Loodus

Maakera lumepallistumine tõukas loomade arengu käima

17.08.17 ... Kuidas on juhtunud, et Maa peal elavad loomad, nende seas ka meie, inimesed? Millised ootamatud kokkusattumused on loonud soodsad tingimused nõnda keerukate olendite kujunemiseks? Rühm teadlasi eesotsas Jochen Brocksi ja Amber Jarrettiga Austraalia rahvusülikoolist väidab, et on jõudnud nende põhjapanevate küsimuste lahendamisele tähtsa sammu võrra lähemale.  

YouTube võimaldab ka linnuteadust teha

15.08.17 ... Mitmete väljaspool Põhja-Ameerikat ja Euroopat levinud õgijaliikide (Lanius sp.) ökoloogia ning bioloogia kohta on teada väga vähe ja just interneti avarustes võib leiduda väärtuslik info lünkade täitmiseks. Näiteks õgijate tava torgata saak oksa või oga otsa paelub sageli juhuslike möödujate tähelepanu, kes selle videoklipina salvestavad ning sotsiaalmeediasse laevad.

Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased

15.08.17 ... Põllutaimede putukkahjurite vastu kasutatavad ained neonikotinoidid ei ohusta mitte ainult kodumesilasi, vaid ka metsmesilasi ehk kimalasi. Kanada ja Briti teadlaste väitel võib maailmas laialt kasutatav neonikotinoid tiametoksaam vähendada veerandi võrra võimalust, et emakimalane hakkab munele ja loob koloonia.

Mesilane tunneb nulli

10.08.17 ... Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Ka näiliselt lihtsameelsed linnuliigid suudavad õppida

08.08.17 ... Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Loodusesse tungiv tehisvalgus häirib öiseid tolmeldajaid

02.08.17 ... Öösel põldude ja loodusmaastike lähistel säravad lambid vähendavad õistaimede viljumisedukust. Öösel taimi külastavate putukate hulk võib langeda tehislike valgusallikate mõjul taimi öösel külastavate putukate hulk enam kuni poole võrra.

Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

02.08.17 ... Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Ornitoloogid koguvad droonidega lindude kohta täpsemaid andmeid

01.08.17 ... Droonide lennutamine on populaarne ajaviide, kuid üha enam kasutavad neid ka teadlased. Näiteks aitavad droonid koguda linnuteadlastel ornitoloogilist informatsiooni.

Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma

30.07.17 ... "Oh mind rumalukest! Bob jõudis meist ette! Miks küll me ometi ise midagi ei avaldanud? Meil olid ju andmed juba aastaid olemas," kirus Edinburghi ülikooli genoomikaprofessor Mark Blaxter ühel 2015. aasta novembrikuu hommikul oma postkasti potsatanud kirja avades. Bob kirjeldas kolleegidega maailma vastupidavaimate olendite DNA-d. See oli aga alles #Tardigate'i algus.

Kuradil on vähk, ta jookseb võidu ajaga

29.07.17 ... Triin Tekko käis Tasmaanias välitöödel abis kukkurkuradite andmeid kogumas, et nii leida lahendust kuradit ohustavale haruldasele nakkavale vähivormile – kukkurkuradi näokasvajahaigusele. Huvitav fakt on seegi, et välitöödel püütud kuradeid ristiti Eesti linnade nimedega, nii jooksevad Tasmaania metsades ringi Tartu ja Narva.

Imekivi tšaroiiti leidub maailmas vaid ühes kohas

27.07.17 ... Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.

Külm kevad viis paljude tihasepoegade hukkumiseni. Video

27.07.17 ... Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta? Vaata videost kuidas tihasepojad kasvavad.

Püütonipoegade esimene lõuna lükkus edasi - hiiri napib

26.07.17 ... Eelmisel nädalal levis erinevates Eesti meediakanalites uudis Tartu ülikooli loodusmuuseumis koorunud püütonipoegadest. Pojad on praeguseks juba nädalakese elanud ning plaan oli näidata nende esimest tõsisemat (hiiresemat) toidukorda. Kahjuks peame hiiri veel veidikene ootama, kuid piilume sellegipoolest püütonipoegade lastetuppa.

Väike-konnakotkas peab lugu mitmekülgsest maakasutusest

25.07.17 ... Kasvava inimkonna toitmine nõuab põllumajanduslike alade laiendamist. See aga toob kaasa keskkonnamuutusi, millega paljud liigid kohaneda ei suuda. Kas ja kuidas saavad Eestis pesitsevad väike-konnakotkad põllumajanduse intensiivistudes hakkama?

Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

24.07.17 ... Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Piltuudis: põdraperekond soola limpsimas

20.07.17 ... Tartu ülikooli teadlased panid eelmisel sügisel kohalike jahimeeste abiga kümnele Kose-Mäo piirkonna põdrale raadiokaelused. Loomade liikumisteede uuring aitab paremini planeerida uue neljarealise maantee ökodukte. Suvi on põdraperekondadele toonud järelkasvu, kellele tutvustatakse ema poolt soola limpsimise mõnusid.

Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

20.07.17 ... Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

19.07.17 ... Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Video: kuidas kujunevad alfaisased

18.07.17 ... Vaimne vastupidavus ning varasemad kogetud võidud mängivad olulist rolli sotsiaalse domineerimise kujunemisel. Seni on aga jäänud selgusetuks, milline on närvivõrgu roll nende sisemiste ja väliste faktorite mõju edasiandmisel.

Elu kalatiigil – kas see on hallpõsk-pütile hea või halb valik?

18.07.17 ... Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. 

Paleontoloog, kellest sai dinosaurus

17.07.17 ... Philip J Currie oli kanada paleontoloog, kelle nime kannab ka Kanadas Alberta osariigis asuv dinosauruste muuseum. Alates tänasest on tema järgi nimetatud ka dinosauruste liik, kes elas Maal ligikaudu 71 miljoni aasta eest.

Lugeja küsib: miks nahkhiired öösel kalamehe tonkanööridesse lendavad?

14.07.17 ... Mis neil nahkhiirtel viga on? Lendavad teised aina vastu tamiili ega lase öistel kalastajatel korralikult lanti tunnetada. 

Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

11.07.17 ... Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Mängi kohverkala ja Krasnojarski meteoriidi 3D-mudelitega

10.07.17 ... Muuseumis on eksponaatide katsumine rangelt keelatud. Seda teab iga laps. Erand on Tartu ülikooli loodusmuuseumi virtuaalnäitus, kus väljapandud asju võib keerata nii- või naapidi, pöörata ühele ja teisele küljele, uurida nii seest kui väljast. 

Ohu korral põgenevad Eesti linnud Hispaania liigikaaslastest hiljem

05.07.17 ... See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

30.06.17 ... Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?

Biovaha aitab kaitsta männiistikuid kahjurite eest

28.06.17 ... Riigimetsa majandamise keskus (RMK) püüab võidelda ühe olulise puukahjuriga ja esimesed tulemused on paljutõotavad - männiistikutele kantud mehaaniline kaitse on piisav, et männikärsakad taime süüa ei saa. Nii peab istutama vähem taimi ja raielanke saab sisuliselt kohe taas metsastada.

Kala tunneb kala näo järgi

28.06.17 ... Kes oleks võinud arvata, et kalad ka üksteist nägupidi tunnevad. Kuid tunnevad, vähemalt mõnda liiki kalad. Näiteks suudab seda jaapani teadlaste väitel väike vöödiline kirevahvenlaste sugukonda kuuluv kalake ladinakeelse nimega Julidochromis transcriptus, kes elab Ida-Aafrikas Tanganyika järves.

Lindude pereelus peitub võti inimeste abielukriiside mõistmiseks

23.06.17 ... Lindudel püsivad abielud palju paremini ilma perekonnaseaduse ja vanemahüvitiseta. Inimesed aga ei suuda ka seaduslike sunnimeetmete abiga abielusid koos hoida. Sel nädalal Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriaktusel peetud akadeemilises loengus tõi professor Raivo Mänd ilmekalt välja, mida on inimestel lindudelt õppida sigimis- ja perekäitumise kohta? Tuleb välja, et õppida on nii mõndagi.

Tugevamad jäävad ellu? Kliimamuutused mõjutavad puunaabreid erinevalt

23.06.17 ... Teadlaste hinnangul toovad kliimamuutused Eesti aladel kaasa rohkem sademeid ja ekstreemsed ilmastikuolud. Kuidas meie mets sellega hakkama saab, seda uurivad teadlased Tartumaal Järvselja katsemetsas. Hiljuti avaldatud uuringust selgub, et naabrite omavahelised suhted ja konkurents mängivad olulist rolli puude kohanemisvõimes kliimamuutustega.   

Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

22.06.17 ... Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

20.06.17 ... Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

20.06.17 ... Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Video: põdraema argipäev Eesti metsas

13.06.17 ... Zooloog Ants Tull avaldas järjekordse video, seekord põdraema igapäeva askeldustest. Lisaks arvukatele lendavatele parasiitidele tuleb rinda pista ka inimmõju negatiivsete külgedega.

Metssead maiustavad ka metsistega

13.06.17 ... Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Ronk jätab petise näo meelde

09.06.17 ... Sa võid küll ronka tüssata, kuid ronk jätab su näo meelde, vähemalt kaheks kuuks.

Teadlased taastavad veealuseid meriheina aasasid

08.06.17 ... Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased plaanivad Eesti rannikumerre istutada 384 meriheina taime, et aidata taastada mereökosüsteeme ja parandada mereelupaikade seisundit.

Doktoritöö: kliimamuutused mõjutavad mändide kasvu

07.06.17 ... Reedel tuleb Eesti maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, milles sedastatakse, et kliimamuutuste mõju metsadele ei tasu alahinnata, sest mõju on juba praegugi märgata.

Katsealadel selgitatakse välja Eesti parimate puude kasvuomadused

06.06.17 ... Et saada vastust küsimusele, milline on meie tuleviku mets, alustati juba 2012. aastal katsealade rajamisega, kuhu on viie aasta jooksul istutatud ligi 50 tuhat hariliku männi plusspuude järglast. Viimastena jõudsid katsealal mulda ka maailma kõrgeima hariliku männi, Ootsipalu hiiglase järglased.

Miks linnud oma poegi tapavad?

06.06.17 ... Nii sel kui eelnevatel aastatel on must-toonekure pesakaamera jälgijad olnud tunnistajaks pealtnäha arusaamatutele ja kohutavatele sündmustele. Üks hiljuti koorunud kohevatest sulepalli-tibudest tõugatakse vanemate poolt pesa servale ning määratakse hukkumisele, või pannakse koguni vanemate endi poolt nahka.

Teadlased hindavad soode taastamise edukust droonide abil

05.06.17 ... Eesti teadlased kavatsevad 2020. aastaks taastada ligikaudu 5800 hektarit Eesti soid ning selleks kasutatakse nüüd muuhulgas ka droone. "Aktuaalne kaamera" käis uurimas, milline roll on droonidel juba ligi kaks aastat väldanud soode taastamisel.

Looduskaitsjad ja teadurid taastavad kõrede elupaiku

04.06.17 ... Juttselg-kärnkonn ehk kõre on üks ohustatumaid kahepaiksete liike Eestis ning kõrede väljasuremise vältimiseks on vajalik liigi aktiivne kaitse.

Esimest korda ei viida tänavu Hiiumaale juurde Euroopa naaritsat

03.06.17 ... "Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem,“ nendib zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran Sirbis. Euroopa naaritsa populatsiooni taastamise ettevõtmine Hiiumaal näitab edumärke.

Sauruste lähieellased käisid neljal jalal

02.06.17 ... Mõne inimese kohta öeldakse, et ta on kindlalt kahe jalaga maas. Kümnete miljonite aastate eest oleks nii võidud niimoodi öelda ka peaaegu kõigi dinosauruste kohta, kes liikusid samuti peamiselt oma tugevatel tagajalgadel. Kuid nüüd väidab rahvusvaheline teadlasrühm, et dinosauruste otsesed eellased olid siiski maas pigem mitte kahe, vaid nelja jalaga.

Video: võitlus pesapoegade elu eest

30.05.17 ... Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogid avaldasid oma uurimisala pesakasti juures filmitud video, millel on näha looduskeskkonna olelusvõitluse karmim pool. Vaata videost, kas rasvatihase poegasid himustanud rähn pääses pesa kaitsvast linnuvanemast edasi või mitte.

Eesti teadlased lahendavad kalakajaka tiivalaikude saladust

25.05.17 ... Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised “ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. 

Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

24.05.17 ... Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.

Loeng: milline on taimebioloogia tulevik?

24.05.17 ... Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist tutvustas inauguratsiooniloengul kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi taimebioloogias.

Merepinnatõus on kiirenenud arvatust hoogsamalt

24.05.17 ... Rühm teadlasi väidab, et maailmamere pind tõusis 20. sajandil vähem kui seni arvatud, millest võib järeldada, et merepinna tõusutempo on kasvanud kiiremini kui arvatud.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

23.05.17 ... Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.