Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks ({{commentsTotal}})

2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

Paljud teavad fakti, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi, eellased rändasid välja Aafrikast. Seda vähem kui 75 000 aasta eest. Teada on seegi, et sel teel kohtusid ja said järglasi mitmete teiste ürginimestega, näiteks neandertallaste ja denisi inimestega. Teadlasi on aga palju enam hakanud huvitama küsimus, kas nüüdisinimesed rändasid Aafrikast ühe rühmana või hoopis mitmel korral?

Ja see küsimus on nüüd saanud vastuse.

Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist.

Seega on nüüdisinimese eellased Aafrikast välja rännanud vähemalt kahes laines.

Septembri lõpus Nature's avaldatud artikkel 483 inimese genoomi detailsel analüüsil. Proovid koguti üle maailma 125-st inimpopulatsioonist. Uuring viidi läbi ligi saja teadlase koostöös 74-st erinevast uurimisgrupist üle kogu maailma.

Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka Eske Willerslevi ja David Reichi poolt juhitud kahe rahvusvahelise uurimisgrupi poolt läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvat uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi.

Samas, Willerslev ja Reich leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. "Meie leidsime aga, et just see "väike jälg", mis hõlmab tänapäeva Paapua elanikel vähemalt 2 protsenti nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt," sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.

Loodusliku valiku mõju uurimist juhtisid Evelyn Jagoda, Alexander Mörseburg ja Toomas Kivisild Cambridge’ist, kes näitasid, et keskkonnast sõltuv puhastav valik on toimunud pigmentatsiooni ja immuunvastusega seotud geenides.

“Leidsime mitmeid metabolismi ja immuunvastusega seotud geene, mis on uuteks kandidaatideks kohastumustele, mis on sõltuvad spetsiifilistest keskkonna- ja toitumistingimustest erinevates maailma piirkondades,” ütles uuringu autor Toomas Kivisild.

Videost saab vaadata "Aktuaalse kaamera" septembrikuist lugu uuringu tulemustest:

Lisaks olulisele teadustööle, sai tähelepanu ka Eesti kunstniku Markus Kasemaa graafiline joonis, mis kaunistas selle Nature numbri esikaant. Pilt kannab pealkirja A genetic improvisation on a world map, mis eesti keeles võiks tähendada maailmakaardi geneetiline improvisatsioon.

 

Ajakirja teadusläbimurrete hulka mahtus veel õige mitu huvitavat uuringut, näiteks tehisintellekt, mis suutis võita inimest Go mängus ning leid, et meile lähima tähe ümber tiirleb eksoplaneet.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.