Universum

Päike paneb komeedi tuuma rahutult liikuma

22.03.17 ... Komeedi elu ei ole rahulik kulg maailmaruumis. Selle tuumas toimuvatest suurtest liikumistest on nüüd lähemaid teateid toonud komeedi 67P/Tšurjumov–Gerassimenko näitel Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Rosetta.

Kõigil suurtel Neptuuni-tagustel taevakehadel on oma kuu

20.03.17 ... Igaühel oma kuu. Nii võib öelda nüüd kõigi teadaolevate Neptuuni-taguste enam kui 1000-kilomeetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi taevakehade kohta.

Eksoplaneetidest kubiseva süsteemi elusõbralikkus jätab soovida

17.03.17 ... Kivistest eksoplaneetidest kubisev planeedisüsteem TRAPPIST-1 võib olla ühtaegu nii eluvaenulik kui ka pakkuda kord tekkinud bakteriaalsele elule planeedilt planeedile levimiseks soodsaid võimalusi.

Noored galaktikad põlgasid tumeainet

16.03.17 ... Universumit täitva tumeaine mõju galaktikatele ja nende arengule oli kümne miljardi aasta eest tänasest oluliselt väiksem, näitavad Väga Suure Teleskoobiga tehtud vaatlused.

Gravitatsioon toob päevavalgele Kuu varjatud kraatrid

08.03.17 ... Kuul on varjatud haavu. Maa loodusliku kaaslase gravitatsiooni mõõtmistest on ilmnenud, et selle pinna all on iidseid kraatreid, mis on juba ammustel aegadel täidetud laavavoogudest.

Kaks kosmoseturisti valmistuvad tegema tiiru ümber Kuu

28.02.17 ... USA kosmosefirma SpaceX teatas, et saadab tuleval aastal kaks kosmoseturisti tegema tiiru ümber Kuu.

Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane

27.02.17 ... Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

Euroopa gravitatsioonilainete observatoorium kannustab astronoomiarevolutsiooni

23.02.17 ... Itaalias asuv observatoorium asub pärast viis aastat kestnud uuenduskuuri otsima taas gravitatsioonilaineid. Lisadetektor võimaldab esimest korda otsida gravitatsioonilainete lätteid, tõotades muuta lähikümnendil astronoomiat tundmatuseni.

Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest

22.02.17 ... Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe

22.02.17 ... Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas

21.02.17 ... Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

Päikese pöörlemist pidurdavad selle enda footonid

14.02.17 ... Päikesevalgusel on palju jõudu. Juba oma väljalennul Päikesest annavad valgusosakesed Päikese väliskihtidele sellise tõuke, et nende kihtide pöörlemine aeglustub.

Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks  

13.02.17 ... Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Curiosity kummutab Marsi iidse kasvuhoonenähtuse teooria

09.02.17 ... Marsikulgur Curiosity kogutud andmeid analüüsinud teadlased ei suutnud leida neist tõendeid, mis toetaksid laialt levinud seisukohta, et iidsel ajal ümbritses punast planeeti kasvuhoonegaaside rohke atmosfäär, mis võimaldas veekogude olemasolu Marsi pinnal.

Must auk maiustas tähega erakordselt kaua

08.02.17 ... Hiigelsuur must auk rebis talle liiga lähedale sattunud tähe tükkideks ja järas neid tükke seepeale veel ligi kümme aastat takkajärele. Seda on enam kui kümme korda kauem, kui on ühtegi musta auku seni tähega maiustamas nähtud.

Universum võis olla selle algusaegadel hologramm

07.02.17 ... Universumi algusaegu paremini mõista üritavad füüsikud leidsid, et selle veidruste lihtsamalt seletamiseks võiks jätta ära ühe ruumidimensiooni. Holograafilise mudeli ennustused on vähemalt väikestel skaaladel vaatlusandmetega sama heas kooskõlas kui harjumuspärasemad kirjeldused.

Kuumalt Jupiterilt leiti uuel meetodil veeauru

03.02.17 ... Astronoomid on avastanud ühe meile suhteliselt lähedase eksoplaneedi atmosfäärist veeauru. Planeet 51 Pegasi b ei ole küll esimene niinimetatud kuuma Jupiteri tüüpi planeet, millelt veeauru on leitud, aga nüüd leiti seda uhiuuel meetodil.

ESTCube-2 on plaanis katsetada Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet

01.02.17 ... Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel. Nimelt on võimalik kombineerida aatomkihtsadestust osavalt mitmete teiste materjalide sünteesimeetoditega nii, et nende eelised kompenseerivad üksteise puudujääke ning tulemuseks on enneolematult heade omadustega uus materjal.

Linnutee liikumist kannustab salapärane tühimik

31.01.17 ... Astronoomid on leidnud Kohaliku Galaktikarühma lähistelt hiiglasliku tühimiku, mille eest näivad põgenevat nii Andromeda, Kolmnurga galaktika, Linnutee kui ka kõik teised selle lähistel asuvad galaktikad. Tühimiku leidmine võimaldab täpsemalt kindlaks teha, kuhu ja kui kiiresti liigub universumi paisudes Linnutee koos Päikese ja Maaga.

Inimese Marsile lennutamise plaanid on ikka rahata jäänud

30.01.17 ... Ei ole vist vaieldav, et järgmine taevakeha, millele inimene pärast Kuud oma jala maha paneb, on planeet Marss. Kosmoseaparaatidega on punast planeeti lähemalt uuritud juba alates 1960. aastaist, mil külma sõja vastaspooled USA ja Nõukogude Liit hakkasid saatma sinna oma sonde.

Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud

23.01.17 ... Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja

19.01.17 ... Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet

17.01.17 ... Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel

11.01.17 ... Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.

Noorde tähte tulvab komeete

07.01.17 ... Ühte kenasse noorde tähte, meist umbes 95 valgusaasta kaugusel, kukub hulgaliselt komeete.

Galaktiline diskokuul välgub ''hädises kääbusgalaktikas''

05.01.17 ... Kui inimesed näeksid raadiolained, vilguks taevas pidevalt nagu diskokuul. Rühm astronoome leiab nüüd, et esmakordselt kümnekonna aasta teadlaste tähelepanu püüdnud ülilühikeste ja -energeetiliste raadiolainete allikad asuvad väljaspool Linnuteed, Maast miljonite ja isegi miljardite valgusaastate kaugusel.

Õhtusöök maailma lõpus ehk mis saab elust tulevikus  

30.12.16 ... Lõõmav päikesepaiste, talumatu temperatuur ja miljonite ruutkilomeetrite jagu üdini läbikuivanud pinnast. Maa pole miljardite aastate pärast kuigi elusõbralik paik. Aasta lõpus on kohane heita pilk planeedi kaugemasse tulevikku ja teha ülevaade elu viimastest hingetõmmetest. Kasvõi selleks, et uuel aastal seda senisest kõrgemalt hinnata.

Tumeainet on ajapikku vähemaks jäänud

29.12.16 ... Tumeaine, mõistatusliku loomuga ollus, mida universumis on rohkem kui tavalist ainet, ei ole mitte ainult silmale nähtamatu, vaid tuleb välja, et osa temast võib olla ajapikku ka kaduma läinud.

Tumeaine on arvatust ühtlasem ja hõredam

23.12.16 ... Salapärane tumeaine, mida on täis terve maailmaruum, kuid mille olemust keegi ei tunne, võib olla natuke hõredam ja maailmaruumis natuke ühtlasemalt jaotunud, kui seni arvatud.

Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu

22.12.16 ... Kõik Eesti võistkonna liikmed pälvisid Indias peetud olümpiaadil kõrge tunnustuse, kuldmedaliga tuleb koju Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Taavet Kalda.

Kaugel eksoplaneedil sajab vääriskive

13.12.16 ... Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuval hiiglaslikul eksoplaneedil HAT-P-7b puhuvad tugevad tormituuled ning sajab tõenäoliselt safiire ja rubiine, viitavad Kepleri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused.

Alpha Centauri on tõesti kolmiksüsteem

12.12.16 ... Alpha Centauri on tõepoolest kolmiktäht, mitte kaksiktähe ja üksiktähe juhuslik taevane kokkusattumus, teatavad prantsuse astronoomid uute ja täpsete vaatluste põhjal. Nõnda lahendavad nad sajandivanuse vaidluse.

Katused koguvad kosmosetolmu

07.12.16 ... Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse

05.12.16 ... Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

Väike hele asteroid pöörleb kiiresti

02.12.16 ... Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

Linnutee tähtede taga oli peidus galaktikate superparv

25.11.16 ... Mõnikord juhtub, et me ei näe väga suuri asju sel lihtsal põhjusel, et midagi on ees ja teeb pildi segaseks. Nüüd tuleb välja, et otse meie Linnutee galaktika tähtede taga asub hiiglaslik galaktikate superparv, millel on pikkust üle 380 miljoni valgusaasta. Kaua varjatud struktuur on saanud nimeks Purjede superparv, sest asub Purjede tähtkujust meist umbes 800 miljoni valgusaasta kaugusel.

''Võimatut'' raketiajamit kirjeldav uurimus avaldati teadusajakirjas  

22.11.16 ... Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri Johnstoni kosmosekeskuse teadlasrühm kirjeldab eelretsenseeritavas teadusajakirjas elektromagnetilist ajamisüsteemi, mis tõukaks kosmoselaevu edasi kasutamata seejuures grammigi kütust või propellanti. Töös tehtud tähelepanekud on vastuolus klassikaliste füüsikaseadustega.

Suur täht on ümaraim keha, mida kunagi mõõdetud

17.11.16 ... Nii nagu maakera pole tegelikult ideaalselt ümmargune kera, ei ole seda ka Päike ega teisedki tähed. Telje ümber pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud teeb muidu ümarad tähekehad natuke lapikuks. Päikese raadius on seetõttu ekvaatori suunas umbes kümme kilomeetrit pikem kui pooluste suunas.

Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust

15.11.16 ... Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.

Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud Uuendatud 21:53

13.11.16 ... Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult

10.11.16 ... Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi

04.11.16 ... Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000

31.10.16 ... Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

Pluuto taevas hõljub mürgipilvi

31.10.16 ... NASA kosmosesond New Horizons tuhises kääbusplaneet Pluutost mööda juba möödunud suvel, aga selle kogutud andmete allalaadimine maakerale jõudis lõpule alles möödunud nädalal. Andmeid analüüsides kohtame seal suuremaid ja väiksemaid üllatusi, mida esmapilgul ei nähtud või ei märgatud, näiteks ilmanähtuste kohta.

Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile

22.10.16 ... Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada Uuendatud 22:28

21.10.16 ... Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

Koletuslikud röntgensähvatused panid astronoomid kukalt kratsima

20.10.16 ... Rühm astronoome on avastanud kaks ülieredat röntgenkiirte allikat, mille poolt kiiratav energiahulk võib käesoleva lause lugemiseks kuluva ajavahemiku jooksul muutuda Päikese kogu energiatoodangust kümneid miljoneid kordi rohkem.

Euroopa kosmoseagentuuri teatel maandus sond Marsil

19.10.16 ... Esialgne info näitab, et Euroopa kosmoseagentuuri sond jõudis Marsile.

Universumis leiduvate galaktikate arv osutus arvatust kümme korda suuremaks Uuendatud 14:44

14.10.16 ... Vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat, seniarvatust enam kui kümme korda rohkem, näitab Hubble'i kosmoseteleskoobi ja mitmete teiste observatooriumite ülesvõtetel põhinev analüüs.

Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi

14.10.16 ... Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.