Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Foto: Dominic O'Brien, Gundjeihmi Aboriginal Corporation

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Eesti teadlased on andnud panuse teadmisse, et esimesed inimesed rändasid Aafrikast välja umbes 120 000 aastat tagasi – seegi on alles üsna hiljutine ja samuti palju uusi küsimusi tekitanud avastus. Austraaliaga on sama moodi: seni arvati, et inimesed jõudsid sinna umbes 45 000 aastat tagasi.

Täna ajakirjas Nature avaldatud teadustöö tulemused ütlevad aga, et inimesed võisid sinna jõuda oluliselt varem – suisa 65 000 aastat tagasi.

See aga pöörab pea peale nii mõnegi varem teada olnud peatüki Austraalia inimasustuse tekkeloos. Nimelt seostati inimeste jõudmise dateerimine osade loomaliikide väljasuremisea. Arvati, et megafauna ehk ainulaadsete hiigelkängurude, -vombatite ja -kilpkonnade väljasuremise põhjustasid sinna jõudnud inimesed.

Uuringu üks autor, Washingtoni ülikooli dotsent Ben Marwick selgitab, et kui inimesed jõudsid Austraaliasse nii palju varem, ei saanud inimene oma küttimisega olla peamine põhjus, miks need loomad välja surid. „See tähendab, et inimesed pidid nende loomadega koos elama, mis omakorda annab inimese evolutsioonile sootuks uue vaatepunkti,“ selgitas Marwick.

„Seda, et anatoomiliselt kaasaegne inimene jõudis Austraaliasse varem kui 40–45 000 aastat tagasi on arheoloogid väitnud ka varem,“ nendib Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu ning lisab: „Aga see töö on nüüd ilmselt üsna tugev argument.“ Evolutsioonigeneetikuna loodab ta muidugi, et sealt leitaks ka nende inimeste luid, millelt võiks proovida kätte saada vana DNA-d.

Inimese luid siiski selles arheoloogilises leius ei paista olevat, kuid Mait Metspalu sõnul oleks mõistlik proovida sekveneerida ehk järjendada ka pinnast, sest see on viimasel ajal andnud mitmeid edukaid näiteid.

„See tähendab, et kui on koobas, kus on inimese tööriistad, aga pole luid, siis proovitakse sekveneerida pinnast ja vaadata, kas leitakse inimese DNA-d.“ See on hiljuti õnnestunud nt Neandertaali DNA otsimisel. „Tõsi – DNA-d leiti peamiselt kohtadest, kus tegelikult olid kondid ka,“ lisab Metspalu.

Mait Metspalu on kindel, et küllap tegeletakse ka DNA otsimisega jõudsalt.

Aga kuidas Austraalia inimasustuse teket dateeriti?

1973. aastal alustati väljakaevamistega Põhja-Austraalias asuvas Madjedbebe kivikoopas, kust on välja toodud enam kui 10 000 leidu, mille hulgas on nii kivitööriistu, taimejäänuseid kui luid. 2012. ja 2015. aastal tehtud jätkukaevamistel võeti kultuurkihist dateeringud.

Esemete vanuse määramiseks kasutati radiosüsinikumeetodit ehk määrati looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi, mis võimaldab määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanuseid.

Teise meetodina kasutati vanuse määramiseks OSL-dateerimist, pikalt öelduna optiliselt stimuleeritud luminestsents meetodit ehk lihtsalt: meetodit, mida kasutatakse setete vanuse määramiseks.

Kui radiosüsinikumeetod võimaldab määrata orgaanika vanust kuni 50 000 aastani, siis OSL-dateering annab mineraalide kohta vastuse, näiteks millal liivatera oli viimati päikesevalguse käes. See ütleb meile näiteks, millal ese maasse kaevati.

DNA analüüs võimaldaks aga teha kindlaks ka seda, kust Austraalia esimesed asukad tulid.

Mait Metspalu sõnul saakski sellele küsimusele vastata, kui oleks DNA. „Kui oletada, et tänapäeva Austraalia pärismaalastes on säilinud veidigi nende esmaasukate geneetilist pärandit, siis võime öelda, et ka nemad olid pärit Aafrikast.“

Aga seda, kas Austraalia esmaasukad on pärit Aafrika peamisest väljarändest ehk sellest, kus Aafrikasse jäänute ja sealt lahkujate lahknemine toimus nii umbes 70 000 aastat tagasi, või sellest varasemast 120 000 aastat tagasi alanust, mida hiljaaegu näitasid eesti teadlased oma rahvusvahelises uuringus, seda Metspalu ilma DNA-ta öelda ei julge.

Mida aga oletavad uuringu autorid?

Praeguse uuringu põhjal võib Austraalia inimasustamise lugu jutustada nii, et inimesed jõudsid Aasiasse 80 000 aasta eest ning migreerusid Austraaliasse 15 000 aastat hiljem.

See tähendab, et nad elasid koos inimese perekonda kuuluva liigiga, keda nimetati Florese inimeseks. Viimane oli kaasaegsest inimesest mitu korda väiksema ajuga ja šimpansi mõõtu, kuid ta oskas samuti teha kivist tööriistu ja kasutada tuld.

See varajane Aasiast tulnud kaasaegne inimene edestas aga Euraasiast tulnuid, kes jõudsid Austraaliasse 45 000 aasta eest. Teadlased murravad nüüd pead, kas need varajased inimesed lahkusid Aafrikast samal ajal, viies populatsioonid Austraaliasse Aasia ja Euraasia kaudu, või toimus Aafrikast Austraaliasse jõudmine mitmes laines.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: