Neandertallased võisid olla täielikud lihatoitlased
Mida neandertallased sõid? Paljud teadusuuringud osutavad, et meie lähedaste ürgsugulaste toidumenüüs oli peamisel kohal liha, teiste uuringute järgi tundub, et mõnedki neandertallased võisid tarbida ka rohkesti taimetoitu.
Nüüd on teadlased analüüsinud tsingi isotoope ühe umbes 50 000 aastat tagasi Hispaanias elanud neandertallase hambavaabas. Analüüsi tulemused näitavad, et neandertallased, vähemalt uuritud isend ja tema lähikondsed, olid tõenäoliselt kas peaaegu täielikult või päris täielikult lihatoidulised.
Varem on neandertallaste toidueelistusi püütud määrata peamiselt valkainetes, eelkõige kollageenis sisalduva lämmastiku isotoopkoostise põhjal. See meetod töötab piisavalt usaldusväärselt paraku ainult suhteliselt noorema ainestiku peal.
Klevia Jaouen Prantsusmaa riiklikust teadusasutusest CNRS ja ta kolleegid kasutasid aga uudset analüüsitehnikat ja uurisid tsingisisaldust. Tsingi suur eelis on parem püsivus pikema aja jooksul.
Neandertallase hambatsingi kõrval uurisid teadlased ka samal ajal samas paigas elanud kiskjate ja taimetoiduliste loomade nagu ilveste, huntide, mägikitsede ja küülikute luudes leiduvat tsinki.
Nüüd kirjutavad Jaouen ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et uuritud neandertallaseisend oli tõenäoliselt täielikult lihatoiduline. Leiukohast pärinevad loomaluud annavad tunnistust, et ta tarvitas toiduks ka luuüdi.
Tsingi isotoobid võimaldavad lämmastiku isotoopidega võrreldes kindlamini eristada puhtalt lihatoidulisi isendeid ja segatoidulisi.
Edaspidi soovivad teadlased oma uut meetodit rakendada ka muudest piirkondadest leitud neandertallaste hammastele või luudele.
Kas neandertallaste toiduvalikud olid üheks mõjuteguriks nende väljasuremisel või panid pigem kümnete tuhandete aastate pikkusele eduloole aluse — või miks mitte nii seda kui ka teist, selgub loodetavasti samuti tulevastes uuringutes.
