Loodus

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

22.03.17 ... Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Uus-Meremaa papagoid nakatavad üksteist mänguhimuga

22.03.17 ... Uus-Meremaa mägedes elavad keapapagoid toovad kuuldavale kaaslasi mängutujju viivaid häälitsusi. Tegu on esimese linnuliigiga, kelle seas on täheldatud emotsioonide levikut ühelt isendilt teisele.

Tasmaania kuradid võitlevad vähiga

21.03.17 ... Vaid Austraalia külje all Tasmaania saarel elav kukkurkurat on maailma suurim lihatoiduline kukkurloom. Kurikuulsa "kurja kuradi" on tähelepanu keskpunkti taas tirinud hoopis nukker asjaolu, et loomad võitlevad igapäevaselt vähiga - ja mitte lihtsalt vähkkasvajatega, vaid hammustuste teel nakkava vähi vormiga. Tartu ülikooli doktorant, Triin Tekko, läks loomakesele appi.

Kuidas nugis Kalamajas vannituppa sai? "Osoon" ajas linnaloomade jälgi

18.03.17 ... Paljud linnud on kohastunud eluks inimese läheduses. Mis saab olla meeldivam, kui ärgata linnakorteris linnulauluga? Aga kuidas reageerite, kui teid võtab hommikul vannitoas vastu nugis? “Osoon” uuris, miks metsloomad kolivad linna.

Loimurid muudavad end põua trotsimiseks klaasjaks

17.03.17 ... Muu hulgas keetmist, külmutamist, äärmuslikku rõhku ja kiirgust taluvatel loimuritel aitavad põuatingimusi trotsida korrapäratud valgud, mis muudavad loomakeste rakud veepuudusel klaasjaks. Samad ühendid võiksid aidata toimetada näiteks vaktsiine tsivilisatsiooni hüvedest kaugel asuvatesse külakestesse.

Ka emased tihased laulavad

17.03.17 ... Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.

Maailma soojenedes mõned imetajad pisenevad

16.03.17 ... Üleilmne soojenemine on kauges minevikus kahandanud mõnede loomaliikide kehakasvu ja ameerika teadlased kahtlustavad, et nii võib minna ka tulevikus.

Tartu Loodusmajas saab teha tutvust turteltuvidega

15.03.17 ... Selle aasta lindudeks on valitud turtel- ja kaelus-turteltuvi, ent kui paljud teavad, et kaelus-turteltuvi on väheseid linnuliike, kes suudab juua vett pea alaspidi, pistes noka vette ja imedes, ning kuidas tunda kaelus-turteltuvi ära ja miks iga kaelusega tuvi polegi turteltuvi - nendele küsimustele aitab vastata Tartu loodusmaja, kus elab selle aasta algusest viieliikmeline tuvipere.

Esimesed taimed võisid tekkida arvatust miljoneid aastaid varem

15.03.17 ... Hulkrakne elu võis kinnitada Maal kanda juba 1,6 miljardi aasta eest, seniarvatust kümneid miljoneid aastaid varem, viitavad Indiast leitud punavetikate fossiilid.

Ämblikud söövad hiiglaslikus koguses putukaid

15.03.17 ... Ämblikud on loomad, keda kardavad paljud inimesed, aga veelgi rohkem peaksid ämblikke kartma putukad. Šveitsi ja rootsi teadlaste äsja valminud uurimistööst ilmneb, kui hirmsad tegelased ämblikud putukate seisukohalt tõepoolest on.

Küürvaalad on hakanud rühmadesse kogunema

12.03.17 ... Maailma küürvaalad on hakanud kogunema suurtesse rühmadesse. Kuni viimase ajani ei ole küürvaalu peetud eriti seltskondlikeks loomadeks. Tavaliselt liiguvad nad ringi üksi või paarikaupa, vahel harva väiksemate rühmadena, mis kiirelt hajuvad.

Oksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluiga

11.03.17 ... Kui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. 

Teadlased tegid ise pärmikromosoome

10.03.17 ... Teadlased on astunud viis sammu lähemale eesmärgile meisterdada valmis päristuumne elusolend, kelle kogu genoom on laboris kunstlikult kokku pandud.

Kunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasi

08.03.17 ... Tartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid seda, kuidas sambliku populatsioonid Kunda metsades vahelduvad. Just aluseline tsemenditolm on stressoriks, mis mõjutab lokaalset liikide dünaamikat. Sarnaseid mustreid leidub mujalgi.  

Füüsikud uurivad "jalgpalli" sees ainete uusi omadusi

08.03.17 ... Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.

Kuidas sündisid haruldased rajakaamera kaadrid ilvestest?

07.03.17 ... Hoolikalt valitud rajakaamera asukoht tõi Tartu ülikooli doktorandile Ants Tullile preemiaks haruldased kaadrid ilveste paaritumisest ja järelmängust.

Majandusmetsade kaitsel on vaja fookus viia salumetsadele ja metsaomanike paremale teavitamisele

06.03.17 ... Lisaks puidu müügile kuulub Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsanduslike ülesannete hulka ka looduskaitsetööde korraldamine ja meie ühise metsa kaitsmine. Oluline on, et lisaks kaitsealustele metsadele oleks ka majandatavad metsad erinevat tüüpi. Seejuures vajab erilist tähelepanu just salumetsade elustik.

Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit

06.03.17 ... Riigimets on jagatud umbes 600 000 metsaeraldiseks, mis kõik on metsakorraldajate poolt detailselt kirjeldatud. Raplamaal on objekt KE004-9, mis on 63-aastane jänesekapsa kuusik, ja kuna enamus kuuskede diameeter on seaduses lubatud 26 cm, saab teha seal lageraiet. Seal kasvavatest kuuskedest veerand on nakatunud juurepessuga.

Säästlikuks metsamajandamiseks tuleb järgida looduse rütmi

06.03.17 ... Mets peab pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale. See väljendub läbi nelja funktsiooni – majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Mets tagab paljudele inimestele tööhõive läbi puidutööstuste ja metsa majandamise. Samuti pakub mets marju ja seeni ning puhkevõimalusi. Samas peab mets toimima ka liigilise mitmekesisuse säilitajana ning püsima osana meie kultuurist.

Panda karvkate aitab varjuda ja saadab sõnumeid

05.03.17 ... Pandad on toredad musta-valgekirjud loomad. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud, miks on hiidpandad just niisuguse mustriga – käpad, kõrvad ja silmaümbrused mustad, ülejäänu enamalt jaolt valge.

Elevant magab ainult paar tundi ööpäevas

03.03.17 ... Elevandid magavad üllatavalt vähe. Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana ja Ameerika Ühendriikide teadlased, kes jälgisid Botswanas kahte karjajuhist emaelevanti, teatavad, et need loomad magasid ööpäevas ainult kaks tundi, enamasti öösiti.

Kadunud liikide tagasitoomisest tõuseks rohkem kahju kui kasu

02.03.17 ... Ammu kadunud loomade ja lindude tagasitoomine tõotab liigilise mitmekesisuse kasvatamise asemel kiirendada väljasuremise äärel olevate liikide allakäiku, selgub uuest uuringust.

Elu kinnitas Maal kanda arvatust sadu miljoneid aastaid varem

01.03.17 ... Kanada rannikult leitud bakterijäänuste vanus küündib vähemalt 3,77 miljardi aastani, selgub värskest uurimusest. Vanimad teadaolevad elutegevuse jäljed viitavad, et elu võis Maal kanda kinnitada ja mitmekesistuma hakata vaid paarsada miljonit aastat pärast planeedi tekkimist.

Tihased suudavad kliimasoojenemisega sammu pidada

01.03.17 ... Kuigi kliima muutub pidevalt, on just viimase poole sajandi muutuste kiirus valmistanud kohanemisprobleeme mitmetele liikidele. Tulemuseks on liigi arvukuse langus, halvemal juhul ka väljasuremine. Erinevalt imetajatest saavad linnud ebasoodsate olude saabudes kiiresti lennates lahkuda, et kevadel taas naasta, ent heast liikumisvõimest hoolimata on mitmete rändlindude puhul täheldatud kliimamuutustele jalgu jäämist.

Laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses

01.03.17 ... Lindudele iseloomulikud esijäsemed, jalad ja saba olid juba 160 miljoni aasta eest elanud nelja tiivaga dinosaurusel Anchiornis. Teadlased loodavad, et uuringus kasutatud uudse tehnikaga on võimalik leida sauruste luudelt lisaks lihastele ka siseorganite jälgi.

Liblikas, kes talvitub lumekihi sees

27.02.17 ... Rohukedrik on liblikas, keda võib lendamas näha suveöödel. „Osoon“ uuris, mis temaga talvel toimub?

Teaduspüük osutab: kalade bioloogiline kell näitab kevadet

27.02.17 ... “Osoon” sõitis üle Peipsi järve jää Emajõe suudmesse Praaga külla, et kontrollida traditsioonilist kalapüügivahendit, jõemõrda, ning heita pilk teaduspüügi olemusse.

Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida

25.02.17 ... Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks

22.02.17 ... Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel

21.02.17 ... Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

Ühisujumine süstib delfiinile optimismi

20.02.17 ... Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni  

17.02.17 ... Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku

17.02.17 ... Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad

14.02.17 ... Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi

10.02.17 ... Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid

10.02.17 ... Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?

06.02.17 ... Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

Seks lumel ehk tõelised talveputukad

03.02.17 ... Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Kas tihased on toidumajale truud?

03.02.17 ... Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA?

01.02.17 ... Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?

01.02.17 ... Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased

31.01.17 ... Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias

31.01.17 ... 1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid

30.01.17 ... Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

Päevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?

30.01.17 ... Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.


Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel

30.01.17 ... Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

Leviala äärealal käib evolutsioon kiiremini

30.01.17 ... Äärepeal on areng kiirem. Ameerika teadlaste uuringust selgub, et liigi evolutsioon kulgeb liigi leviala perifeerias kiiremini kui keskpaigas. Kiirem evolutsioon aitab liigil paremini levida ja hõlvata uusi elualasid.

Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud

27.01.17 ... Suurte ja hästi transporti taluvate tomatite ihaluses tehtud läbimõtlematu aretustöö viis tomatite geenipagasi vaesumise ja viljadele iseloomuliku maitse andvate geenialleelide kadumiseni, näitab suuremahuline geeniuuring. Lihtsamalt öeldes – poetomatitest aretati kogemata maitse välja.

Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad?

27.01.17 ... Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

Tehis-DNA sillutab teed uutele ravimitele ja eluvormidele

26.01.17 ... Teadlased esitlevad esimest poolsünteetilist eluvorme, mis suudab tehislikku-DNA`d anda oma järeltulijatele edasi sisuliselt igavesti. Saavutus tõotab anda tulevikus ainest seninägematutele ravimitele ja eluvormidele.