Loodus

Inimeste tähelepanu paneb koerad kulmu kergitama

22.10.17 ... Koerainimestele meeldib ehk mõelda, et nende parim sõber ilmutab nende suhtes osavõtlikkust isegi juhul, kui neil pole parasjagu käes maitsvat toidupalakest. Uus uuring kinnitab, et koerte miimika on inimeste vaateväljas viibides tõepoolest mitmekesisem. Selle täpsed põhjused jäävad aga hetkel ebaselgeks.

Loodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde!

21.10.17 ... Kätte on jõudnud järjekordne lindude rändeaeg ning seetõttu paslik inimestele meelde tuletada, et hea kavatsus võib tiivulistele hoopis elu maksta.

Linnud saavad laulumeistrist konkurendi peale vihaseks

21.10.17 ... Laululinnud saavad oma konkurentide peale vihaseks, kui nad neist paremini laulavad. Nii on see vähemalt tuide puhul.

Suured kukkurloomad võtsid ette pikki rändeid

20.10.17 ... Vombatid on pontsakad kukkurloomad, pisut aeglasevõitu olekuga, umbes meeter pikad ja elavad Austraalias. Kauges minevikus elutses sealsamas Austraalias aga üks palju suurem vombatilaadne loom Diprotodon optatum, kes võis kasvada kuni kolme meetri pikkuseks nagu jõehobu ja oli seega kõigi aegade kõige kogukam kukkurloom.

Kolm strateegiat, et Eesti kahepaiksed ellu jääks

19.10.17 ... Viimasel mõnekümnel aastal on teadlased näinud ülemaailmselt pea poolte kahepaiksete liikide arvukuse tugevat langust. Tartu ülikooli doktorandi Elin Soometsa lõputöö analüüsib neid tegevusi, mille abil kindlustada kevadine konnalaul Eesti elupaikades.

Putuklik seenkeha lisab lõugjalalistele nutikust

19.10.17 ... Soojades madalates meredes elutsevad teiste toredate olendite seas ka lõugjalalised – vähid, kes vaatavad oma varrekeste otsas asuvate silmadega vilkalt ringi, haaravad võimaluse korral oma võimsate röövjalgadega kalu, krabisid, limuseid ja krevette ning lasevad neil hea maitsta.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

18.10.17 ... Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

Kuidas läheb Teravmägede lühinokk-hanedel ja mida on Eestil sellest õppida?

17.10.17 ... Kui Eestis pole kütitavate lindude arv piiratud, siis Teravmägedes pesitsevate lühinokk-hanede puhul on suhteliselt täpselt teada, kui palju peaks küttima, et linnud põllukahjuriteks ei muutuks, kuid samas püsiks populatsioon elujõuline.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

16.10.17 ... Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

Vähiuurijad nuputasid välja, mis duriani jälgiks muudab

10.10.17 ... Maailmas on aroome, millega harjumine võtab aega. Minu jaoks oli see Duriani hõrk lõhnakompott. On endiselt äärmiselt raske otsustada, kas see meenutab pigem roiskuvat lihakäntsaka aroomi või üheskoos mädanema pandud naereid ja sibulaid ümbritsevat lõhnapilve. Igal juhul on teadlased nüüd viimaks järjestanud kuulsa puuvilja genoomi. See võiks aidata muuta selle söödavaks veel kümnete miljonite inimeste jaoks.

Kes on koovitajad ja vigled ning miks nad kaitset vajavad?

10.10.17 ... Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti ornitoloogid Hannes Pehlak ja Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. 

Video: mõmmikud uudistavad rajakaamerat

10.10.17 ... Rajakaamera on väike kuid metsaelanikele koheselt ära tuntav võõrkeha. Nii soovivadki noored karud teada, kas see kannatab süüa või ehk saab sellega mängida - pilguheit mõmmikute igapäevaellu on tänu zooloog Ants Tulli loomatundmisele garanteeritud.

Galerii: kõige ohtlikumad taimekahjurid, kes puidukoormas piiri ületavad

07.10.17 ... Üha rohkemate inimeste ja kaupade ühest piirkonnast teise liikumine suurendab nii inimese teadmisel kaasa võetud kui ka tahtmatult kaasa sattunud taimekahjustajate hulka.

Taimekahjurid rändavad Venemaalt Eestisse kaubakoormates

07.10.17 ... Narva piiripunkt asub Eesti Vabariigi, aga ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO piiril. See on rangelt turvatud läbipääs, aga ometi on reaalne oht, et just siit võivad Eesti loodusesse pääseda ohtlikud rüüstajad.

Metssead söövad sama palju kanalisi kui rebased

06.10.17 ... Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt kahekümnenda sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva tugevnemisega kui laialt levinud lisasöötmisega. Ragne Oja doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maas pesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega.

Video: vaata kes sul heinamaal pikutades külje all sebivad

03.10.17 ... Suvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all. Ökoloogid Mart Meriste ja Aveliina Helm korjasid suvel Karula rahvuspargis Tatimetsas niidutaimede seemneid ja salvestasid veidi selle tulemusena avanenud mitmekesisust.

Kuidas oma elu planeerida? Linnud teavad

03.10.17 ... Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsiooni käigus kujunenud?

Video: hiiglaslik ämblik Eesti kraavipervedelt

02.10.17 ... Jõgede ääres ja niisketes paikades võib kohata Eesti kõige suuremat ämblikku – hiidämblikku, kelle täiskasvanud isendi jalgade siruulatus on kuni 7 sentimeetrit. Ämbliku iseloomulikuks tunnuseks on hele vööt mõlemal küljel. "Osoon" vaatas seda hiiglaslikku ämblikku ülisuures plaanis.

Putukamürkidele tundlike kimalastega on midagi väga valesti

02.10.17 ... Inimsõbralikud ja armsa välimusega kimalased on taimede olulised tolmeldajad ja seetõttu paneb nende käekäik muretsema ka loodusuurijad.

Virtuaaltuur: Tallinna loomaaia jääkarud said viimaks uue kodu

02.10.17 ... Eestis leidub käputäis inimesi, kes on jääkarusid nende õiges elupaigas Arktikas näinud. Timo Palo, Tartu ülikooli polaaruurija on üks neist, kes maismaa suurima kiskjaga ka lähedalt kokku puutunud. Jääkarude kaitsmine on praegu väga valuline, ent oluline küsimus, milles on oma roll ka loomaaedadel, leiab Palo.

Millal kodustati hunt koeraks?

02.10.17 ... Nii koera kodustamise piirkonna kui aja kohta on õhus omajagu küsimusi.

Virumaa kõrgeim päevalill on kasvanud 4,70-meetriseks

30.09.17 ... Eesti selle aastakõrgeim päevalill on kasvanud juba nelja meetri ja 70 sentimeetri kõrguseks. 

Taimetoidulised dinosaurused krõmpsutasid ka koorikloomi

30.09.17 ... Taimetoidulised dinosaurused ei olnudki võib-olla nii täielikud veganid, kui seni on võidud arvata. Vähemalt mõned neist krõmpsutasid vahetevahel ka arvatavasti koorikloomi.

Haisev ürp meelitab lutikaid nagu mesi kärbseid

28.09.17 ... Lutikatele meeldivad inimesed. Lutikatele meeldib ka inimeste lõhn. Väikeste vereimetajatega katseid teinud teadlased märgivad, et kantud riideid sisaldav reisikott tõmbab lutikaid ligi kaks korda tõhusamalt kui samalaadne puhast pesu sisaldav kotike.

Elu võis tekkida Maal arvatust sadu miljoneid aastaid varem

28.09.17 ... Kanadas Labradori poolsaarel päevavalgele tulnud kivimites peitunud grafiit viitab, et elu tekkis Maal juba 3,95 miljardi aasta eest. Kuigi tulemused on äratanud geoloogide seas eluterve skeptikupisiku, on tegu järjekordse tööga, mille kohaselt leidis revolutsiooniline sündmus aset vaid paarsada miljonit aastat pärast planeedi enda moodustumist.

Kablis registreeriti Eesti 60. kiililiik

27.09.17 ... Teisipäeval Kabli linnujaama mõrdpüünist rändsetest kiilidest tühjendanud keskkonnaagentuuri töötajad leidsid püünisest lõunakõrsiku (Lester barbarus). Tegu on esimese korraga, kui liiki on Eestis kohatud.

Hiina tihenev teedevõrk kuulutab hiidpandadele tumedat tulevikku

27.09.17 ... Hiidpandade arvukus on tõusnud viimasel aastatel piisavalt, et rahvusvahelise looduskaitseliidu silmis pole tegu enam väljasuremisohus, vaid lihtsalt ohualti liigiga. Satelliidiandmeid analüüsinud teadlased nendivad aga, et pandade elupaigaks olevad metsad on hullemas seisus kui 1988. aastal, kui loomad ohustatuks klassifitseeriti.

Tuvid rööprähklevad inimestest edukamalt

27.09.17 ... Tuvid saavad rööprähklemise ehk mitme erineva tegevuse vahel lülitumisega hakkama kohati palju paremini kui inimesed.

Kured sätivad end juba lõuna poole teele, veelindude rände kõrghetk on oktoobris

26.09.17 ... Käes on lindude sügisränne. Tavapärasest soojem septembri lõpp on veidi edasi lükanud putuktoiduliste lindude lahkumist, kuid loodushuvilisele jätkub uudistamist ka oktoobrisse, sest paljud veelindude liigid liiguvad üle Eesti lõuna poole just viinakuul.

Peagi on ka lindudel igasugune privaatsus kadunud

26.09.17 ... Kuidas saada teada lindude käekäigust kaugetel meresaartel, mis asuvad droonide lennutamiseks kaugel ning kuhu kohale sõitmine laeva või lennukiga on liiga kulukas? Kas ümber Maa tiirlevate satelliitide poolt tehtud fotod on piisavalt usaldusväärsed raskesti ligipääsetavates piirkondades kaugseire meetodil suuremate maapinnal pesitsevate lindude uurimiseks, testisid teadlased rändalbatrosside (Diomedea exulans) näitel.

Öökull kuuleb hästi ka vanas eas

25.09.17 ... Öökullidel püsib kuulmine hea ka vanas eas. Inimestel ju tihtipeale kuulmine vanuse kasvades kehveneb.

Mükoloog: seeneraamatu juures on tähtsaim fotode kvaliteet

24.09.17 ... Eesti metsades kasvavatest seentest on umbes 400 liiki söödavad, kuid söögilauale ei tohi sattuda 200 liiki seeni, mis on rohkem või vähem mürgised. Millised raamatud aga aitavad seenelisel kõige paremini söödaval ja mittesöödaval seenel vahet teha, sellest räägiti loodusmuuseumis.

Ka ajuta loomad magavad

22.09.17 ... Me kõik magame mõnikord. Magavad peale inimeste ka loomad, ning mitte ainult imetajad ja muud selgroogsed nagu hiired ja kalad, ja ka selgrootud nagu kärbsed, vaid nagu nüüd värskest teadusuuringust selgub, magavad isegi niisugused loomad, kellel pole isegi mitte aju, selgroost rääkimata.

Aasta lind: mis kindlustab turteltuvi ellujäämise?

20.09.17 ... Sarnaselt paljude teiste põllumajandusmaastiku lindudele on turteltuvide (Streptopelia turtur) arvukus kogu Euroopas ja ka Eestis kiiresti kahanenud. Languse põhjuseks peetakse intensiivse maaharimise tulemusena kahanenud toidubaasi. Teadlased uurisid, kuivõrd tuvi muutustega kohaneda suudab. 

Video: noortel põdrapullidel hormoonid möllavad

19.09.17 ... Põtrade jooksuaeg on haripunktis ja hilisõhtune metsas uitaja võib raba servast kuulda hirmuäratavaid hääli. Naudi videost noorte põdrapullide rahmeldamist ja mine nädalavahetusel ka ise metsa!

Inimkatse: linnainimene metsas olematute vahenditega ellu jäämas

16.09.17 ... “Osooni” toimetaja Kristo Elias proovis ellujäämiskursusel õpitut praktikasse panna ja veeta öö rabas väheste vahenditega.

Vanu merekalu on väga vähe alles jäänud

16.09.17 ... Väga asjatundliku ja pika kogemusega inimese kohta öeldakse mõnikord piltlikult, et tema on juba vana kala. Mida aeg edasi, seda piltlikumaks see ütlus läheb, sest nagu teatavad Ameerika teadlased, vanu kalu jääb maailma meredes üha vähemaks.

Erinevad putukad näksivad võilillest pea kõiki võimalikke osi

16.09.17 ... Inimesed on võililli söönud aegade algusest. Kuid mida söövad erinevad putukad võilillede küljest?

Kiiresti kasvades võib säilida ka tervis

13.09.17 ... Lennuvõimelisteks kasvamine on lindude jaoks keerukas füsioloogiline protsess. Lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

12.09.17 ... Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

Makaagid laiendasid kivitööriistade kasutusala

12.09.17 ... Tai makaagid on viimastel aastatel laiendanud oma kivist tööriistade kasutamise valdkonda. See on teadlaste sõnul senitäheldamata juhtum.

Doktoritöö: sagedasti raiutavad istandikud võivad leevendada kliimamuutusi

11.09.17 ... Lühikese raieringiga ehk sagedasti raiutavad ja uuendatavad arukase- ja hübriidhaavaistandikud on hea võimalus leida rakendus põllumajandusmaadele, puidutoorme tootmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Nii selgub Eesti maaülikoolis reedel kaitstavast Reimo Lutteri doktoritööst.

Parasiidid surevad välja (ja see on halb)

11.09.17 ... Aastaks 2070 võib kliimamuutuste tõttu välja surra kuni kolmandik maailmas elavatest parasiidiliikidest. Kuigi esmapilgul võib näha selles vaid positiivset, hoiatavad teadlased, et paljude parasiitide kadumine toob kaasa inimestele ohtlike haigustekitajate laiema leviku.

Miks on tarvis laisku sipelgaid?

11.09.17 ... Sipelgatel on väga töökate putukate maine. Ometi on teadlased mõne aasta eest avastanud, et suur osa niinimetatud töösipelgatest ei tee suurema osa ajast mitte midagi.

Tõeline loodusesõber sööks õunaussi koos õunaga ära

11.09.17 ... Kui õuna sees on uss, siis kuidas oleks temaga õige käituda – panna õunakoortele lootuses, et ta seal end sisse seab või hoopis ära süüa?

Kaasaegsed arhitektuuriimed tapavad nahkhiiri

09.09.17 ... Nüüdisaegset ehituskunsti iseloomustav rohke klaasi ja terase kasutus tapab nahkhiiri. Saksa teadlased näitavad, et ülisiledad vertikaalsed pinnad on kajalokatsioonist lähtuvatele tiivulistele sisuliselt nähtamatud.

Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani

05.09.17 ... On teada, et raiejärgses metsas väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Teadlased avaldasid ülevaate muutuste mõjust lindudele erinevate regioonide metsades, troopikast parasvöötmeni. Eestis kaotab lageraie 27 % lindude liigirikkusest. Samas, kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust hoopis suurendada.

Erkki Truve: nii hallitus, puravik kui bakter on inimese sugulased

04.09.17 ... Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve rääkis „Labori“ teadlase kommentaaris sellest, et kuigi inimese genoom on väga suures ulatuses sarnane nii šimpansi, hiire kui ka hallitusega, siis oleme siiski erinevad, kuid just see erinevus on meeldetuletus vastutusest ka nende kaugete sugulaste ees.

Eesti taimede lehesuuruse määrab ööjahedus

04.09.17 ... Taimede lehtede suurust mõjutab temperatuur ja vesi. Kuna troopikataimedel on nii sooja kui vett küllaldaselt, kasvatavad nad oma lehed suureks. Ka Eestis on vett rohkesti, kuid siinsete taimede lehed ei kasva nii suureks – miks? Eesti teadlase Ülo Niinemetsa osalusel valminud rahvusvaheline uuring annab sellele vastuse, mis on bioloogidele üle maailma suureks üllatuseks.

Miks on troopika monstera lehed suuremad kui Eestis kasvava taime omad?

02.09.17 ... Sama taimeliigi lehed võivad üleilmselt võrreldes olla väga erinevad. Mõelge kasvõi toalille monstera peale, mille lehed Eesti kliimas on üsna väikesed võrreldes troopikas kasvava liigikaaslasega.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: