Loodus

Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

15.12.17 ... Palmiõli on üks populaarseimaid ülemaailmselt kasutatavaid taimseid rasvasid, see on odav ja suure tootlikkusega – kahjuks kasvavad õlipalmid troopikas ning tohutut globaalset nõudlust katvate palmiistanduste rajamiseks raiutakse suurel hulgal troopilisi vihmametsi. Metsi, mille üheks silmapaistavaks elanikuks on Indoneesias orangutanid.

Päevavalgele tuli vanim plesiosaurus

14.12.17 ... Elasid kord plesiosaurused. Nad olid pika kaela, väikese pea ja loibadeks muundunud jäsemetega suured loomad, kes ujusid ammustel ajastutel maailma meredes. Teadlased on ammu arvanud, et nad olid olemas juba triiase ajastul, kuid nende fossiile oli seni leitud alles alates juura ajastust. Kuni viimase ajani!

Lasteaiad saavad kala-aabitsad

13.12.17 ... Valmis on saanud lasteaia viimaste rühmade lastele mõeldud "Meie pere kala-aabits". Autorid loodavad, et veel selle aasta jooksul jõuab aabits igasse lasteaeda ning selle abil hakkavad lapsed tähtede ja numbrite õppimise kõrval ka kalu armastama.

Noore turteltuvi tiib sobib rändeks, kuid mitte põgenemiseks

13.12.17 ... Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks.

Mesilaste kõhubakterid aitavad õietolmu seedida

13.12.17 ... Nii nagu inimese kõhus elab kasulikke baktereid, nõnda elab ka mesilase kõhus baktereid, kes aitavad mesilinnul seedida õietolmus sisalduvaid aineid.

Kae perra, kuidas kaber kuusikus kepsleb

12.12.17 ... Aasta loom metskits on üks Eesti levinumatest imetajatest. Sellegipoolest jääb suur osa autoaknast nähtud põlluservas seisva kitsepere elust tavainimese jaoks varjatuks. Vaata Tartu ülikooli doktorandi, Ants Tulli, tehtud videot suvisest kitseelust.

Koolilapsed koostasid Eesti sünnipäeva auks taimevaramu

11.12.17 ... Suve jooksul kogusid kümned koolilapsed oma kodukohast taimi, et vabariigi 100. sünnipäeva auks neist herbaarium koostada. Kokku kuivatati ja määrati ära 159 liiki taimi, mida säilitatakse nüüd Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaanikakogudes.

Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle?

11.12.17 ... Kuigi nii saia kui õlut kergitab pärmiseen, teeb saiast saia ja õllest õlle pisut erinev seen, selgitab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi süsteemibioloogia külalislektor Kairi Koort.

Koolibri lennustiil nõuab suurt südant

11.12.17 ... Koolibri on väike lind, kuid tal on suur süda. Suhteliselt suur, võrreldes linnu enda suurusega, sest koolibri eriline lennustiil nõuab rohkesti energiat.

Ka väike kogus taimekaitsevahendit paneb jooksiklased veidralt käituma

11.12.17 ... Piisab vaid väikesest kogusest taimekaitsevahendist ning jooksiklased, need väikesed mardikad, hakkavad käituma veidralt – muudavad oma puhta toidu tarbimist, kehasoojust ja aktiivsust.  

Kuu eest terveks ravitud merikotkas on pliimürgistuse tõttu taas raskes seisus

09.12.17 ... Veidi enam kui kuu aega tagasi ravisid maaülikooli loomaarstid terveks merikotka, kes lasti Pärnumaal ka vabadusse. Nüüd on sama lind jälle arstide hoole all, põhjuseks pliimürgistus. Linnu tervislik seisukord on kriitiline.

Humanitaarid peavad looduse kokkukukkumise hoiatusse sõna sekka ütlema

09.12.17 ... Isegi kui inimene võib teada, kuidas kunagi mingit asja on tehtud, kuid ei ole seda teadmist või oskust kunagi kasutanud, toob see kaasa “unustamise võla” ehk me kaotame oskused, mis olid meie esivanematel, kirjutab etnobioloog Raivo Kalle Sirbis.

Eestist leiti teadaolevalt maailma vanim silm

07.12.17 ... Jõelähtme vallast Savirannast päevavalgele tulnud trilobiidikivistis peitis 530 miljoni aasta vanust liitsilma. Lootus sedavõrd hästi säilinud ja veelgi vanemate nägemiselundite leidmiseks on õhkõrn.

Soomes alustavad linnud pesitsemisega üha varem

06.12.17 ... Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks lindude pesitsusandmete kogumisel võetakse sageli appi harrastuslinnuvaatlejate nö kodanikuteaduse (citizen science) projektid. Üks vanimaid harrastusteadlaste poolt kogutud andmestikke pärineb Soomest, kus linnuvaatlejad on registreerinud lindude pesitsusandmeid juba 75 aastat.  

Kuidas töötab linnujaam?

05.12.17 ... Osoon käis Ölandi saare lõunatipus, kus asub Rootsi kõige kuulsam linnuala, Ottenby. Seal asub ka linnujaam, mis on tegutsenud juba 1946. aastast. Nemad saavad uhkeldada maailma vanima järjestikuse püügiseeriaga.

Eesti liigirikkaim koht pakub teadlastele head uurimismaterjali

05.12.17 ... Puhtu-Laelatu kaitseala on koht, kus on kõige enam erinevaid taimeliike ning ohtralt erinevaid linnuliike. "Osoon" käis vaatamas, mida teadlased seal teevad.

Haisid saab hästi uurida ka vees hõljuva DNA järgi

05.12.17 ... Ujub ookeanis hai. Ei aimagi ta veel, et teda jälgib teadlane. Ega hakkagi aimama, sest teadlane võtab vaid merest vett ja otsib sealt hai DNAd.

Pterosaurusepojad olid kaitsetud ja lennuvõimetud

03.12.17 ... Loode-Hiinast on tulnud päevavalgele kõigi aegade suurim pterosauruse munade leid. Pterosaurused olid maakera ajaloo kõige esimesed tiivulised selgroogsed.

DNA analüüs: lumeinimese legend ei sündinud tühjalt kohalt

29.11.17 ... Jutud lapsi varastavatest ja matkajaid ründavatest lumeinimestest on tõenäoliselt väljamõeldised ja legendidele panid aluse hoopis kohalikud karud. Nii võib järeldada väidetavalt suurte jalgade ja hammastega jetidelt pärinenud üheksat DNA proovi uurinud teadlaste töö põhjal.

Jääaugust ei või enam piiramatult ahvenat õngitseda

28.11.17 ... Detsembrist jõustub keskkonnaministri määrus, mille olulisim uuendus on ahvenapüügile seatav päevalimiit.

Kiire linnaelu – kas müüdil on alust?

28.11.17 ... Evolutsiooniliselt on linn uudne, vaid ligikaudu 10 000 aastane keskkond ning linnade ning nende asukate arvu plahvatuslikust kasvust võib rääkida alles seoses 250 aastat tagasi alanud tööstusrevolutsiooniga. Autod, rohkelt inimesi, vähe ruumi, lõputu sagimine – see kõik jätab linnast mulje kui ebasoodsast elupaigast. Ometi meelitavad linnad jätkuvalt nii inimesi kui ka loomi.

Galápagosel tekkis erakordselt kiiresti uus linnuliik

28.11.17 ... Uue liigi teke ei tarvitse üldse kaua aega võtta. Rootsi ja Ameerika teadlased kirjutavad ajakirjas Science, kuidas Galápagose saartel on kõigest kolme põlvkonna jooksul tekkinud uus maasirguliik.

Uurimisretk: kuidas mesilane õiega suhtleb

27.11.17 ... Miks on vaja inimestel teada, kuidas putukad ja taimed omavahel suhtlevad? Näiteks selleks, et taimede kasvukohtade vähenemine piirab putukate toidulauda ning putukate elukohtade kadumisega jääb taimedel vähem võimalusi tolmlemiseks ja uueks eluks. Seega on mesilase ja õie vahelise suhtluse uurimine vägagi oluline.

The Economistis ilmunud Eesti teadlase uuring jõuab miljoniteni

27.11.17 ... Mainekas rahvusvaheline nädalaleht The Economist avaldas Tartu ülikooli teaduri Tuul Sepa uuringu aed-karmiinleevikese sulestiku värvusest. Noore teadlase uuring jõuab seeläbi enam kui 1,5 miljoni lugejani.

Kuulujutud kloonlammas Dolly kehvast tervisest osutusid liialdatuks

26.11.17 ... Pea 20 aasta eest sai lammas Dollyst esimene imetaja, kelle kloonimiseks tarvilik info pärines täiskasvanud lamba rakust. Loom suri aga ebaharilikult noores eas. See tekitas laiemaid kahtlusi kloonide elujõulisusest. Kuulsa lamba konte uurinud teadlased nendivad nüüd, et enneaegse vananemisega seostatud liigesepõletik polnud hullem kui tema sama vanadel liigikaaslastel.

Kärbsed levitavad arvatust rohkem haigusi

25.11.17 ... Kärbes võib olla väga tüütu putukas, aga nüüd tuleb välja, et ta on ka palju ohtlikum putukas kui seni kardetud.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

23.11.17 ... Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Kolmandik maailma linnuliikidest on uurimata. Kuidas edasi?

22.11.17 ... Meil on head teadmised vaid 30 protsendi maailma linnuliikide pesitsusbioloogiast, 40 protsendi kohta on teadmised kesised ja 30 protsendi kohta pole meil hetkel mingit informatsiooni.

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

20.11.17 ... Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Tudengid valmistavad suhkrutest plasti - see ongi sünteetiline bioloogia

16.11.17 ... Maailma parandamiseks tarvilike lahenduste loomiseks ei pea tingimata aastaid ülikoolis õppinud teadlane olema. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis alles eelmisel aastal loodud sünteetilise bioloogia õppekava tudengid püüavad juba sel aastal nafta asemel suhkrutest plasti luua. Asendada keemilise tööstuse bioloogilise tööstusega.

Tartu ülikooli loomaökoloogid aitavad lahendada kirka sulestiku saladust

15.11.17 ... Tartu ülikooli loomaökoloogid osalesid esimeses lindude seedesüsteemi aktiivsust ja sulestiku värvust seostavas uuringus. Kinnitus leidis, et seedimise ja sulestiku värvuse vahel on seos, kas see on ka põhjuslik, vajab veel täpsustamist.

Noores metsas on tihasel talvel eriti raske

15.11.17 ... Talv on linnukestele raske aastaaeg. Kuid tuleb välja, et võrreldes talvega vanas ja looduslikus metsas on linnukesel veelgi raskem see karm aastaaeg üle elada noores, istutatud metsas.

Teadlase 6 ettepanekut putukate väljasuremise peatamiseks

14.11.17 ... Hiljuti avaldatud teadustöö leidis Saksamaa looduskaitsealasid uurides, et viimase 27 aasta jooksul on sealsete lendavate putukate biomass kahanenud rohkem kui 75 protsenti. Tartu ülikooli ökoloog Aveliina Helm selgitab, millist rolli putukad meie igapäevaelus mängivad, mis ohud putukate kadumisega kaasnevad ning millest selline suur langus võib põhjustatud olla.

Kompostikastis võib leiduda sadu seniavastamata sääseliike

13.11.17 ... Aastasadu on inimesed üritanud meie ümber olevaid eluslooduse liike kokku lugeda ja süstematiseerida. Seni pole see veel õnnestunud. Kas te usute, et ühes kompostikastis võib olla kümneid kui mitte sadu seniavastamata liike?

Merikotkale piisab mürgistuse saamiseks pliipurust

13.11.17 ... Loomaarstini jõuavad röövlinnud, kes vaaguvad hingejahipraagi tõttu saadud pliimürgistusega. Samasuguses seisus jõudis jaanipäeva paiku maaülikooli loomaarstide juurde ka merikotkas, keda terve suvi turgutati ning kes nüüd oma kodukanti tagasi lasti.

Obamat tundvad lambad võivad edendada ajuhaiguste ravi

13.11.17 ... Lammas pole sõimusõna. Suur aju võimaldab loomadel ära tunda nii teisi lambaid kui ka oma talitajaid. Värske uuring näitab, et sotsiaalsed elukad suudavad lühikese treeningu järel eristada piltidel ka neile isiklikult täiesti võõraid kuulsusi.

Malaariaparasiit sunnib sääske inimesi ründama

13.11.17 ... Malaariat kandvaid hallasääski tõmbab inimeste poole eriti tugevasti just siis, kui sääskede kehas leidub parajasti just haiguse tekitajaid. See Burkina Faso teadlaste avastus on arvatavasti taas näide sellest, kuidas parasiidid oma peremeesorganismi käitumist mõjutavad.

RMK veebikaamera hakkas jälgima šaakaleid

08.11.17 ... RMK loodusblogi veebikaamera on alates möödunud nädalavahetusest üles seatud Läänemaale Metsküla randa, kus 2013. aastal saadi esmakordselt tõestusmaterjali hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis.

Vigastatuna leitud merikotkas ja kaljukotkas lasti vabadusse

07.11.17 ... Suvel Pärnumaalt vigastatuna leitud merikotkas ja kaljukotkas on Eesti maaülikooli loomakliinikus terveks ravitud ja nad lasti vabadusse. Maaülikooli doktorant Madis Leivits ütles, et peatselt saabuv talv lindudele ohtu ei kujuta ja nad saavad hakkama. 

Tiibade värvivalik mõjutab lennumasina tõhusust

07.11.17 ... Biomimikri on valdkond, mis kasutab looduse insenerivõimeid ja püüab neid üle kanda inimeste maailma. Pole juhuslik, et lennukid näevad välja nagu linnud - kuid kas peaksime ka lennumasinate tiivad lindude järgi värvima? Teadlased arvavad, et see tuleks kasuks.

80 miljonit ja tuleb juurde: Ölandi saar peidab maailma suurimat putukakogu

06.11.17 ... Läänemere suuruselt kolmandal saarel asuvas teaduskeskuses on hoiul peaaegu 80 miljonit putukat, muutes selle üheks kõige suuremaks putukakoguks terves maailmas. Unikaalne kollektsioon aitab tulevikus muu hulgas paremini mõista, kuidas mõjutavad putukate asurkondi kliimamuutused.

Läänemaal peeti Soome rahvuslinnu auks vaatluspäeva

04.11.17 ... Soome iseseisvuse 100. sünniaasta tähistamisest ei jää kõrvale ka loodushuvilised ning kuna käes on Soome rahvuslinnu, laululuige rändeaeg, siis peeti Läänemaal Haeskas nende suleliste auks vaatluspäeva.

Teadlased leidsid uue orangutaniliigi ja see on juba hävimisohus

04.11.17 ... Meie inimlaste ehk hominiidide sugukond on saanud ühe liigi võrra rikkamaks. Teadlased on kuulutanud Sumatra saare metsades elutseva väikesearvulise orangutanikogukonna omaette liigiks.

Helviksambla geenid aitavad mõista maismaataimede lugu

03.11.17 ... Võib-olla olete märganud maapinnal, enamasti kas niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel või kraavikallastel madalaid lapikuid taimekesi, mille pinnal võib tihti näha ka justkui väikesi korvikesi. Aga võib-olla ka ei ole märganud. Igal juhul on tegemist hariliku helvikuga, sammaltaimega, mis on levinud troopikast arktikani. Nendes korvikestes asuvad tema sigikehad.

Leemurid ei hooli puuviljadest, sest neis on vähe valku

01.11.17 ... Leemurid on nagu meiegi primaadid ehk esikloomalised, kuid võrreldes suurema osa ülejäänud primaatidega söövad leemurid märksa vähem puuvilju. Miks? Tuleb välja, et seepärast, et Madagaskaril, kus leemurid elavad, sisaldavad puuviljad ebatavaliselt vähe valku.

Soome lahe viigrid seisavad hääbumise äärel

31.10.17 ... Soome lahe viigerhüljeste tulevik on tume ja nende arvukus on kahanenud vähem kui 200 isendini, nentisid esmaspäeval Vene keskkonnakaitsjad. Tõdemus pole Eesti hülgeuurija Mart Jüssi sõnul teadlaskonnale üllatav. Avalikkuse tähelepanu püüdis probleem pigem seoses Ust-Luga sadama valmimise ja plaaniga rajada hüljeste asuala lähistele veel üks gaasitoru.

Sotsiaalsed suhted mõjutavad partide peenise pikkust

31.10.17 ... Kevadel, mil päeva pikenemisest tingituna hakkavad vallanduma suguhormoonid, saavutavad lindude sigimisorganid võrreldes talvitamisperioodiga kordades suuremad mõõtmed.

Videointervjuu: kui palju seda metsa Eestis ikka on?

27.10.17 ... Sel nädalal on kõneainet pakkunud Eesti mets. Mõistetavalt on teema läinud taas konfliktseks, mistõttu tegi ERR Novaator koostöös “Uudishimu tippkeskusega” Facebooki otseintervjuu Tartu ülikooli loodusteadlase Asko Lõhmusega.

Bakteri puutemeel peitub viburimootoris

27.10.17 ... Mitte ainult mitmesugused ekraanid ei ole tänapäeval puutetundlikud. Puutetundlikud on ka bakterid, ja arvatavasti juba miljardeid aastaid. Šveitsi teadlased on avastanud, et bakteritel on puutetaju.

Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited

25.10.17 ... Eesti metsade jätkusuutliku majandamise, kaitse ja planeerimise üle on avalik diskussioon kestnud juba mõnda aega. Riigikogu konverentsil “Mets kui loodusvara ja ühine vastutus” täna kokku saanud eksperdid ja huvigruppide esindajad püüavad vastuseid leida küsimusele, kas vastab tõele riiklik seisukoht sellest, et metsa on viimastel aastakümnetel üha juurde tulnud, metsa seisund on hea ning info selle kohta piisav.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: