste ja immuunsüsteemiga seostatud piirkondade lähistele. Seega ei tulnud hiljuti ajakirjas Cell ilmunud uurimuses tehtud järeldus Enardi jaoks täieliku üllatusena.

"Ent lisaks viiruste neandertallastelt inimestele ja inimeste viiruste neandertallastele kandumise kinnitamisele saame hakata vastama vaikselt ka küsimusele, milliste viirustega tegu oli," märkis Enard. Ent selle tegemiseks oli tarvis koostada esmalt nimekiri kõigist neist valkudest, mis on teada-tuntud viirustele ühel või teisel viisil kasulikud. Kokku leidis dotsent neid kolleegidega teaduskirjandusest 4534.

Elusorganismidel on nakatumise vältimiseks mitu võimalust. Neist esimene hõlmab aktiivset vastupanu – viiruste vastu võitlevate antikehade tootmist. Teine lahendus on pikaajalisem ja haarab endas muutusi valkude tootmise eest vastutavates geenides. Kui valkude kuju selle tulemusel muutub, ei tunne viirused neid enam ära. Nii ei saa kasutada nad eelnevalt nakatatud rakkude masinavärki kasutada niivõrd hästi ka enda pärilikkusaine paljundamiseks.

Nimekirja jõudnud valke kodeerivaid geene Euroopas ja Aasias elanud inimeste pärilikkusainega võrreldes avastaski töörühm, et neis geenides leidus neandertallaste DNA-d tavapärasest rohkem. "Juba olemasolevate lahenduste laenamine on palju mõistlikum, kui oodata kasulike mutatsioonide tekkimist ja kinnistumist, mis oleks võtnud palju rohkem aega," sõnas Enard. Kokku pärandasid neandertallased nüüdisinimestele analüüsi kohaselt 152 omal ajal kasulikuks osutunud geeni.

Nende kodeeritavaid valke kasutavad nüüdisajal näiteks HI-viirus, A-tüüpi gripp ja C-hepatiit. Üldistades on tegu RNA-viirustega. "See näitlikustab, et meil on võimalik välja selgitada, millised haigused inimesi kaugel ajal vaevasid isegi juhul, kui viirused ise juba ammu kadunud on. Analoogia paleontoloogiaga on täiesti olemas," laiendas dotsent.

Samas rõhutas ta, et meetodil on omad piirid. Näiteks ei saa selle põhjal öelda, kas inimesed ja neandertallased vahetasid viirusi üheskoos toitu süües või suguühte ajal. Samuti ei pruugi tänapäeval inimesi nakatavad viirused olla neandertallaste otsene pärand. Näiteks on nüüdisajal inimeste seas ringlev HI-viirus pärit üheselt šimpansitelt. Neandertallasi vaevanud viirus oli sellele tõenäoliselt lihtsalt äärmiselt sarnane kui mitte selle lähisugulane.