Osoon

Orhideede hingeelu uuriv teadlane: see on äärmiselt ühepoolne suhe

21.11.17 ... Ölandi paepealsed Alvarid on ideaalne elupaik käpalistele ehk orhideedele, mida väikesaarel leidub koguni 32 liiki. Varasuvine õitemeri on küll lummav, kuid välitöid tegevad Uppsala ülikooli teadlased vaatavad neid taimi hoopis teise pilguga.

Kalaseire Pärnu lahel: ahven on endiselt tegija, kohavarud teevad muret

21.11.17 ... Kalavarusid jälgivad ihtüoloogide sõnul võib Pärnu lahest võib kõige enam kohata ahvenat ja ümarmudilaid. Teisalt teeb endiselt muret koha väike populatsioon, mistõttu peavad teadlaste hinnangul kalurid selle kalaliigi esindajad tagasi vette laskma.

Osoon tutvustab: vesineitsik

21.11.17 ... Varasuvel ilmuvad välja erinevad kiilid, kuid oma sinakasrohelise värviga hakkavad eriti silma vesineitsikud. Kuna need kiilid elavad gruppidena koos, siis võib korraga näha mitmeid isendeid.

Ornitoloog: jahiturism Eesti linde ei ohusta, kuid näha tuleb suurt pilti

06.11.17 ... Ühismeedias levivad fotod jahituristide saavutustest on pannud üldsuse kurja pilguga vaatama ka kõiki teisi jahimehi. Kuigi lindude küttimisel ebaeetiliste jahivõtete kasutamine ei kujuta Eesti linnustikule praegu vahetut ohtu, peaks rändlindude kaitseks jahiturismi paratamatult paremini reguleerima, leiab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

80 miljonit ja tuleb juurde: Ölandi saar peidab maailma suurimat putukakogu

06.11.17 ... Läänemere suuruselt kolmandal saarel asuvas teaduskeskuses on hoiul peaaegu 80 miljonit putukat, muutes selle üheks kõige suuremaks putukakoguks terves maailmas. Unikaalne kollektsioon aitab tulevikus muu hulgas paremini mõista, kuidas mõjutavad putukate asurkondi kliimamuutused.

Hea urukoer aitab veretult kopraprobleemi leevendada

31.10.17 ... Vahepeal Eestist liigse küttimise tõttu kadunud kobras on pärast selle uuesti loodusesse laskmist 1957. aastal riigis jõudsalt paljunenud. Üleujutatud metsad ja põllulapid on tõstnud uuesti päevakorda küsimuse, kas ja millal on õige hetk loomade arvukuse piiramiseks. Alati ei pea lõppema koprajaht aga veriselt.

Video: Eesti suurima närilise arvukus on jõudsalt tõusnud

30.10.17 ... Koprad on täielikult taimtoidulised ja ühtlasi Eesti looduse suurimad närilised. 19. sajandi keskpaigaks oli kobras praeguse Eesti maa-aladelt sisuliselt välja kütitud.

Loopealsete kaitsest tõuseb tulu nii inimestele kui ka loodusele

28.10.17 ... Rootsi suuruselt teisel saarel – Ölandil – asub maailma kõige suurem alvar. Väliselt meenutab Stora Alvaret suuresti Saaremaa kadakasi karjamaid ehk loopealseid. Maailmas leidubki sarnaseid paiku vaid Rootsis, Eestis ning tinglikult mõnel pool Põhja-Ameerikas. Nende kaitsmine on oluline nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust vaatenurgast.

Virtuaaltuur: Tallinna loomaaia jääkarud said viimaks uue kodu

02.10.17 ... Eestis leidub käputäis inimesi, kes on jääkarusid nende õiges elupaigas Arktikas näinud. Timo Palo, Tartu ülikooli polaaruurija on üks neist, kes maismaa suurima kiskjaga ka lähedalt kokku puutunud. Jääkarude kaitsmine on praegu väga valuline, ent oluline küsimus, milles on oma roll ka loomaaedadel, leiab Palo.

Iidse Kurese küla maapõues peitub 3000 aasta jagu Eesti ajalugu

23.09.17 ... Pärnumaa iidse Kurese küla maapõuest võib leida hulga üllatusi, sest asum on vähemalt 2500 aastat vana. Kuigi praeguseks on küla mahajäetud, loodab küla taastaja Urmas Vahur, et see muudetakse muinsuskaitsealaks, mis aitaks unikaalset loopealset säilitada tulevastele põlvedele.

Mesilaste elu putukamürgi ja kahjuritega

15.05.17 ... Kui panna stetoskoobi ots tarusse on kuulda suminat. Koputamise peale läheb sumin kõvemaks. Nii tuleb mesitarude „tervist“ kontrollida mitu korda talve jooksul. Kui heli meenutab kuivanud lehtede kahinat, on mesilastel nälg. Kui on vaikus, pole enam midagi teha. „Osoon“ uuris, kuidas on mesilased talve üle elanud ja mis ootab ees kevadiste põllutööde ajal.

Teraslinnud ja päris linnud Ämari lennuväebaasis

07.05.17 ... „Osooni“ võttemeeskond käis uurimas Ämari lennubaasi turvakaamera fotosid, et näha, millised linnud on lisaks suurtele teraslindudele kaitseväe territooriumil sisse seadnud.

Läänemeri – hüljeste poegimisturismi sihtkoht

22.04.17 ... Varakevadine Saaremaa. “Osooni” teekond viib Nasvalt Liivi lahes asuva väikese Kerju saare poole. Soov on teada saada, kuidas on läinud sellel aastal hallhüljeste poegimine.

Reportaaž linnurallilt: laulust ja lindudest kihav Tallinn

22.04.17 ... Kell on 5 hommikul ja “Osoon” on Kadrioru pargis. On linnade linnuvaatluse võistlus ja eesmärk on järgmise kaheksa tunni jooksul märgata ja kirja panna võimalikult palju linnuliike. Linnuralli on alanud.

5. osa: kuulsatest Rootsi süntesaatoritest leiab tükikese Eesti loodusest

18.04.17 ... Osaühing Turba puukoda on juba kümme aastat väärindanud Eesti kaske ning teinud sellest elemente süntesaatorile Nord. “Osoon” käis vaatamas, milliseid osasid klahvpillidele Turbas toodetakse. 

4. osa: Eesti puitmajad, mis panevad Skandinaavia külamehed imestama

18.04.17 ... Puit on olnud aastasadu eelkõige ehitusmaterjal ja see traditsioon pole Eestis kadunud. Siit võib otsida ka põhjust, miks on Eesti Euroopa suurim puitmajade tootja - meie metsades on veel palju ürgseid puid, mis metsamajanduslikust vaatenurgast on küll ülekasvanud, kuid neist vanadest puudest saab luua ehitusmaterjali, mida ei leia ühestki teisest Euroopa riigist.

3. osa: ahjusoe puitgraanul valmib kõigest poole tunniga

18.04.17 ... Eesti puit pole ainult oluline tooraine erinevatele tööstustele, vaid sellest saab energia tootmiseks vajalikku kütust. Sestap toodab Eesti tervelt 1,3 miljonit tonni puidugraanulit ja sellest 90 protsenti turustatakse välisriikidesse.

2. osa: vineeritehas, mis töötleb kümme veokitäit puitu päevas

18.04.17 ... Eesti puuliikide esikolmikus asuv kask ei ole saetööstuse ega paberitootmise lemmik tooraine, kuid kaske väärindavad peaasjalikult vineeritehased. Nii kasutab Latvijas Finiersi gruppi kuuluv Kohila Vineer umbes 130 000 tihumeetrit kaske aastas, mis on kolmandik kogu Eestis mahavõetavatest kasepuudest.

1. osa: okaspuu tagab Eesti saetööstuse jätkusuutlikkuse

18.04.17 ... Eesti saetööstuste populaarseim tooraine on praeguseni kuusk, millele järgneb mänd ning lehtpuu kask jääb saetööstuse tooraine eelistuste pingereas kolmandaks. Osaühing Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald tõdeb saates “Osoon”, et just okaspuidu töötlemine laseb Eesti ettevõtetel teha investeeringuid.

Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima

08.04.17 ... Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab

08.04.17 ... Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

18.03.17 ... Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.

Hülgejahi hooajal pole veel ühtki saaklooma kütitud

21.04.15 ... 1970. aastate alguses keelati Eestis hülgejaht populatsiooni madalseisu tõttu. Mullu novembri keskel kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oma viimasel tööpäeval dokumendid, mis tegid hülgerahule lõpu. Alates 15. aprillist on taas lubatud hallhülgeid küttida.

Teadlane vastab: miks on mõned loomapojad sündides pimedad?

14.04.15 ... Zooloog Tiit Maran rääkis "Osoonis", et loomadel on erinevad elustrateegiad, mistõttu osa loomi on sündides abitumad ja lõimetishooldus ema poolt on pikem kui teistel liikidel, kes peavad kiiresti ise hakkama saama.

Hiiumaa all tõepoolest leidub naftat, Toompea all fosforiiti

14.04.15 ... Saates "Osoon" tutvustas TTÜ geoloogia instituudi vanemteadur Olle Hints erinevaid maavarasid. Lisaks tuntud põlevkivile, fosforiidile ja turbale peitub Eesti maapõues ka näiteks naftat. Etteruttavalt tuleb öelda, et seda vähest põlevkivis peidus olevat naftat kaevandada ei oleks ilmselt tasuv.

Cerni teadlased lahkavad maa ja ilma saladusi

03.03.15 ... Rohkem kui 60 aasta eest loodud Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötab enam kui 10 000 teadlast rohkem kui sajast eri rahvusest. Eesti teadlased on Cerniga koostööd teinud juba alates 1996. aastast ja nende panus on aasta-aastalt kasvanud. Peamiselt tegeldakse eksperimentide käigus tekkivate andmete töötlemise ja analüüsimisega, kuid potentsiaali oleks ka muuks.

"Osoon" uudistas ESA kosmoseprojekte

10.02.15 ... “Osooni” võttegrupp külastas hiljuti Hollandis Noordwijkis asuvat Euroopa kosmoseteaduse ja -tehnoloogiakeskust, kus toimub suur osa Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliitide ja kosmoselaevade konstrueerimisest ja arendamisest, et heita pilk sellele, millistes projektides võiksid eestlased tulevikus kaasa lüüa.

Osoon: Lundi rajatav Eesti kiirtekanal pakub teadlastele uusi võimalusi

13.01.15 ... Rootsis asuvasse Lundi ülikoolilinna rajatakse uut teaduskeskust, mille selgrooks on MAX-kiirendikeskus. Keskuse uuest pehme röntgenkiirguse allikast saab eredaim omataoline maailmas. Selle üks kiirekanalitest on üks Eesti riigi viimaste aastate suurimatest teadusinvesteeringutest.

Puuki tasub tunda

29.04.14 ... Puugid pälviksid Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha. Neid kardetakse õigusega. Putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.

Vihmaussid toodavad musta kulda

22.04.14 ... Pärnumaal kasvab endises pullilaudas 30 miljonit spetsiaalselt biohuumuse massiliseks tootmiseks aretatud sõnnikuussi. Biohuumus ehk vihmaussisõnnik on aednike seas kõrges hinnas, kuna paneb taimed paremini kasvama.

Eesti esimene ökodukt on põtrade kevadise rände ootel

15.04.14 ... Eestis on seoses suuremate transpordikoridoride rajamisega kerkimas vajadus loomade teeületuskohtade järgi. Populatsioonide killustumist aitavad vältida nii ökoduktid kui loomatunnelid.

Rail Baltic eraldaks Lääne-Eesti loomad muust Eestist

08.04.14 ... Looduskaitsjad on tõsiselt mures, et Rail Baltic võib tekitada Lääne-Eesti loomade ja ülejäänud mandri vahele Suurt Hiina Müüri meenutava tõkke. Loomapopulatsioonid jääksid isolatsiooni ja vajalik verevahetus oleks takistatud.  

Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas

01.04.14 ... Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti.

Osoon: Metsaasukate talveharjumused

08.01.14 ... Metsamees Vahur Sepp tutvustas, kuidas metsloomad talvel elavad. Ülevaate saab kobraste, põtrade, kitsede ja mäkrade eluviisidest.  

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: