Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks ({{commentsTotal}})

2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

Paljud teavad fakti, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi, eellased rändasid välja Aafrikast. Seda vähem kui 75 000 aasta eest. Teada on seegi, et sel teel kohtusid ja said järglasi mitmete teiste ürginimestega, näiteks neandertallaste ja denisi inimestega. Teadlasi on aga palju enam hakanud huvitama küsimus, kas nüüdisinimesed rändasid Aafrikast ühe rühmana või hoopis mitmel korral?

Ja see küsimus on nüüd saanud vastuse.

Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist.

Seega on nüüdisinimese eellased Aafrikast välja rännanud vähemalt kahes laines.

Septembri lõpus Nature's avaldatud artikkel 483 inimese genoomi detailsel analüüsil. Proovid koguti üle maailma 125-st inimpopulatsioonist. Uuring viidi läbi ligi saja teadlase koostöös 74-st erinevast uurimisgrupist üle kogu maailma.

Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka Eske Willerslevi ja David Reichi poolt juhitud kahe rahvusvahelise uurimisgrupi poolt läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvat uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi.

Samas, Willerslev ja Reich leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. "Meie leidsime aga, et just see "väike jälg", mis hõlmab tänapäeva Paapua elanikel vähemalt 2 protsenti nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt," sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.

Loodusliku valiku mõju uurimist juhtisid Evelyn Jagoda, Alexander Mörseburg ja Toomas Kivisild Cambridge’ist, kes näitasid, et keskkonnast sõltuv puhastav valik on toimunud pigmentatsiooni ja immuunvastusega seotud geenides.

“Leidsime mitmeid metabolismi ja immuunvastusega seotud geene, mis on uuteks kandidaatideks kohastumustele, mis on sõltuvad spetsiifilistest keskkonna- ja toitumistingimustest erinevates maailma piirkondades,” ütles uuringu autor Toomas Kivisild.

Videost saab vaadata "Aktuaalse kaamera" septembrikuist lugu uuringu tulemustest:

Lisaks olulisele teadustööle, sai tähelepanu ka Eesti kunstniku Markus Kasemaa graafiline joonis, mis kaunistas selle Nature numbri esikaant. Pilt kannab pealkirja A genetic improvisation on a world map, mis eesti keeles võiks tähendada maailmakaardi geneetiline improvisatsioon.

 

Ajakirja teadusläbimurrete hulka mahtus veel õige mitu huvitavat uuringut, näiteks tehisintellekt, mis suutis võita inimest Go mängus ning leid, et meile lähima tähe ümber tiirleb eksoplaneet.

Toimetaja: Marju Himma



Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | kirjutab Allan: mida õppisin

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuigi pole kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti siduda õigeusu religioosete tavadega, kuna pole õigeusklik inimene, siis oli need sõnad siiski suur kergendus. Nüüd nädala pärast paastu lõppu on aeg vaadata 40 päevale tagasi ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada

Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.