Loodus

Šimpansid annavad edasi peretraditsioone

27.04.17 ... Kuue aasta eest tuli ühele Ugandas Bundogo metsas elavale šimpansile pähe mõte hakata kasutama joogikohast vee ammutamiseks sammalt. Peagi võtsid kombe üle tema seitse lähikondlast. Karja juurde tagasi pöördunud teadlaste sõnul on käitumismall veelgi levinud, viidates, et tegu on tõepoolest kultuurilise nähtusega.

Vene teadlased tegid kindlaks, mis seened helenduma paneb

26.04.17 ... Maailmas kasvab teadaolevalt umbes 80 helenduvat seeneliiki. Vene teadlased on nüüd kindlaks teinud täpse mehhanismi, mis need valgust kiirgama paneb. Inimesed saaksid kasutada seente leitud lahendust mikromaailma uurimiseks või ka näiteks tänavavalgustina käituvate puude loomiseks.

Liblikaröövikud aitavad plastsaastet hävitada Uuendatud 21:50

25.04.17 ... Inimkond toodab rohkesti plasti ja saastab sellega keskkonda. Nüüd loodavad hispaania teadlased, et inim- ja keskkonnale võivad appi tulla väikesed hallid ja pruunid liblikad, vahaleedikud, õigemini vahaleedikute väikesed röövikud, kes elavad tavaliselt mesitarus ja söövad seal kärjevaha.  

Seeneriik võib olla arvatust oluliselt vanem

25.04.17 ... Rootsi teadlased leidsid Lõuna-Aafrikast päevavalgele tulnud basalditüki pragudest 2,4 miljardi aasta vanuseid seeneniidistikku meenutavaid kivistisi. Kinnitust leides võis esimesi hulkrakseid organisme näha Maal seniarvatust sadu miljoneid aastaid varem.

Läänemeri – hüljeste poegimisturismi sihtkoht

22.04.17 ... Varakevadine Saaremaa. “Osooni” teekond viib Nasvalt Liivi lahes asuva väikese Kerju saare poole. Soov on teada saada, kuidas on läinud sellel aastal hallhüljeste poegimine.

Reportaaž linnurallilt: laulust ja lindudest kihav Tallinn

22.04.17 ... Kell on 5 hommikul ja “Osoon” on Kadrioru pargis. On linnade linnuvaatluse võistlus ja eesmärk on järgmise kaheksa tunni jooksul märgata ja kirja panna võimalikult palju linnuliike. Linnuralli on alanud.

Paljastuhnurid võtavad hapnikupuuduse trotsimiseks taimse mõõtme

21.04.17 ... Hapnik on loomade jaoks hädavajalik. Inimaju hakkab elutähtsa gaasi nappuse korral aeglaselt surema juba kolme minuti pärast. Mõned loomad on aga juba loomult vastupidavamad. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudavad paljastuhnurid ilma hapnikuta ellu jääda tervelt 18 minutit.

Ornitoloog: rändlindude kevadkülma eest pagemine on tavaline

18.04.17 ... Nii Soomes kui ka Eestis on külmalaine saabumisega täheldatud, et rändlinnud, kes kord tagasi põhja jõudnud, on taas end lõuna poole teele seadnud. Taolist pendeldamist juhtub tegelikult igal aastal ja muretsemiseks oleks põhjust alles siis kui ka mais lund rookima peaksime.

Tartu botaanikaaias pandi tülikas umbrohi taldrikule

17.04.17 ... Tartu botaanikaaias avatud näitusel on väljas 24 muidu umbrohuna tuntud taime, mis tegelikult kõlbavad süüa ja millest saab teha erinevaid roogi, isegi leiba ja veini.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadega tähistatakse lindude kevadist saabumist

15.04.17 ... Eesti ornitoloogiaühing kutsub osalema sellel nädalavahetusel peetavatel lihavõtte linnuvaatluspäevadel, mille eesmärk on lindude kevadise saabumise tähistamine ning tähelepanu pööramine meie ümber tegutsevatele sulelistele.

Teadlased imiteerivad Järvselja katsemetsas kliimamuutuseid

12.04.17 ... Teadlased usuvad, et kliimamuutuste tulemusena on Eesti alade ilm tulevikus soojem, niiskem ning võimalike ekstreemsete põudade ja sadudega. Tartu ülikooli keskkonnateadlased uurisidki suurenenud sademetega stsenaariumi mõju meie metsadele ja mullastikule.

Vaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks?

12.04.17 ... Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.

Elu võib leida isegi 10 kilomeetri sügavusel maakoores

12.04.17 ... Lihtsamad eluvormid võivad suuta trotsida ka kilomeetrite sügavusel ookeanipõhja all valitsevaid äärmuslikke tingimusi, viitavad maailma sügavaima süviku lähistel asuva mudavulkaani juurest kogutud setted. Tähelepanekud parandavad potentsiaalseid väljavaateid leida elu teistelt planeetidelt.

Teadlased jälgisid hüdra kogu närvisüsteemi tegevust

12.04.17 ... Hüdra on väike lihtsakoeline läbipaistev veeloomake, kelle algeline närvisüsteem kujutab endast pelgalt neuronite hajusat võrgustikku. Nüüd on teadlased reaalajas jälginud, kuidas hüdra närvisüsteemi kõik neuronid laenglevad ehk saadavad edasi elektrilisi närvisignaale.

Ligi kaks kolmandikku Suurest Vallrahust on pöördumatult pleekinud

10.04.17 ... Pea kaks kolmandikku Suurest Vallrahust ehk maailma suurimast korallrahust on pöördumatult pleekinud, teatas Austraalia korallrahude uurimisasutus.

Saagrai on märkamatum kui arvata võiks

10.04.17 ... Saagrail on koonu küljes võimas ninamik, mis meenutab oma teravate äärenagadega tõepoolest saagi ja mida saagraid vaadates on üsna raske märkamata jätta. Kuid nüüd selgub, et saagrai ninamik on arenenud evolutsioonis just selliseks, et saagrai saakloomadel on seda raske märgata.

Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima

08.04.17 ... Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab

08.04.17 ... Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Hiiglaslik viirus tekitas tulise vaidluse

07.04.17 ... Enam kui 150 aastat viiruste osas valitsenud dogma põrmustanud hiidviirused külvavad bioloogide seas jätkuvalt lahkhelisid. Järjekordse hiidviiruse genoomi järjestanud teadlased võrdlevad mikroobe oma ohvrite geene varastanud Frankensteiniga. Uurimuse kriitikud osutavad aga puudujääkidele töös kasutatud meetodites.

Peajalgsed kirjutavad oma aju geenikoodi ise ümber

07.04.17 ... Kaheksajalad ja kalmaarid on kummalised loomad. Tuleb välja, et erinevalt suuremast osast teistest loomadest suudavad peajalgsed, kelle hulka kuuluvad kaheksajalad ja kalmaarid koos näiteks ka seepia ehk tindikalaga, muuta omaenda geenides kirjas olevaid juhiseid.

Inimahvid kummutavad kaaslaste väärarusaamu

06.04.17 ... Orangutanid, bonobod ja šimpansid suudavad ennustada sama hästi kui paariaastased inimlapsed, millal on teiste uskumused õiged ja millal väärad. Inimeste lähisugulastel võivad olla olemas vähemalt vaimuteooria algmed, näitavad enam kui 30 primaadiga tehtud katsed.

Tark kimalane korjab vähem nektarit

06.04.17 ... Kimalasi ehk metsmesilasi on targemaid ja rumalamaid. Nüüd tuleb välja, et rumalad kimalased elavad targematest kauem.

Sinivetikad õppisid hapnikku tootma "laenatud" geenide toel

05.04.17 ... Ühe lõpp on teise algus. Umbes 2,4 miljardi aasta eest sai alguse planeedi ajaloo üks kõige ulatuslikum väljasuremine, mis sillutas samaaegselt teed pea kõigi tänapäeval nähtavate eluvormide tekkimiseks. Rühm teadlasi on nüüd saanud parema aimduse hapniku holokausti põhjustanud eluvormide päritolust.

Juhend: milline on ohutu plastik?

05.04.17 ... Plastikust joogipudel, seebikarp või ühekordselt kasutatavad toidunõud – milliseid neist võib põletada nii, et seeläbi keskkonda ja iseend ei kahjusta. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On aeg teha teadlikke valikuid.

Merevaik säilitas ahvi verelibled koos parasiitidega

05.04.17 ... 20–30 miljonit aastat tagasi elas praeguse Dominikaani Vabariigi aladel kaks ahvi, kellest üks, nagu ahvidel ikka kombeks, suges teise ahvi karvakasukat. Suges kasukat, leidis puugi, tõmbas välja ja poetas maha. Ei pannud ta tõenäoliselt tähelegi, et puuk kukkus otse puumahla tilga peale.

Saksamaa maa-alusest jõest leiti esimene Euroopa koopakala

04.04.17 ... Sukeldujad on tabanud Saksamaa maa-alusest jõest esimesed Euroopa koopakalad. Leid vihjab, et karpkalalised kohastuvad alalise päikesevalguse puudumisega juba loetud aastatuhandete jooksul.

Video: mäger mattis mustadeks päevadeks vasika

01.04.17 ... Liha mustadeks päevadeks maa sisse matmine ei pruugi tunduda inimestele kõige mõistlikuma ideena. Looduses elavatele kiskjatele võib see olla aga kohati ainus võimalus. Ameerika bioloogid on nüüd jäädvustanud esimest korda filmilindile endast kaks korda suurema korjuse matnud mägra.

Tihaste uni sõltub ka geenidest

01.04.17 ... Uni on ökoloogiliselt oluline, aidates organismil taastuda ja aktiivsusperioodiks energiat säästa. Looduses kella ei keerata – elusorganismid sätivad oma tegemisi päikese järgi ning päikese kulgemisega taevavõlvil on otseselt seotud ka magamine ja uni. Kuigi kellakeeramised muudavad unerežiimi ning tekitavad ebamugavust paljudele, on lisaks päikesele veel und mõjutavaid tegureid.

Kuidas sääsed õhus püsivad?

30.03.17 ... Sääskede tiivalöögid on sedavõrd lühikesed ning tiivad sedavõrd pikad ja kitsad, et teadlased on kohati nõutult kukalt kratsinud, kuidas nad üleüldse õhus püsivad. Putukaid kiirkaameraga uurinud bioloogid leiavad nüüd, et edu võti seisneb eelnevalt tabamatuks jäänud tiivapööretes.

TTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemias

29.03.17 ... Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Hiired on saatnud inimesi vähemalt 15 000 aastat

29.03.17 ... Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Interaktiivne kaart: jälgi lindude kevadrännet Eesti suunas

29.03.17 ... Eesti linnuteadlased on valmis saanud ülevaatliku kaardi, mis võimaldab jälgida talvitumast Eestisse tagasi lendavate lindude teekonda peaaegu reaalajas.

Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

28.03.17 ... Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab analüüsi näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Rajakaamera püüdis pilti hullavad metssead

28.03.17 ... Tartu ülikooli taustaga zooloog, Ants Tull, püüdis rajakaamera abil filmilindile metssigade lõbusad tegemised. Ajaveebi Zooloogid 2.0 vahendusel kirjutab mees, kuidas loomadele niivõrd lähedale pääseda.

Inimene meeldib kassile rohkem kui arvata võiks

28.03.17 ... Tihtilugu arvatakse, et kassid eriti inimestest ei hooli. Eriti võrreldes koertega, aga ameerika teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et hoolivad ikka küll.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

22.03.17 ... Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Järsk üleminek suveajale häirib koduloomi

22.03.17 ... Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.

Uus-Meremaa papagoid nakatavad üksteist mänguhimuga

22.03.17 ... Uus-Meremaa mägedes elavad keapapagoid toovad kuuldavale kaaslasi mängutujju viivaid häälitsusi. Tegu on esimese linnuliigiga, kelle seas on täheldatud emotsioonide levikut ühelt isendilt teisele.

Tasmaania kuradid võitlevad vähiga

21.03.17 ... Vaid Austraalia külje all Tasmaania saarel elav kukkurkurat on maailma suurim lihatoiduline kukkurloom. Kurikuulsa "kurja kuradi" on tähelepanu keskpunkti taas tirinud hoopis nukker asjaolu, et loomad võitlevad igapäevaselt vähiga - ja mitte lihtsalt vähkkasvajatega, vaid hammustuste teel nakkava vähi vormiga. Tartu ülikooli doktorant, Triin Tekko, läks loomakesele appi.

Kuidas nugis Kalamajas vannituppa sai? "Osoon" ajas linnaloomade jälgi

18.03.17 ... Paljud linnud on kohastunud eluks inimese läheduses. Mis saab olla meeldivam, kui ärgata linnakorteris linnulauluga? Aga kuidas reageerite, kui teid võtab hommikul vannitoas vastu nugis? “Osoon” uuris, miks metsloomad kolivad linna.

Loimurid muudavad end põua trotsimiseks klaasjaks

17.03.17 ... Muu hulgas keetmist, külmutamist, äärmuslikku rõhku ja kiirgust taluvatel loimuritel aitavad põuatingimusi trotsida korrapäratud valgud, mis muudavad loomakeste rakud veepuudusel klaasjaks. Samad ühendid võiksid aidata toimetada näiteks vaktsiine tsivilisatsiooni hüvedest kaugel asuvatesse külakestesse.

Ka emased tihased laulavad

17.03.17 ... Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.

Maailma soojenedes mõned imetajad pisenevad

16.03.17 ... Üleilmne soojenemine on kauges minevikus kahandanud mõnede loomaliikide kehakasvu ja ameerika teadlased kahtlustavad, et nii võib minna ka tulevikus.

Tartu Loodusmajas saab teha tutvust turteltuvidega

15.03.17 ... Selle aasta lindudeks on valitud turtel- ja kaelus-turteltuvi, ent kui paljud teavad, et kaelus-turteltuvi on väheseid linnuliike, kes suudab juua vett pea alaspidi, pistes noka vette ja imedes, ning kuidas tunda kaelus-turteltuvi ära ja miks iga kaelusega tuvi polegi turteltuvi - nendele küsimustele aitab vastata Tartu loodusmaja, kus elab selle aasta algusest viieliikmeline tuvipere.

Esimesed taimed võisid tekkida arvatust miljoneid aastaid varem

15.03.17 ... Hulkrakne elu võis kinnitada Maal kanda juba 1,6 miljardi aasta eest, seniarvatust kümneid miljoneid aastaid varem, viitavad Indiast leitud punavetikate fossiilid.

Ämblikud söövad hiiglaslikus koguses putukaid

15.03.17 ... Ämblikud on loomad, keda kardavad paljud inimesed, aga veelgi rohkem peaksid ämblikke kartma putukad. Šveitsi ja rootsi teadlaste äsja valminud uurimistööst ilmneb, kui hirmsad tegelased ämblikud putukate seisukohalt tõepoolest on.

Küürvaalad on hakanud rühmadesse kogunema

12.03.17 ... Maailma küürvaalad on hakanud kogunema suurtesse rühmadesse. Kuni viimase ajani ei ole küürvaalu peetud eriti seltskondlikeks loomadeks. Tavaliselt liiguvad nad ringi üksi või paarikaupa, vahel harva väiksemate rühmadena, mis kiirelt hajuvad.

Oksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluiga

11.03.17 ... Kui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. 

Teadlased tegid ise pärmikromosoome

10.03.17 ... Teadlased on astunud viis sammu lähemale eesmärgile meisterdada valmis päristuumne elusolend, kelle kogu genoom on laboris kunstlikult kokku pandud.

Kunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasi

08.03.17 ... Tartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid seda, kuidas sambliku populatsioonid Kunda metsades vahelduvad. Just aluseline tsemenditolm on stressoriks, mis mõjutab lokaalset liikide dünaamikat. Sarnaseid mustreid leidub mujalgi.  
Novaator ETV-s