Inimese intelligentsuse võti võib peituda aju aeglases arengus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: learningissocial/(CC BY-NC 2.0)

Kuidas me, inimesed, küll nii targad oleme? Aju on meil üldiselt ehituselt üsna samasugune kui inimahvide aju. Nüüd annab uus teadusuuring tuge esmapilgul kummalisele seletusele, et inimese aju areng on looteeas teiste loomaliikidega võrreldes aeglasem.

Gray Camp Saksamaalt Leipzigist Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist ja ta kolleegid võtsid inimestelt, šimpansitelt ja makaakidelt pärit pluripotentseid tüvirakke, sundisid neid muunduma närvisüsteemirakkudeks ja kasvatasid neist katseklaasis herneterasuurused kerakesed. Niisuguseid laboris kasvatatud närvirakupuntraid nimetatakse ka miniajuks.

Nelja kuu pärast oli selge, mis vahe on inimese rakkudest kasvatatud miniajul ja šimpansi või makaagi rakkudest kasvatatud miniajul. Vahe oli selles, et inimminiajus ei olnud närvirakud saavutanud nii suurt arenguküpsust kui šimpansi- või makaagiminiajus.

Camp ja kaasautorid, nende seas Svante Pääbo, kirjutavad ajakirjas Nature, et just ses tõigas võibki peituda üks tähtis põhjus, miks inimesed on veel nutikamad kui ahvid.

Inimest iseloomustab teiste liikidega võrreldes niiöelda neoteenia ehk mõnede omaduste säilimine lapselikuna isegi veel täiskasvanueas. Teada on seegi, et lapse aju on palju õppimisvõimelisem kui täiskasvanu aju.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: