Universum

Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

14.08.17 ... Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Lähiöödel saabub perseiidide tähesaju tipphetk

11.08.17 ... Perseiidide meteoorivool saavutab oma maksimaalse tugevuse laupäeva õhtul. Kuigi langevate tähtede märkamist muudab sel aastal raskemaks ere vanakuu, võib näha tunnis soodsatel tingimustel ligikaudu 40–50 meteoori.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

08.08.17 ... Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu Uuendatud 22:25

07.08.17 ... Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Astronoomid leidsid esimese stratosfääriga eksoplaneedi

03.08.17 ... Hiiglaslikku eksoplaneeti uurinud teadlased leidsid esimest korda Päikesesüsteemist väljaspool asuval planeedil märke stratosfääri olemasolust. Kuigi atmosfäärikihi temperatuur on piisavalt kõrge raua aurustamiseks, aitavad vaatlused lihvida Päikesesüsteemist väljaspool asuvatelt planeetidelt elu otsimiseks kasutatavaid mõõtmistehnikaid.

Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

31.07.17 ... Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

Vanad fotoplaadid aitavad tänaseni täheteadust teha

28.07.17 ... Sajandivanuste fotoplaatide abil tähtede muutlikkuse uurimiseks on teiste hulgas digitaliseeritud ja rahvusvahelisse avalikku andmebaasi kantud ka kunagi Tartu tähetornis tehtud tähistaevapildid.

Meis kõigis on tulnukat: pool Linnutee ainest on teistest galaktikatest

27.07.17 ... "Me kõik oleme tehtud tähetolmust," teadis öelda juba Carl Sagan. Värske uurimuse valguse oleks aga paslik lisada, et me oleme ka kõik vähemal või rohkemal määral tulnukad. Ligi pool Linnuteel leiduvast ainest on jõudnud meist miljonite valgusaastate kaugusel asuvatest galaktikatest, näitavad üksikasjalikud arvutisimulatsioonid.

5 aastat Higgsi bosonit: seniavastamata algosakestele on mitmeid viiteid

27.07.17 ... Võimalike avastamata osakeste puhul viidatakse sageli kas rasketele neutriinodele või Higgsi-sarnastele uutele rasketele bosonitele.

Tähtede vahel hulgub arvatust vähem hiidplaneete

26.07.17 ... Mitte sugugi kõik planeedi ei tiirle korrapäraselt ja sihitruult tähe ümber, mille lähistel need kunagi tekkisid. Planeedisüsteemide tekkimist kirjeldavate teooriate kohaselt kubiseb planeetidest ka tähti lahutav ruum. Hiljuti lõppenud vaatluskampaania tulemused vihjavad aga, et vähemalt Jupiteri mõõtu gaasihiiglasi hulgub selles ringi arvatust kümme korda vähem.

Hobiastronoom avastas pruuni kääbuse

18.07.17 ... Rosa Castro teenib oma igapäevast leiba terapeudina. Õhtuti aga vaatab tähti, õigupoolest pilte tähtedest ja teistest taevakehadest, ehk on hobiastronoom.

NASA avaldas Pluuto kohta uut pildimaterjali

16.07.17 ... NASA avaldas värsked pildid kääbusplaneet Pluuto pinnast ja suurimast kuust Charonist, mille tegi kosmosesond New Horizons.

Video: kui suur on värske plekk Päikesel võrreldes Maaga?

13.07.17 ... NASA avaldas video, milles on näha Päikese pinnal päikeseplekk ning sinine täpike selle kõrval kujutab Maa ligikaudset suurust.

Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

07.07.17 ... Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Linnutee kiireimad tähed võivad pärineda teisest galaktikast

05.07.17 ... Kümnekonna aasta eest astronoomidele silma jäänud ülikiiresti liikuvad tähed võivad pärineda Suurest Magalhãesi Pilvest – Linnutee ümber tiirlevast kääbusgalaktikast, leiavad briti astronoomid.

Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

03.07.17 ... Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Debatt üheksanda planeedi eksistentsi üle kogub hoogu

22.06.17 ... Möödunud aasta alguses tutvustasid kaks astronoomi kaalukaid tõendeid, et Päikesesüsteemi äärealadel tiirleb senitundmatu massiivne planeet. Värsked leiud heidavad aga sõltuvalt tõlgendusest hüpoteesile kahtlusevarju või pakuvad sellele täiendavat toetuspinda.  

Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

21.06.17 ... USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

21.06.17 ... Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

19.06.17 ... Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

18.06.17 ... Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Päikese sarnased tähed sünnivad kaksikutena

15.06.17 ... Kui meie Päike üle 4,5 miljardi aasta tagasi tekkis, oli sellel peaaegu kindlasti kõrval kaksik. Teine täht, millega koos moodustas see kaksiktähe.

Asteroid nimetati Gunnar Grapsi järgi

13.06.17 ... Asteroid number 9024 nimetati Eesti muusiku Gunnar Grapsi järgi.

Komeedid tõid Maale ksenooni

12.06.17 ... Komeete on tihti kahtlustatud selles, et need on toonud omal ajal Maale langedes siia suure osa meie planeedi praegustest veevarudest. Nüüd aga ilmneb värskest teadusuuringust, et võibolla on komeedid meile toonud ka tervelt 22 protsenti meie atmosfääris sisalduvast ksenoonist.

Einsteini jäetud vihje aitas leida valge kääbuse massi

08.06.17 ... Kosmilises mõttes kiviviske kaugusel asuva valge kääbuse Stein 2051 B massi üle on elavalt arutlenud sadakond aastat. Teadlastel on õnnestunud nüüd määrata tähe mass ülitäpselt viisil, mida pidas relatiivsusteooria looja Albert Einstein ise omal ajal võimatuks.

Gravitatsioonilainete uurijad: meil on endiselt põhjust põnevil olla

06.06.17 ... Juuni alguses teatasid gravitatsioonilainete observatooriumi LIGO andmeid analüüsivad teadlased, et märkasid kolmandat korda mustade aukude ühinemisele viitavat signaali. Kollektiivi liikmed nentisid ERR Novaatorile antud intervjuus, et igavaks hakkab see muutuma ilmselt sajandal korral.

Hiigelplaneet on kuum nagu täht

06.06.17 ... Astronoomid on avastanud hiigelsuure planeedi, mille pinnatemperatuur on kõrgem kui paljudel tähtedelgi. Gaaskera nimega KELT-9b on meie Päikesesüsteemi Jupiterist ligi kolm korda suurem, temperatuur tema pinnal küünib aga 4300 °C kraadini, mis on ainult umbes 1200 kraadi jahedam kui Päikese pind.

Täispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt Taylor

05.06.17 ... Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

Kuupurust tekivad uued kuud

05.06.17 ... Saturnil on 62 looduslikku kaaslast ehk kuud. Nii päris suuri kui ka päris pisikesi ja muidugi ka ilusad suured rõngad. On arvatud, et Saturni rõngad võisidki tekkida kahe keskmise suurusega kuu suurel kokkupõrkel umbes 100 miljonit aastat tagasi. Nüüd väidavad aga kaks teadlast, et see teooria ei saa olla õige.

Gravitatsioonilaineid nähti kolmandat korda

02.06.17 ... Astronoomid märkasid selle aasta alguses kolmandat korda kahe musta augu ühinemisel vallandunud gravitatsioonilaineid. Aegruumi enda võbelusi, mis avavad täiesti uue viisi universumi kõige energeetilisemate sündmuste uurimiseks.

NASA kosmoselaev võtab suuna Päikesele

31.05.17 ... USA kosmoseagentuuri NASA kosmoselaev võtab järgmisel aastal suuna otse Päikesele, teatas agentuur kolmapäeval Chicago ülikoolis.

Jupiter pakub üllatusi

29.05.17 ... Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter pakub teadlastele suuri üllatusi.

Marsile kukkunud sond sattus pöörlemisest segadusse

29.05.17 ... Mullu oktoobris kukkus Euroopa kosmoseagentuuri Marsi-uurimisjaam Schiaparelli suurel kiirusel Marsi pinnale, läks puruks ja tekitas kraatri, mis paistab orbiidilegi. Nüüd on sõltumatu komisjon välja tulnud seletusega, miks nii läks.

Suur täht, kellest ei saanud supernoovat

26.05.17 ... Esimest korda ajaloos õnnestus astronoomidel vaadata, kuidas surev täht taassündis musta auguna. Täht, mis oli 25 korda meie Päiksest suurem, oleks pidanud plahvatama väga ereda supernoovana. Aga selle asemel jooksis see õhust tühjaks ja jättis endast maha musta augu.

Tartu nopib üha suuremaid vilju kosmoseagentuuri liikmesusest

24.05.17 ... Pea kaks aastat on Eesti olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Tartust on lühikese ajaga saanud piirkonna kosmosekeskus: ehitatakse uusi satelliite, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saadab orbiidile siin ehitatud kaameratega satelliite ning kosmose hackathonidel võrsuvad uued idufirmad.

"Teie olete siis see mees, kes saab palka komeedil maandumise eest?"

24.05.17 ... Täna õhtul on eetris selle hooaja viimane "Novaatori" teadussaade. Selle puhul meelitasime kaamera ette Rosetta missiooni juhtivteaduri Matt Taylori, kes tõesti saabki palka kosmoselaeva juhtimise ja komeedil maandumise eest.

Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

19.05.17 ... Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.  

Marsil sadas kunagi kõvasti vihma

17.05.17 ... Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Lähim eksoplaneet võib olla arvatust elusõbralikum

16.05.17 ... Maale kõige lähemal asuva eksoplaneedi pinnal võivad valitseda atmosfääri olemasolul eluks sobilikud tingimused, leiavad tipptasemel kliimamudeleid ja superarvuti abi kasutanud töörühm.

Kuumal Neptuunil on algeline atmosfäär

12.05.17 ... Eksoplaneetide uurijad on avastanud ühe meist 438 valguaasta kaugusel asuva planeedi ümbert, nagu nad väljenduvad, primitiivse atmosfääri.

Kui Marsil on elu, siis vähesel määral

05.05.17 ... Kui Marsil peaks elusolendeid üldse leiduma, siis on neid seal väga vähe. Nii väidab ameerika astrobioloog Steven Sholes, juhtides tähelepanu asjaolule, et Marsi atmosfääris leidub ebatavaliselt suurel hulgal süsinikmonoksiidi ehk vingugaasi.

Päikesevalgus muudab kuutolmu ehitusmaterjaliks

04.05.17 ... Kuutolmule sarnanevast ainest saab koondatud päikesevalgusega valmistada kipsiga võrreldavat ehitusmaterjali, näitavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased. Tulemused vihjavad, et Kuu-maju saab vähemalt osaliselt 3D-printida ka vaid Kuul leiduvast ainest.

Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid

28.04.17 ... Marsi pinnasest vaid selle kokkusurumise teel valmistatud tellised võivad olla tugevamad kui raudbetoon, leiavad San Diego California ülikooli teadlased. Kuigi telliste masstootmiseks on vaja lahendada veel mitmeid insenertehnilisi probleeme, võiksid neist valmistatud majad pakkuda varjupaika punast planeeti külastavatele astronautidele.

Harrastusteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

27.04.17 ... Harrastusteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

Suure tühiku puudumine vihjab teisele universumile

27.04.17 ... Suur maailmaruumi piirkond, mis arvati olevat galaktikatest üsna tühi, ei ole seda tegelikult mitte. Briti astronoomid uurisid hoolega läbi Austraalias asuva Anglo-Austraalia teleskoobiga kogutud andmed 7000 galaktika punanihke kohta ja väidavad, et selle seni tühjaks peetud koha peal on galaktikaid üsna täpselt sama palju kui suuremas osas muiski paigus.

Video: Trump soovitas astronautidel jõuda Marsile tema esimesel ametiajal

25.04.17 ... USA president Donald Trump soovitas - naljaga pooleks - NASA astronautidel jõuda Marsile tema esimesel ametiajal ning kui see ei õnnestu, siis vähemalt teisel ametiajal.

Vesiteleskoop võib hakata pulsareid avastama

24.04.17 ... Teadlased on leidnud uue võimaluse, kuidas avastada pöörlevaid neutrontähti – pulsareid.

Kuidas asteroidid kõige tõenäolisemalt inimesi hukutaks?

21.04.17 ... Sellel nädalal möödus Maast 1400-meetrise läbimõõduga asteroid. Keha lahutas Maast enam kui miljon kilomeetrit. Rühm astronoome on üritanud nüüd aimu saada, mis ohustaks inimesi kõige enam, kui mõni suuremat sorti kosmosekivi peaks siiski ühel päeval planeeti tabama.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

21.04.17 ... Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

USA, Vene kosmonaut asusid Baikonurilt teele ISS-i

20.04.17 ... Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt asusid neljapäeval Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) poole teele USA ja Vene kosmonaut.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.