Liigu peamenüü juurde 13.03.24 LOODUS ... Pariisist põhja pool avastasid teadlased 15 aastat tagasi jäljed iidsest vihmametsast. Kui tänaseks on sellest kirjutatud mitmeid teadusartikleid, siis aasta lõpus ilmunud värske teadusartikli üks autor on ka Eesti teadlane – Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiadoktorant Eliise Kara.
11.03.24 AJALUGU ... Hiljuti Saksamaal Nürnbergi linnas uut hooldekodu rajama hakanud ehitajad sattusid massihaudade otsa. Sellest praeguseks peaaegu 650 inimese säilmed päevavalgele toonud arheoloogide hinnangul võib tegu olla Euroopa suurima teadaoleva katkuohvrite matmispaigaga.
11.03.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Keskaja naised üldlevinud arvamuse kohaselt ei töötanud, vaid olid pigem koduperenaised. Keskaegseid gildi põhikirju ehk skraasid uurinud ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Rūta Bruževica leidis aga, et naistel oli oluline roll keskaegses (käsi)tööstuses.
08.03.24 AJALUGU ... Kakaopuu, mille ubade nime all tuntud seemnetest valimistatakse kakaod, kakaovõid ja šokolaadi, võis oma Amasoonia algkodust levida mujale Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse juba vähemalt viis tuhat aastat tagasi.
07.03.24 AJALUGU ... Ukraina inimasustuse ajalugu ulatub juba enam kui miljoni aasta taha. Nii teatavad teadlased, kes on uurinud Lääne-Ukrainast Korolevo leiukohast viimastel aastakümnetel leitud kivist tööriistu.
02.03.24 AJALUGU ... Tänavu Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga pärjatud arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv põimib oma töös kokku erinevate teaduste võimalusi. Matusekultuuri uurijana huvitub ta esemete asemel rohkem maetust endast ja tolle kogukonnast ehk inimkäitumisest.
28.02.24 AJALUGU ... Eesti rahvas ilmus maailmakaardile enne Eesti riiki ja praegune riigipiir sai üldjoontes paika esimese maailmasõja aegu. Mõtteliselt on Eesti kaardil esile tõusnud aga just viimasel aastakümnel, mil Balti riigid ja Poola paistavad Euroopas silma Venemaa-ekspertide ja Ukraina toetajatena.
21.02.24 AJALUGU ... Soodesse ja järvedesse sadenenud õietolm annab ka tuhandeid aastaid hiljem aimu toonasest taimkattest, pakkudes sellega keskkonnaalast tausta nii teadaolevatele kui ka veel avastamata arheoloogilistele muististele.
18.02.24 AJALUGU ... Kuigi 1922. aastal Nõukogude Liidu, Poola ja kolme Balti riigi kohtumisel reaalse vägede vähendamise ja mittekallaletungilepingu sõlmimiseni ei jõutud, aitas konverents maandada vahetuid pingeid ja parandada piiririikide suhteid, kirjutab Heino Arumäe ajakirjas Tuna.
15.02.24 AJALUGU ... Kui Eesti iseseisvumist ollakse harjunud nägema eesti rahvusliku liikumise ainuvõimaliku väljendusena, oli tegelik pilt 20. sajandi alguse Läänemere regioonis märksa kirjum. Sellest, kuidas eestlaste seas levis mõte taastada Eesti üle Rootsi võim ja moodustada põhjamaine föderatsioon, rääkis Novaatorile oma värske raamatu valguses Londoni Ülikooli Kolledži Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp.
07.02.24 AJALUGU ... Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.
30.01.24 AJALUGU ... Inimene on imetajate seas üsna eriline selle poolest, et kõnnib kahel jalal. Kuidas aga juhtus, et meie eellased ühtäkki neljalt jalalt kahele tõusid?
24.01.24 KULTUUR ... 25. jaanuaril kell 15 peab Eesti Rahva Muuseumi teadusseminaride sarjas Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving ettekande teemal "Kõrtsid, viin ning kroonu monopoliseadus Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul". Seminari on võimalik jälgida ka otseülekande vahendusel.
23.01.24 AJALUGU ... Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased osalesid ajakirjas Science Advances ilmunud uurimistöös, mis uuris Cambridge'i linna elanike geneetikat enne ja pärast 1349. aasta katkuepideemiat. Järeldused seavad kahtluse alla varasemalt ilmunud samateemalise mõjuka töö tulemused.
19.01.24 AJALUGU ... Kui seni on arvatud, et reformatsioonijärgse Eesti vaimulikkonnas alkeemiaga ei tegeletud, tõestab Šveitsis päevavalgele ilmunud käsikiri midagi muud. Hiljemalt 1550. aastate alguseks oli Tartu kõrgeima luterliku ametimehe Marsowi juhendamisel võimalik süveneda lausa tipptasemel alkeemia tõdedesse.
18.01.24 AJALUGU ... Ehkki suurem osa muuseumide infosüsteemi kantud päikesekelladest pärinevad peamiselt 17.–19. sajandist, jõudsid need Eestisse juba keskajal. Arheoloogilistel välitöödel on leitud kaheksa päikesekella või nende katket.
17.01.24 AJALUGU ... Möödunud aastal tuli Eesti maapõuest taas päevavalgele mitmeid ainulaadseid leide, mille seast leiab nii ainulaadse pronkskirve, rauapätse kui ka mündiaarde.
16.01.24 AJALUGU ... Tallinna päästekaevamistel päevavalgele tulnud läbisaetud koljud pärinevad ilmselt 18. sajandist. Koos eelnevate leidudega viitavad tulemused, et Eesti koolnuvaatluste praktika käis ülejäänud Euroopaga ühte jalga.
12.01.24 AJALUGU ... Aastatel 1904–1939 kaitses doktorikraadi üle 30 Eestimaalt pärit naise. Kui suur osa neist olid eestlased või baltisakslased, on allikate põhjal keeruline täpselt öelda. Küll aga kirjutavad Eesti ajaloolased, et erialadelt omandasid Eesti naised kraade peamiselt meditsiini ja loodusteaduslikel erialadel, kus teaduskarjääri teha oli hõlpsam.
11.01.24 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Inimesed kipuvad keskaegset toidusedelit silme ette manades valima sellest välja ajastu parimaid palu. Teadusuuringud viitavad aga, et lihtrahva ja jõukamate linnaelanike dieet erines märkimisväärselt, nendib Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.
11.01.24 AJALUGU ... Mahukas ja kümnete aastatuhandete vältel toimunud muutuseid kaardistanud vana-DNA uuring tõi päevavalgele mitme tänapäeva eurooplastele omase joone päritolu. Muu hulgas ilmnes, et hulgiskleroosi suurema tekkeriski tõid Euroopasse Lääne-Aasiast sisse rännanud karjakasvatajad.
10.01.24 AJALUGU ... Kui tänapäeval on igaõhtuse ilmateate aluseks meteoroloogilised vaatlusandmed, siis 19. sajandi Balti provintsides oli ajakirjanduslike kajastuste kuningaks oma silm. Lood tormikogemustest võisid mõnikord olla küll ebatäpsed ja liialdatud, kuid tagantjärele täidavad need lünki teadusandmete põhjal loodud mudelites, selgub hiljutisest teadusartiklist.
03.01.24 AJALUGU ... Vabadussõja ajal tegutsenud ajutised sõjaväljakohtud koosnesid juurataustata inimestest, kes tõlgendasid seadust kord karmimalt, kord leebemalt, osutab Tartu Ülikooli ajaloolase hiljutine teadusartikkel. Välikohtute ja tšekaa tegevus sõltus paljuski kohalikest oludest ja kohtumõistjatest ning karmimad karistused tabasid mõlemal poolel sõjaväelaste asemel pigem tsiviilisikuid.
27.12.23 AJALUGU ... Ajaloolane Kaarel Vanamölder leiab arhiividest üles mitme sajandi vanused huvitavad materjalid ja oskab nende põhjal põnevaid lugusid jutustada. Ta teab, et inimesed kipuvad ajalugu vaatama läbi enda prisma, sest reeglina pakuvad inimestele huvi teemad, mis neid isiklikult kõnetavad.
14.12.23 AJALUGU ... Jakk on suur karvane loom veise perekonnast, üks väheseid, kes tuleb hästi toime eluga külmal, karmil ja hapnikuvaese õhuga Tiibeti platool. Metsikult elabki jakke ainult Tiibetis, kodujakid pakuvad inimestele liha, piima ja transpordivõimalusi ka laiemalt.
08.12.23 AJALUGU ... Reedel peab Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumis ettekande hügieenist kultuuriloos.
05.12.23 AJALUGU ... Jõulude lahutamatu osa on ehitud jõulupuu. Millal aga tuli Eestisse komme tuua kuusk jõuludeks tuppa, ei ole päris täpselt teada.
04.12.23 AJALUGU ... Eesti ajalookirjutust kammitseb nii rahvuslik eelhäälestus kui ka inimeste vähesus, leiab hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud ajaloolane Marek Tamm. Samas tuleks tema sõnul kodumaise ajaloo uurimise piire nihutades vältida võõrastest kontekstidest pärit probleeme ja teemasid.
24.11.23 AJALUGU ... Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ega lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.
23.11.23 KULTUUR ... Kas olete kunagi mõelnud kui palju on eesti keeles ilmunud raamatuid? Kas luuleraamatuid on trükitud sama vähe või palju kui kirikuraamatuid? Rahvusbibliograafia andmestikust saab ülevaate sajanditepikkusest kirjastamise valikutest, mis on sündinud ajastu vaimust. Eesti Rahvusraamatukogu digihumanitaar Peeter Tinits vaatab andmestikku sisse ja teeb ülevaate olulisematest trendidest.
22.11.23 EESTI ... Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti kinnitusel tehti oktoobris selgeks, kus asub Maarjamäe Jääretke obeliski sisse viiv luuk. Mis peidab ennast luugi taga, saab selgeks kevadel.
21.11.23 AJALUGU ... Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.
19.11.23 AJALUGU ... Kui asutustele ja meediale suunatud kaebekirjade põhjal kujutas Nõukogude kodanike toiduga varustamine parajat väljakutset, siis privilegeeritud nomenklatuur sai nautida läänemaailmaga pea võrreldavaid hõrgutisi, selgub ERM-i vanemteaduri Anu Kannikese ülevaatest.
14.11.23 AJALUGU ... Milline oli Euroopa loodus enne viimast jääaega?
09.11.23 AJALUGU ... Indoneesia teadlased väidavad, et Jaava saarel asuv iidne maastikuline struktuur nimega Gunung Padang on inimeste ehitatud püramiid ja seejuures maailmas teadaolevalt vanim.
07.11.23 AJALUGU ... Koos uskumuste ja tavadega on Eestis aastatuhandete jooksul märkimisväärselt muutunud ka matmiskombed. Teadlased arvavad, et kindlad matmiskombed tekkisid koos religiooniga. Eesti usundiuurija ja arheoloog Tõnno Jonuks annab lühiülevaate eestlaste matmiskommetest erinevatel ajajärkudel.
06.11.23 AJALUGU ... Karvaseid ninasarvikuid luusis Euroopas ja Aasias ringi veel viimatisel jääajalgi. Nüüd on Saksa teadlastel õnnestunud iidseist hüääniväljaheiteist eraldada karvase ninasarviku DNA-d ja teha selle põhjal järeldusi nende loomade liigilise jaotumuse ajaloo kohta.
01.11.23 ÜHISKOND ... Ennekõike saksa näitekirjanduse ja poeesia suurkujuna tuntud Friedrich Schiller oli vähemalt sama oluline filosoof. Tartus Ülikoolis kaitstud doktoritöö uurib lähemalt enesemääramist — teemat, mis seob Schilleri loomingu ühtseks tervikuks — ning pakub, mida võinuks 18. sajandi mõtleja arvata keskkonnast, vähemustest ja Palestiinast.
31.10.23 AJALUGU ... Kuuskümmend kuus miljonit aastat tagasi prantsatas otse tänapäevase Yucatani poolsaare kõrvale maha Džomolungma mäest suurem asteroid, lõi maasse 180-kilomeetrise läbimõõduga ja 20 kilomeetrit sügava Chicxulubi kraatri ning päästis valla üleilmse katastroofi, mille tagajärjel hukkusid kõik dinosaurused peale lindude esivanemate.
30.10.23 AJALUGU ... Kes poleks kuulnud kadunud mandrist Atlantisest, millest kirjutas oma dialoogides juba Platon? Kahjuks ei ole teadlased veel Atlantist üles leidnud, kuid mõnedki muud kadunud mandrid on neil teada küll.
27.10.23 AJALUGU ... Eesti Rahva Muuseumi teadusseminar lahkab sel korral metsavendade eluolu ja eluviisi. Teemat tutvustab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu fondihoidja Mauri Kiudsoo.
17.10.23 EESTI ... Eesti Mälu Instituut koostab Teise maailmasõja kestel Eestist põgenenud inimeste kohta andmebaasi. Esimese etapiga soovitakse valmis jõuda järgmise aasta septembriks, mil möödub 80 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest.
14.10.23 AJALUGU ... Liivimaa talurahva abielueelsed hoiakud ja suhted olid vankumatust monogaamsusest kaugel ega seisnenud kaugeltki seksuaalsuhetest hoidumises, pigem vastupidi, selgub Tartu Ülikooli uusaja professori Mati Lauri uurimistööst.
13.10.23 AJALUGU ... Olenevalt inimese toidusedelist talletub tema juustesse pisut erinevaid keemilisi ühendeid. Õpilasuurimusest selgus, et nii tänapäevastel kui ka minevikus elanud inimestel kõnelebki juuste koostis iga inimese toidusedelist. Taimetoitlasi saab kõigesööjatest eristada juuste lämmastikusisalduse põhjal.
13.10.23 AJALUGU ... Sadu miljoneid aastaid tagasi, ordoviitsiumi ajastul suurenes kõvasti mereolendite elurikkus. Rootsi ja Ameerika teadlased on saanud uut tõendust, muu hulgas ka Eestist, et nähtuse põhjuseks võis olla hapniku taseme tõus maailmameres.
11.10.23 AJALUGU ... Tallinna reaalkooli juurde kavandatava juurdeehituse krundil käivad juba kolmandat kuud arheoloogilised kaevetööd. Arheoloog Rivo Bernotase sõnul võib leidude koguhulk paisuda 20 000-ni.
10.10.23 AJALUGU ... Mao tee liival võib jätta jälje, mis püsib kümneid tuhandeid aastaid.
07.10.23 ÜHISKOND ... Inimmälu pole muutumatu, vaid iga uue meenutamisega saab minevik uue kuue. Minevikku kirjutatakse kahepoolselt ümber ka Venemaa sõjas Ukraina vastu: Vene propaganda esitab üha uusi minevikumoonutusi, samas kui Ukraina otsib avalikus ruumis punasümbolite asemele uusi kangelasi, osutab Ukraina juurtega Berliini Ida-Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse teadur Tatiana Zhurzhenko.
29.09.23 AJALUGU ... Eesti muinasaja lõpu leiud näitavad, et armastatuim tekstiilivärv oli tumesinine. Kui peamiselt saavutati sinine värvus sissetoodud sinerõika abil, siis tumedust lisati kohalike taimede seguga, osutab Tartu Ülikooli arheoloog.
27.09.23 AJALUGU ... Tartu Ülikooli doktoritööst ilmnes, et Eesti aladel elanud inimesed sõid kiviajal pigem liha ja taimetoit lisandus nende menüüsse pronksiajal. Samas kasutasid kiviaegsed eestimaalased taimi tööriistade valmistamisel erinevate kleepivate liimainete valmistamiseks.