Suur jäätumine ajas esimesed inimesed Euroopast välja
Teadlastele seni teadmata jääaeg ajas ürginimesed Euroopast 200 000 aastaks välja. Uus uuring näitab, et hiljem inimesed siiski kohanesid ja tulid Euroopasse tagasi.
Ookeanisetted enam kui 1,1 miljoni aasta tagusest ajast näitavad, et toona langes keskmine temperatuur Euroopas äkitselt rohkem kui viis kraadi. Inimesi siin sel ajal küll elas, kuid sooje riideid ega kütet neil veel polnud. Nii ei jäänudki neil muud üle, kui Euroopast lahkuda.
Seni olid teadlased üksmeelel, et inimesed on Euroopas elanud viimased poolteist miljonit aastat järjepanu. Nüüd annab Lõuna-Koreas asuva IBS-i kliimafüüsika keskuse teadlasrühm eesotsas professor Axel Timmermanniga teada, et senine oletus ei päde.
Nimelt analüüsisid nad Portugalist Lissaboni lähistel asuvast merepõhjast pärit setteid. Igal aastal lisandub sinna uus settekiht, mis annab tunnistust parasjagu meres valitsenud oludest. Samuti kõneleb setetes leiduv õietolm maismaal toimunust.
Töörühm pani setteandmed mudelisse ja mängis läbi nende võimaliku tekke. Ilmnes, et mitmes Euroopa piirkonnas langes temperatuur talviti tublisti alla nulli. Seda tuli ette isegi muidu maheda talvega Vahemere kallastel.
Tänapäeva mõttes polnuks see teab mis äärmuslik külm. Enamik meist lülitab sellistes oludes kütte sisse, paneb soojalt riidesse ja varub külmiku toitu täis. Euroopa varased inimasukad ei osanud Timmermanni sõnul aga tõenäoliselt veel isegi tuld teha. Kuna ilm läks erakordselt külmaks ja kuivaks ning toitu jäi väheks, polnud inimelu Euroopas toona kohastumiseta võimalik.
Euroopa vanimad inimsäilmed pärinevad umbes 1,4 miljoni aasta tagusest ajast tänapäevase Hispaania alalt. Need viitavad, et varane inimliik Homo erectus ehk püstine inimene saabus umbes sel ajal Aafrikast Edela-Aasia kaudu Euroopasse.
Seda teades kontrollisid arheoloogid üle, kas tõesti läksid inimesed hiljem mõneks ajaks Euroopast minema. Põhjalik kivististe analüüs kinnitas, et nii see tõesti oli. Hispaania säilmeleidudes tekkis umbes 1,1 miljoni ja 900 000 aasta taguses ajavahemikus lünk.
Sellest vahemikust on siiski Inglismaalt Happisburghist leitud jalajälgi ja tööriistu. Seal võis siiski elada juba arenenum inimliik Homo antecessor. Samuti oli Happisburghi asustuse päevil kõige suurem külm juba möödas.
Teadlased oletavad, et külmaperioodi lõpul pidid uued eurooplased olema juba paremini kohanenud. Näiteks võis neil nüüd olla rohkem keharasva või nad ise karvasemad. Samuti võisid nad vahepeal õppida paremini küttima ning riideid ja varjualuseid ehitama.
Usutavasti arenesid Happisburghi inimestest hiljem välja neandertallased. Meie otsesed esivanemad saabusid Euroopasse aga alles tublisti hiljem, 42 000 aasta eest.
