Yorki Ülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm vaatles, kuidas ligi 1500 aasta vältel mindi eelajaloolises Euroopas üle kütimiselt-koriluselt põlluharimisele. Selleks analüüsisid teadlased iidsetesse potikildudesse talletunud molekulitasandi toidujäänuseid.

Esimesed põlluharijad asusid Atlandi ookeani idakaldale elama 7000-6000 aasta eest ehk varases neoliitikumis. Püüdes nende toidusedelist paremat pilti saada, uurisid teadlased potikilde 24 erinevast väljakaevamiskohast. Killud pärinesid Atlandi ookeani rannikualadelt Portugalist Normandiani (Kirde-Prantsusmaa), aga ka Läänemere läänepoolsematelt kallastelt.

Selgus, et tänapäeva Suurbritannia ja Iirimaa aladelt leitud potikildudel oli jälgi piimatoodetest neljal juhul viiest. Samas tänapäeva Hispaania ja Portugali alade killud viitasid pigem lamba- ja kitsekasvatusele.

Piimakarjakasvatust tundsid juba varased Lõuna-Euroopasse jõudnud põlluharijad. Õige hoo sai piimandus sisse aga alles põhjapoolsematel laiuskraadidel, kus piimatooteid valmistati keraamilistes nõudes. Teadlased oletavad, et põhja jahedas kliimas vajasid inimesed rohkem piimas sisalduvat D-vitamiiini ja piimarasva.

"Laiuskraadide-vahelised erinevused piimatootmises võivad seletada, kuidas eurooplaste laktoositalumatus on arenenud," ütleb Yorki Ülikooli arheoloogia osakonna professor Oliver Craig. "Tänapäeva põhja- ja lääne-eurooplastel esineb palju sagedamini geenimutatsiooni, mis võimaldab täiskasvanutel piimas olevat laktoosi seedida. Lõuna-eurooplastel esineb seda harvem."

Mereandide ja kala söömisest oli potiklidudes jälgi üllatavalt vähe, kuigi mitmed väljakaevamiskohad asusid rannikul. Erandina paistis siin silma Läänemere lääneosa, kus potis valmistati nii mereanni- kui ka piimatoite. Pottide põhjal tehtud avastus viitab, nagu oleks iidsed eurooplased merest püütud toitu põlanud. Samas oletab artikli üks autoreid Miriam Cubas, et kala ja merande võidi lihtsalt kuidagi muud moodi valmistada.

Cubase sõnul oli kõnealune uuring senistest varastest keraamika-uuringutest üks laiaulatuslikumaid. "See on meil võimaldanud heita valgust põlluharimise algusaegadele läänepoolses Euroopas ning näidanud, et põlluharijate eluviisid erinesid piirkonniti tuntavalt," ütles Cubas.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.