Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks ({{commentsTotal}})

2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

Paljud teavad fakti, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi, eellased rändasid välja Aafrikast. Seda vähem kui 75 000 aasta eest. Teada on seegi, et sel teel kohtusid ja said järglasi mitmete teiste ürginimestega, näiteks neandertallaste ja denisi inimestega. Teadlasi on aga palju enam hakanud huvitama küsimus, kas nüüdisinimesed rändasid Aafrikast ühe rühmana või hoopis mitmel korral?

Ja see küsimus on nüüd saanud vastuse.

Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist.

Seega on nüüdisinimese eellased Aafrikast välja rännanud vähemalt kahes laines.

Septembri lõpus Nature's avaldatud artikkel 483 inimese genoomi detailsel analüüsil. Proovid koguti üle maailma 125-st inimpopulatsioonist. Uuring viidi läbi ligi saja teadlase koostöös 74-st erinevast uurimisgrupist üle kogu maailma.

Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka Eske Willerslevi ja David Reichi poolt juhitud kahe rahvusvahelise uurimisgrupi poolt läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvat uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi.

Samas, Willerslev ja Reich leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. "Meie leidsime aga, et just see "väike jälg", mis hõlmab tänapäeva Paapua elanikel vähemalt 2 protsenti nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt," sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.

Loodusliku valiku mõju uurimist juhtisid Evelyn Jagoda, Alexander Mörseburg ja Toomas Kivisild Cambridge’ist, kes näitasid, et keskkonnast sõltuv puhastav valik on toimunud pigmentatsiooni ja immuunvastusega seotud geenides.

“Leidsime mitmeid metabolismi ja immuunvastusega seotud geene, mis on uuteks kandidaatideks kohastumustele, mis on sõltuvad spetsiifilistest keskkonna- ja toitumistingimustest erinevates maailma piirkondades,” ütles uuringu autor Toomas Kivisild.

Videost saab vaadata "Aktuaalse kaamera" septembrikuist lugu uuringu tulemustest:

Lisaks olulisele teadustööle, sai tähelepanu ka Eesti kunstniku Markus Kasemaa graafiline joonis, mis kaunistas selle Nature numbri esikaant. Pilt kannab pealkirja A genetic improvisation on a world map, mis eesti keeles võiks tähendada maailmakaardi geneetiline improvisatsioon.

 

Ajakirja teadusläbimurrete hulka mahtus veel õige mitu huvitavat uuringut, näiteks tehisintellekt, mis suutis võita inimest Go mängus ning leid, et meile lähima tähe ümber tiirleb eksoplaneet.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.