Umbes 60 000 aasta eest siginesid Lääne-Euraasia neandertallastele (Homo neanderthalensis) uued kummalised naabrid. Tegu oli Aafrikast välja rännanud nüüdisinimestega. Nüüd vaatasid Saksa ja USA teadlased läbi sadu vanu ja tänapäevaseid genoome ning tegid kindlaks, millal hakkasid kaks liiki arendama lähisuhteid ja teineteisega paaritusid. Tulemustest ilmnes, et vähemalt evolutsioonilisest vaatenurgast segunesid kahe liigi geenid vaid lühikest aega, vahendab Nature News.

Üksikasjaliku analüüsi käigus sai töörühm kindlaks teha, millal ilmusid Homo sapiens'i genoomi teatavad neandertaali päritolu DNA järjendid, ja kas need ka püsima jäid. Analüüsi tulemused on praegu avaldatud artikli esmaversioonis. Töörühmaga mitte seotud teadlased pole arutluskäigule ja tulemustele veel hinnangut andnud.

Geneetiline pärand

Eelnevate geenianalüüside põhjal pidi sooje suhteid inimeste ja neandertallaste vahel ette tulema omajagu. Nimelt kannavad pea kõik praegused mitte Aafrika päritolu inimesed sellest ajast pärinevaid n-ö geneetilisi suveniire ehk neandertallastele iseloomulikke geenivariante. Varem arvati, et kaks liiki käisid lähedalt läbi pikemat aega – 50 000–60 000 aastat tagasi. Millal täpselt segunemine toimus ja millised on selle pikaajalised tagajärjed, pole endiselt päris selge.

Varasemates uuringutes võrreldi liikidevaheliste suhete ajaloo mõistmiseks omavahel nüüdisinimeste ja käputäie neandertallaste genoome. Niimoodi lähenedes on teadlastel aga raske öelda, kus neandertallaste järjendid tänapäeva inimese genoomis täpselt algavad ja lõppevad.

Nüüd proovisid Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi evolutsioonigeneetik Leonardo Iasi ja kolleegid küsimusele ikkagi vastuse leida. Selleks analüüsisid nad 45 000–2200 aasta eest elanud 58 inimese genoome. Töörühm kõrvutas neid 231 tänapäevase inimese genoomiga. 

Nüüdisinimeste valimisse valisid teadlased erinevat etnilist päritolu inimesi, kelle juured ei viiks Aafrikasse. Nimelt pole suuremal osal Aafrika päritolu inimestel piisavalt neandertallaste DNA-d, sest nende esivanemad ei rännanud Mustalt Mandrilt laia maailma neandertallaste eluajal. 

Mahukas ja mitut aastatuhandet hõlmav võrdlus võimaldas teadlastel paremini mõista, kus  neandertaali päritolu järjendid nüüdisinimese genoomis paiknevad ja millal need sinna jõudsid. Tulemustest osutub, et tänapäeva inimeste geeniproovides sisalduv neandertaali päritolu aines on tagasiviidav vaid ühele geenisiirdelainele. 

Segunemislaine algas seni arvatust hiljem – umbes 47 000 aasta eest. See kestis vaid umbes 6800 aastat ja lõppes umbes samal ajal, kui neandertallased jõudsid väljasuremise äärele. Ehkki 7000 aastat võib tunduda pika ajana, on see evolutsiooni seisukohast väga lühike vahemik. Eriti kui arvestada selle tulemusel inimese genoomis tekkinud märkimisväärsete muutustega.

Puhas plats

Olulise leiuna ilmnes, et paljud neandertallaste genoomist n-ö üle hüpanud muudatused kadusid Homo sapiens'i genoomist hämmastavalt ruttu. Nüüdisinimeste genoomides on suuri piirkondi, kust kunagine neandertaali mõju on täiesti kadunud. Samas täheldas töörühm selliseid nn puhtaid platse ka kahe liigi lävimisaja lõpust pärit vanades genoomides.

Uuringuga mitte seotud Browni Ülikooli evolutsioonibioloogi Emilia Huerta-Sancheze sõnul viitab leid, et nii mõnigi neandertallase geenijärjend oli ilmselt nüüdisinimesele kahjulik. Sestap jättis evolutsiooniline valik need jõuliselt ja kähku kõrvale.

Huerta-Sancheze hinnangul täidab uus töö inimajaloos ära olulise teadmislünga. Siiski pole kõik nüüd päris selge. Näiteks napib Okeaaniast ja Ida-Aasiast Lääne-Euraasiaga võrreldes muistset geeniinfot. Ida-Aasia oleks teadlastele äärmiselt põnev uurida, sest sealsetel tänapäeva inimestel on neandertallaste DNA-d märkimisväärselt palju: võrreldes eurooplastega umbes viiendiku võrra enam.

Uuringu esmaversioon on leitav võrguvaramust bioRxiv.