Universum

Jupiter pakub üllatusi

29.05.17 ... Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter pakub teadlastele suuri üllatusi.

Marsile kukkunud sond sattus pöörlemisest segadusse

29.05.17 ... Mullu oktoobris kukkus Euroopa kosmoseagentuuri Marsi-uurimisjaam Schiaparelli suurel kiirusel Marsi pinnale, läks puruks ja tekitas kraatri, mis paistab orbiidilegi. Nüüd on sõltumatu komisjon välja tulnud seletusega, miks nii läks.

Suur täht, kellest ei saanud supernoovat

26.05.17 ... Esimest korda ajaloos õnnestus astronoomidel vaadata, kuidas surev täht taassündis musta auguna. Täht, mis oli 25 korda meie Päiksest suurem, oleks pidanud plahvatama väga ereda supernoovana. Aga selle asemel jooksis see õhust tühjaks ja jättis endast maha musta augu.

Tartu nopib üha suuremaid vilju kosmoseagentuuri liikmesusest

24.05.17 ... Pea kaks aastat on Eesti olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Tartust on lühikese ajaga saanud piirkonna kosmosekeskus: ehitatakse uusi satelliite, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saadab orbiidile siin ehitatud kaameratega satelliite ning kosmose hackathonidel võrsuvad uued idufirmad.

"Teie olete siis see mees, kes saab palka komeedil maandumise eest?"

24.05.17 ... Täna õhtul on eetris selle hooaja viimane "Novaatori" teadussaade. Selle puhul meelitasime kaamera ette Rosetta missiooni juhtivteaduri Matt Taylori, kes tõesti saabki palka kosmoselaeva juhtimise ja komeedil maandumise eest.

Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

19.05.17 ... Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.  

Marsil sadas kunagi kõvasti vihma

17.05.17 ... Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Lähim eksoplaneet võib olla arvatust elusõbralikum

16.05.17 ... Maale kõige lähemal asuva eksoplaneedi pinnal võivad valitseda atmosfääri olemasolul eluks sobilikud tingimused, leiavad tipptasemel kliimamudeleid ja superarvuti abi kasutanud töörühm.

Kuumal Neptuunil on algeline atmosfäär

12.05.17 ... Eksoplaneetide uurijad on avastanud ühe meist 438 valguaasta kaugusel asuva planeedi ümbert, nagu nad väljenduvad, primitiivse atmosfääri.

Kui Marsil on elu, siis vähesel määral

05.05.17 ... Kui Marsil peaks elusolendeid üldse leiduma, siis on neid seal väga vähe. Nii väidab ameerika astrobioloog Steven Sholes, juhtides tähelepanu asjaolule, et Marsi atmosfääris leidub ebatavaliselt suurel hulgal süsinikmonoksiidi ehk vingugaasi.

Päikesevalgus muudab kuutolmu ehitusmaterjaliks

04.05.17 ... Kuutolmule sarnanevast ainest saab koondatud päikesevalgusega valmistada kipsiga võrreldavat ehitusmaterjali, näitavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased. Tulemused vihjavad, et Kuu-maju saab vähemalt osaliselt 3D-printida ka vaid Kuul leiduvast ainest.

Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid

28.04.17 ... Marsi pinnasest vaid selle kokkusurumise teel valmistatud tellised võivad olla tugevamad kui raudbetoon, leiavad San Diego California ülikooli teadlased. Kuigi telliste masstootmiseks on vaja lahendada veel mitmeid insenertehnilisi probleeme, võiksid neist valmistatud majad pakkuda varjupaika punast planeeti külastavatele astronautidele.

Harrastusteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

27.04.17 ... Harrastusteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

Suure tühiku puudumine vihjab teisele universumile

27.04.17 ... Suur maailmaruumi piirkond, mis arvati olevat galaktikatest üsna tühi, ei ole seda tegelikult mitte. Briti astronoomid uurisid hoolega läbi Austraalias asuva Anglo-Austraalia teleskoobiga kogutud andmed 7000 galaktika punanihke kohta ja väidavad, et selle seni tühjaks peetud koha peal on galaktikaid üsna täpselt sama palju kui suuremas osas muiski paigus.

Video: Trump soovitas astronautidel jõuda Marsile tema esimesel ametiajal

25.04.17 ... USA president Donald Trump soovitas - naljaga pooleks - NASA astronautidel jõuda Marsile tema esimesel ametiajal ning kui see ei õnnestu, siis vähemalt teisel ametiajal.

Vesiteleskoop võib hakata pulsareid avastama

24.04.17 ... Teadlased on leidnud uue võimaluse, kuidas avastada pöörlevaid neutrontähti – pulsareid.

Kuidas asteroidid kõige tõenäolisemalt inimesi hukutaks?

21.04.17 ... Sellel nädalal möödus Maast 1400-meetrise läbimõõduga asteroid. Keha lahutas Maast enam kui miljon kilomeetrit. Rühm astronoome on üritanud nüüd aimu saada, mis ohustaks inimesi kõige enam, kui mõni suuremat sorti kosmosekivi peaks siiski ühel päeval planeeti tabama.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

21.04.17 ... Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

USA, Vene kosmonaut asusid Baikonurilt teele ISS-i

20.04.17 ... Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt asusid neljapäeval Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) poole teele USA ja Vene kosmonaut.

Saturni kaaslase meresaared koosnevad mullidest

20.04.17 ... Saturni suurima kaaslase Titani meredes näha olevad saared ei tarvitsegi olla päris õiged saared, vaid rohkem nagu mullisaarte moodi saared.  

Videod: Maa lähedalt möödus hiidasteroid Uuendatud 05:04

19.04.17 ... Ööl vastu neljapäeva möödus Maa lähedalt 1300-meetrise läbimõõduga asteroid 2014 JO25. Viimati nähti võrreldava suurusega kosmosekivi sedavõrd lähedal 2004. aastal. Möödumist saab järele vaadata allolevatest videotest.

Eesti teadlased uurisid ülinoore universumi mudeleid

19.04.17 ... Tartu ülikooli ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teoreetikute ühine uurimistöö selgitab ülivarajase universumi mudelite klassifikatsiooni, näidates, et paljud erineva lähtekohaga mudelid on tulemuste mõttes võrdväärsed. Eesti teadlaste artikkel ilmus maailma mainekaimaks füüsikaajakirjaks peetava Physical Review Lettersi 14. aprilli numbris.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

17.04.17 ... Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.

100 aastat kosmoloogilist konstanti – universumi suurim mõistatus (2/2)

17.04.17 ... Füüsik Laur Järv jätkab Tartu ülikoolis toimunud kosmoloogilise konstandi seminaril arutletu tutvustamist. Miks on kosmoloogiline konstant universumi suurim mõistatus ja milliseid hüpoteese – üldrelatiivsusteooria piiride kompamisest kuni multigravitatsioonini – teadlased selle ebakõla lahendamiseks on välja pakkunud?

Saturni kuu on arvatust elusõbralikum

13.04.17 ... Saturni kuu Enceladuse ookeanis leidub suures koguses vaba vesinikku, näitavad kuudesüsteemi uuriva tehiskaaslase Cassini kogutud andmed. Molekulid võiksid pakkuda rikkalikku toidulauda mitmesugustele mikroorganismidele, muutes kuu seniarvatust elusõbralikumaks.

Uraanil nähti võimsaid virmalisi

11.04.17 ... Virmalised võivad pakkuda võimsat vaatepilti. Nüüd on teadlased vaadelnud väga võimsaid virmalisi planeedil Uraan.  

100 aastat kosmoloogilist konstanti – universumi suurim mõistatus (1/2)

11.04.17 ... Idee lisada üldrelatiivsusteooria põhivõrrandisse konstantne liige sündis Albert Einsteini ja Willem de Sitteri debatis 1917. aasta kevadtalvel. Tänapäeval võib kosmoloogilist konstanti pidada universumi suurimaks mõistatuseks, sest selle arvele langeb hinnanguliselt 70% kogu energiatihedusest. Kosmoloogilist konstanti oleks loomulik tõlgendada kvantväljade vaakumi energiana, kuid mõõdetu on hämmastavad 10 astmel 120 korda väiksem osakeste teooria poolt ennustatust. Kaheosaline artikliseeria võtab kokku Tartu ülikoolis märtsikuus toimunud temaatilisel seminaril arutatu.

Suur asteroid möödub Maast haruldaselt lähedalt

08.04.17 ... Ülejärgmise nädala kolmapäeval, 19. aprillil lendab maakerast suhteliselt lähedalt mööda võrdlemisi suur asteroid. Kokkupõrkeohtu siiski ei ole, sest 650-meetrise läbimõõduga asteroid nimega 2014 JO25 möödub meist enam kui miljoni kilomeetri kauguselt ehk üle nelja korra kaugemalt kui asub meist Kuu.

Marsi orbiidil tiirleb iidse pisiplaneedi tükke

04.04.17 ... Marsiga ühel ja samal orbiidil tiirleb ümber Päikese käputäis väikesi asteroide, niinimetatud troojalasi. Nüüd väidab rühm astronoome, et Marsi troojalased kujutavad endast tõenäoliselt kunagise purunenud pisiplaneedi jäänuseid.

Päikesetuul röövis Marsilt atmosfääri ja elulootuse

01.04.17 ... Suurem osa punast planeeti kunagi ümbritsenud atmosfäärist kadus päikesetuule laastava mõju tõttu avakosmosesse, viitavad Marsi ümber tiirleva tehiskaaslase MAVEN kogutud andmed.

Mustad augud sünnitavad kümneid uusi tähti

31.03.17 ... Galaktikate keskmes asuvaid supermassiivseid musti auke ei tohiks näha enam pelgalt valimatult nende lähistele sattuvat ainet hävitavate õgarditena. Rühm astronoome leiab, et ülisuure massiga kehade mõjul ilmaruumi paiskuvast gaasist võib tekkida igivanades galaktikates aastas kümneid uusi tähti.

Gravitatsioonilained aitavad tumeainet avastada

31.03.17 ... Millest koosneb mõistatuslik tumeaine, mida on universumis rohkem kui tavalist, nähtavat ainet? Sellele küsimusele võime saada vastuse gravitatsioonilainete abil.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

28.03.17 ... Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Teadlased leidsid erakordselt suure ja puhta pruuni kääbuse

27.03.17 ... Kui hoolega tähistaevasse vaadata, leiame sealt tihtilugu mõne uue rekordi. Nüüd on rühm täheteadlasi leidnud taevast üles kõige suurema ja puhtama pruuni kääbuse, mida eales nähtud.

Gravilaine paiskas musta augu galaktikakeskmest välja

24.03.17 ... Astronoomid on avastanud, et ühes kauges galaktikas on kunagi galaktika keskmes asunud hiigelsuur must auk sealt mingi tohutult suure jõuga välja paisatud. Nad arvavad, et seda jõudu on avaldanud võimsad gravitatsioonilained.

Päike paneb komeedi tuuma rahutult liikuma

22.03.17 ... Komeedi elu ei ole rahulik kulg maailmaruumis. Selle tuumas toimuvatest suurtest liikumistest on nüüd lähemaid teateid toonud komeedi 67P/Tšurjumov–Gerassimenko näitel Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Rosetta.

Kõigil suurtel Neptuuni-tagustel taevakehadel on oma kuu

20.03.17 ... Igaühel oma kuu. Nii võib öelda nüüd kõigi teadaolevate Neptuuni-taguste enam kui 1000-kilomeetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi taevakehade kohta.

Eksoplaneetidest kubiseva süsteemi elusõbralikkus jätab soovida

17.03.17 ... Kivistest eksoplaneetidest kubisev planeedisüsteem TRAPPIST-1 võib olla ühtaegu nii eluvaenulik kui ka pakkuda kord tekkinud bakteriaalsele elule planeedilt planeedile levimiseks soodsaid võimalusi.

Noored galaktikad põlgasid tumeainet

16.03.17 ... Universumit täitva tumeaine mõju galaktikatele ja nende arengule oli kümne miljardi aasta eest tänasest oluliselt väiksem, näitavad Väga Suure Teleskoobiga tehtud vaatlused.

Gravitatsioon toob päevavalgele Kuu varjatud kraatrid

08.03.17 ... Kuul on varjatud haavu. Maa loodusliku kaaslase gravitatsiooni mõõtmistest on ilmnenud, et selle pinna all on iidseid kraatreid, mis on juba ammustel aegadel täidetud laavavoogudest.

Kaks kosmoseturisti valmistuvad tegema tiiru ümber Kuu

28.02.17 ... USA kosmosefirma SpaceX teatas, et saadab tuleval aastal kaks kosmoseturisti tegema tiiru ümber Kuu.

Uraaniga jagab orbiiti teinegi väike teekaaslane

27.02.17 ... Planeet Uraan ajab oma orbiidil taga kahte väikest asteroidi. Üks asteroid oli tagaaetavana teada juba aastast 2013, teise asteroidi tagaaetava staatusest kirjutavad Hispaania astronoomid nüüd võrgukeskkonda arXiv laetud töös.

Euroopa gravitatsioonilainete observatoorium kannustab astronoomiarevolutsiooni

23.02.17 ... Itaalias asuv observatoorium asub pärast viis aastat kestnud uuenduskuuri otsima taas gravitatsioonilaineid. Lisadetektor võimaldab esimest korda otsida gravitatsioonilainete lätteid, tõotades muuta lähikümnendil astronoomiat tundmatuseni.

Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest

22.02.17 ... Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

Astronoomid leidsid eredaima pöörleva neutrontähe

22.02.17 ... Maast enam kui 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähejäänus kiirgab oma naabertähe gaasi õgides 30 miljonit korda eredamalt kui Päike, selgub itaalia astronoomide uuringust. Pulsari eredus paneb astrofüüsikud kukalt kratsima.

Marsi ümber võib olla tekkimas kuutolmust rõngas

21.02.17 ... Marsi kuu Phobos laguneb lähemate aastamiljonite jooksul pisikesteks tükkideks, mis moodustavad punase planeedi ümber rõnga, nagu Saturnil. Selles on teadlased üsna kindlad. Kuid nüüd väidavad mõned neist, et rõnga moodustumine võib olla juba alanud ja et nii Phoboselt kui ka Deimoselt pärit purust protorõngas ongi juba Marsi ümber olemas.

Päikese pöörlemist pidurdavad selle enda footonid

14.02.17 ... Päikesevalgusel on palju jõudu. Juba oma väljalennul Päikesest annavad valgusosakesed Päikese väliskihtidele sellise tõuke, et nende kihtide pöörlemine aeglustub.

Hiigelsuur komeet langes valge kääbustähe roaks  

13.02.17 ... Komeetidega juhtub ikka mõnikord, et Päikese lähedusse sattudes lagunevad need ära ja kukuvad Päikesesse. Nüüd aga on astronoomid esimest korda peaaegu et oma silmaga näinud, kuidas ühe valge kääbustähe ümber tiirutanud suur komeet, kaugel väljaspool Päikesesüsteemi leidis endale samuti just sedalaadi otsa.

Curiosity kummutab Marsi iidse kasvuhoonenähtuse teooria

09.02.17 ... Marsikulgur Curiosity kogutud andmeid analüüsinud teadlased ei suutnud leida neist tõendeid, mis toetaksid laialt levinud seisukohta, et iidsel ajal ümbritses punast planeeti kasvuhoonegaaside rohke atmosfäär, mis võimaldas veekogude olemasolu Marsi pinnal.

Must auk maiustas tähega erakordselt kaua

08.02.17 ... Hiigelsuur must auk rebis talle liiga lähedale sattunud tähe tükkideks ja järas neid tükke seepeale veel ligi kümme aastat takkajärele. Seda on enam kui kümme korda kauem, kui on ühtegi musta auku seni tähega maiustamas nähtud.