Mõnedes suguvõsades esineb ajuhäireid, sh neuroloogilisi või psühhiaatrilisi haigusi sagedamini kui teises. Nõnda on nende esinemist soodustavad tegurid osaliselt pärilikud ja uuringute käigus on teadlased tuvastanud ka juba hulga hulga nende haiguste geneetilisi riskitegureid. Samas on jäänud selgusetumaks, miks pole evolutsioon taoliste haiguste riski kergitavaid geenivariante välja praakinud.

Mõistatuse lahti harutamisele on andnud hoogu vana-DNA, sh neandertallaste pärilikkusaine uurimine. Kui nüüdisinimene enam kui 60 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändas, kohtus ta teiste arhailiste inimestega, näiteks neandertallastega, ja segunes nendega. Iga praegusaja inimene, kes pole pärit Aafrikast, kannab umbes kahte protsenti neandertallaste geenipärandist.

Kõikide inimeste peale kokku võib tänapäeva inimestel leida umbes 40 protsenti neandertallaste genoomist. Ehkki enamik geenivariantidest pole kasulikud ega kahjulikud, võisid mõned arhailised geenivariandid omal ajal nüüdisinimestele kasulikud olla. Tänapäeval saavad teadlased sellele teabele tuginedes uurida nende geenivariantide mõju inimese käitumisele ja haiguste riskile.

Neandertallaste DNA ja inimeste käitumisjoonte vaheliste seoste uurimiseks analüüsis hiljuti Tartu Ülikooli, Berliini Charité Ülikoolihaigla ja Amsterdami Ülikooli haigla teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm Suurbritannia biopanga andmeid. Kokku vaadati enam kui sadat ajuhäiret ning une, suitsetamise või alkoholiga seotud käitumisharjumust.

Kuigi neandertallase DNA-l näis olevat oodatust rohkem seoseid tunnustega, mida seostatakse kesknärvisüsteemi haigustega, polnud tulemuste põhjal need haigused ise neandertallase DNA-ga märkimisväärselt seotud. Teisisõnu ei vii haiguseni vigased geenid, vaid inimesel on võimalus haiguse avaldumist või mitteavaldumist oma käitumisega teatud piirides mõjutada.

Kõige tugevam oli neandertallase DNA seos suitsetamis-, alkoholitarbimis- ja magamisharjumustega.

Saadud tulemusi nähti ka Eesti, Madalmaade, Soome, Jaapani ja Islandi andmestike uurimisel. Erilist tähelepanu vääris kaks suitsetamisega seotud neandertallastelt päritud geenivarianti, mis leiti vastavalt Ühendkuningriigi ja Jaapani biopanga andmetelt. "Meie tulemused viitavad , et neandertallased kandsid mitut geenivarianti, mis suurendavad märkimisväärselt tänapäeva inimeste suitsetamisriski," märkis uuringu juhtivautor, Tartu Ülikooli evolutsioonilise ja populatsioonigenoomika kaasprofessor Michael Dannemann.

Samas pole võimalik teadlaste sõnul öelda, kuidas mõjutasid samad variandid neandertallaste endi käitumist või tervist. "Siiski pakuvad need tulemused huvitavat materjali edasiseks uuringuteks nende geenide täpsema mõju osas ja aitavad meil tulevikus loodetavasti paremini mõista neandertallaste bioloogiat," lisas Dannemann.

"Neandertallaste DNA märkimisväärsed seosed alkoholitarbimise ja suitsetamise harjumusega võivad aidata meil mõista sõltuvuste ja tasule orienteeritud käitumisviiside evolutsioonilist päritolu," sõnas uuringu kaasjuht, Berliini Charité haigla neuropsühhiaatria professor Stefan M. Gold. Nii on uuringutes enamasti leitud, et unehäired ning alkoholi ja nikotiini tarvitamine on sageli mitmesuguste neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häirete riskitegurid.

Teisest küljest viitavad mõned antropoloogilised leiud, et sedasorti aineid paremini taluvatel kütt-korilastel oli mõningaid sotsiaalseid eeliseid. "Nii toetavad meie uurimistulemused hüpoteesi, et mitte ajuhaigustel endil ei ole evolutsioonilisi eeliseid, vaid looduslik valik kujundab nendega seotud tunnuseid, mis muudavad meid tänapäeval nende suhtes haavatavaks," viitas Gold.

Dannemann märkis, et neandertallased asustasid osa Euraasiast rohkem kui 100 000 aastat enne seda, kui nüüdisinimesed Aafrikast välja rändasid. "Mõne erinevate magamisharjumustega seostatud variandi suur sagedus võib viidata sellele, et need on olnud kasulikud väljaspool Aafrikat – keskkonnas, mida iseloomustab näiteks teistsugune hooajalisus ja UV-kiirguse tase võrreldes keskkonnaga, milles arenesid nüüdisinimesed," sõnas ta.