Denislaste olemasolu otseseid tõendeid on leitud ainult ühest kohast – Venemaal Siberis Altai krais Altai mägedes asuvast Denisi koopast, aga nüüd ilmneb põhjalikust DNA-analüüsist, et vähemalt selles koopas ja kindlasti siis ka koopa ümbruses on denislased elanud see-eest päris pikka aega.

Kui denislaste olemasolust üleüldse saadi aimu siis, kui osaliselt Eesti päritolu rootsi-saksa teadlane Svante Pääbo järjeldas Leipzigis Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudis Denisi koopast leitud sõrmeluust saadud DNA põhjal umbes 40 000 aasta eest elanud denislasest tütarlapse genoomi, siis nüüd on Pääbo ja ta kolleegid ära järjeldanud veel kahe denislase genoomi, seejuures nii rakutuuma- kui ka mitokondrigenoomi, mille jaoks saadi DNA Denisi koopast leitud kahest purihambast.

Pääbo ja ta kaaslased avastasid muu hulgas, et ühe purihamba DNA põhjal järjeldatud genoomis oli teatavaid mutatsioone märksa vähem kui teise purihamba ja sõrmeluu genoomis, millest nad järeldavad, et selle purihamba kunagine omanik elas kahest teisest teadaolevast denislasest märksa kauem aega tagasi.

Nad kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et küllap siis võisid denislased Denisi koopa ümbruses elutsedagi üsna pikka aega või siis asustasid nad seda piirkonda kahel eri ajal, taandudes vahepeal näiteks neandertallaste ees.