"See on üllatav selles mõttes, et need loomad on inimestest niivõrd erinevad, kuid on ka hea teada, et võime eeldada, et kuna neil arenesid välja samad tunnused, on neil mõned sarnased mehhanismid," ütles Claudio Mello Oregoni Tervise- ja Teadusülikoolist. Papagoid on suutelised tegema keerulisi häälitsusi ja nad on väga sotsiaalsed, paljuski nagu inimesed.

Selleks, et rohkem teada saada, kuidas nende lindude ajud arenevad, võrdles Mello ja tema meeskond sinilaup-amatsoonpapagoi genoomi 30 teise linnu genoomiga. Nad leidsid, et papagoi genoomi need piirkonnad, mis reguleerivad, millal ja kuidas aju arengu geenid sisse lülitatakse, on samad, mis inimeste puhul. Need nn ultrakonserveerunud elemendid arenesid mõlema liigi puhul välja eri aegadel, kuid sarnaste tulemustega.

"Need määratlevad, kuidas aju kasvab ja kui palju rakke luuakse," ütles Mello. "Inimestel arenesid välja suuremad ajud ja rohkem ajurakke ning kognitiivseid võimeid – sealhulgas keel – kui primaatidel. Papagoidel on suurem aju kui teistel lindudel ja parem suhtlemisoskus ning neil on sarnased konserveerunud elemendid, mis neid eristavad."

Mello ütles, et kui need genoomi reguleerivad piirkonnad on inimeste puhul häiritud, on seda teadaolevalt seostatud kognitiivsete puuetega, nagu autism, arenguhäired ja keeleliste väljenduste puudulikkus.

Meeskond leidis ka 344 geeni, mida seostatakse papagoi elueaga. Papagoi elab palju kauem kui võiks oodata nende keha suuruse ja ainevahetuse põhjal. Mõned elavad isegi 80-aastaseks. Geenid, mis Mello ja tema meeskond leidsid, ja mis on seotud papagoi elueaga, toetavad muu hulgas DNA kahjustuste parandamist, aeglustavad stressist tingitud rakusurma, piiravad rakkude liigkasvu ja vähktõvesid.

"Näib, et papagoid on enda kasuks tööle pannud terve rea geene. See võib olla põhjus, mis nad nii kaua elavad," ütles ta.