Keskkond

NOAA teadlased: Arktika sulamisest on saanud uus normaalsus

13.12.17 ... Kuigi möödunud aastal võis näha Arktikas ka paari positiivset muutust, ei leidu mingit märki, et piirkonnas laiemalt toimuvad muutused on aeglustumas ja Arktika sulamine on peatunud, järeldavad riiklikku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) teadlased koos kolleegidega 12 riigist.

Doktoritöö: pilliroo eemaldamine Peipsi kallastelt mõjutab loomade elupaiku

13.12.17 ... Rooalade laienemine eutrofeerumise tõttu on vähendanud väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku, selgub peatselt kaitsmisele tulevast Eesti maaülikooli doktoritööst. Üle tuleks vaadata, kuidas inimesed Peipsi kallastel rannaalasid majandavad

Euroopa Liit soovib keelata angerjapüügi

11.12.17 ... Euroopa Liidu liikmesriigid asuvad esmaspäeval Eesti juhtimisel põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutama angerjapüügi keelamist Läänemeres ja Atlandi ookeanis.

Katastroofipräänik: kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

10.12.17 ... Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

Mullu suurenes järsult vastuolulise taimekaitsevahendi glüfosaadi kasutamine

08.12.17 ... Taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis viie aastaga kahekordistunud ning seejuures näitavad statistikaameti andmed, et mullu suurenes järsult vastuolulise glüfosaadi kasutamine. Umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat on üsna tõhus, kuid mitte eriti keskkonnasõbralik aine.

TTÜ teadlane: liustike sulamist kiirendab inimeste õhku paisatud tahm

07.12.17 ... Taevast langev “must süsinik” ehk inimese atmosfääri paisatud tolm paneb lume ja liustikud kiiremini sulama. Sellesse annab oma panuse jätkuvalt ka Eesti.

Võrreldes 50 aasta tagusega on Ida-Virumaal õhuheitmeid 100 korda vähem

05.12.17 ... Täpsemalt käib jutt põlevkivi lendtuhast, sellega seotud radionukliidide heitmetest ning kaasnevast kiirgusriskist, mida eelmisel nädalal Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Taavi Vaasma põhjalikult uurinud on.

Eesti suurusele alale paistev päike kataks kogu maailma energiavajaduse

04.12.17 ... Päikeseenergial on tohutu potentsiaal, mida osatakse tänapäeval päris hästi rakendada. Tuleb välja, et Eesti asub päikeseenergia kasutamiseks vägagi soodsa koha peal.

Toidukasvatamise tulevik: geenmuundatud taimed robotkasvuhoonest

29.11.17 ... See, milliseks kujuneb üks taim, loom või ka inimene sõltub nii tema geenidest kui ka kasvukeskkonnast. Globaalsete kliimamuutuste ja kasvava rahvastiku tõttu on oluline suurendada toidutaimede tootlikkust ja vastupidavust muutuvates ilmastikutingimustes. Kui hästi oskame geeniinfot kasutada nende probleemide lahendamiseks?

Leedlampide pealetung suurendas energiasäästu asemel valgusreostust

24.11.17 ... Kui miski on odav, saab seda ka rohkem tarbida. Leedlampide võidukäiguga käsikäes on kasvanud nii inimkonna poolt öösel valgustava ala ulatus kui ka valguse intensiivsus, muutes looduse ja inimese elurütme häiriva valgusreostuse hullemaks kui kunagi varem, viitab värske uuring.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

22.11.17 ... Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Juhend: millest alustada jäätmete sorteerimist?

21.11.17 ... Jäätmete sorteerimisega tegeleme me igaüks erineval tasemel - kõigil ei ole kompostihunnikut õunapuu all või kitsukeses köögis ruumi neljale prügikastile. Mis on need põhimõtted, millest lähtuda, kui tahaks ikkagi jäätmeid sorteerida, kuid piiratud võimaluste tõttu on see võimalik vaid osaliselt.

Eesti täitis Pariisi kliimaleppe tingimused, kuid uhkuseks pole põhjust

18.11.17 ... Eesti on maailmas inimese kohta õhku paisatava süsihappegaasi hulga poolest selgelt paha poisi rollis, seepärast on aeg seada eesmärk uueks tiigrihüppeks, leiavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed

2. hoiatus inimkonnale: loodus kukub kokku, inimesel pole enam pikka pidu

17.11.17 ... 1992. aastal tegi 1700 teadlast üle maailma, sh pea kõik elus olevatest Nobeli preemia laureaatidest, ühisavalduse, mida nimetasid „Maailma teadlaste hoiatuseks inimkonnale“. Sel nädalal avaldasid teadlased toonase hoiatuse järje ehk 2. hoiatuse inimkonnale, ainult et sel korral on allakirjutanuid 15 364, nende hulgas ka 20 Eesti teadlast.

Viktoriin: Pandivere kõrgustiku teeb eriliseks...?

16.11.17 ... Rahvusvahelise geograafianädala raames korraldab Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.

Analüüs: inimkond saab mahetootmisega söönuks, kuid sellel on oma hind

14.11.17 ... Inimkonda on võimalik mahepõllundusega ära toita ka juhul, kui planeedil elab üheksa miljardit inimest, selgub uuest teadustööst. Tootmisviisi populariseerijatel on aga vara rõõmustada. Põlde laiendamata on eesmärk saavutatav vaid juhul, kui prügikasti jõudva toidu hulk väheneb poole võrra ja loomsetest allikatest saadava valgu hulk enam kui kolm korda.

Kosmosetööstuse idufirmad suudavad Eesti metsast anda ülevaate kohe praegu

08.11.17 ... Kaugseire abil on võimalik vaadata, kuidas kasvab vili, kus on õlireostus, kus liiguvad laevad või ületavad piiri paadipõgenikud. Samuti võiks väga täpse ülevaate anda Eestis kasvava metsa hulgast mõne tunni taguse seisuga – nii lubas maailma suurim kosmosetööstuse idufirma Planet ERR Novaatorile.

Geoloogiakeskus tuvastas Lääne- ja Ida-Virumaal 46 avatud puurauku

08.11.17 ... Lääne- ja Ida-Virumaal leiti 46 avatud geoloogilist puurauku, millest 24 soovitab uuringu läbi viinud Eesti geoloogiakeskus likvideerida ning 16 konserveerida ja kasutada edaspidi põhjavee seireks.

Torm viis Peraküla rannast tohutus koguses liiva merre

06.11.17 ... ERR-i veebiportaali lugeja saatis pildid Läänemaalt Nõva lähedalt Peraküla rannast, kus torm uhtus suures koguses liiva merre ja muutis Eesti üht ilusamat randa tundmatuseni.

Looduspõhist innovatsiooni kannustab suhtlus kogukondadega

03.11.17 ... Tallinna ülikoolis toimunud looduspõhiste lahenduste konverentsil esitasid Soome teadlane Eeva Furman ja Rootsi teadlane Lena Ek senini paljudele reaalvaldkonna uurijatele, sh loodusteadlastele mitteomase seisukoha, et kogu teaduslik looduspõhine innovatsioon saab võimalikuks vaid juhul, kui suudetakse luua valdkonna kohta teadlikkus inimeste ja kogukonna liikmete peades.

Metsade killustumine kahjustab paljusid loomaliike

02.11.17 ... Väike maja metsa serval tundub küllap paljudele ihaldusväärne elupaik. Teistele võib-olla ka mitte. Kuid tõsi on see, et metsa ja mittemetsa serv on tähtis ökoloogiline nähtus. Selgub, et uute metsaservade teke pärast metsaraiet mõjutab metsaloomade elu märgataval määral kuni kilomeetri kaugusenigi uuest servast.

Karuputke levikul ei paista Lõuna-Eestis lõppu

31.10.17 ... Viimasel ajal valmistab keskkonnaameti lõuna regioonile probleeme karuputke kolooniate kiire ja laialdane levik, mis ohustab nii Eesti kui ka Tartumaa loodusliikide mitmekesisust.

CO2 hulk atmosfääris kasvas möödunud aastal rekordilise kiirusega

30.10.17 ... Süsinikdioksiidi tase Maa atmosfääris kasvas 2016. aastal poole kiiremini kui viimase kümnendi jooksul keskmiselt. Planeeti soojendava gaasi suhteline sisaldus pole olnud nii kõrge vähemalt viimased 800 000 aastat, teatas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO).

Keskkonnaagentuuri sõnul esineb Lõhmuse seisukohtades küsitavusi

26.10.17 ... Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus seadis kolmapäeval riigikogus toimunud konverentsil "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus" kahtluse alla mitmed riikliku metsastatistika kasutatavad arvnäitajad. Avaldame alljärgnevalt kergelt toimetatuna keskkonnaagentuuri vastulaused ja selgitused.

Konverentsil otsiti ühiskonna probleemidele looduspõhiseid lahendusi

25.10.17 ... Tallinna ülikoolis toimub konverents, kus otsitakse ühiskonna probleemidele lahendusi looduspõhiste lähenemiste kaudu. ERR Novaatoris saab jälgida otseülekannet konverentsi ettekannetest.

Raskelt sündinud kliimalepped: Euroopa püüab rohkem siduda ja vähem heita

24.10.17 ... Eesti saavutas oktoobris eesistujana kokkuleppe kahes keerulises kliimaeelnõus, mis seavad piirangud kasvuhoonegaaside heitkogustele ning aitavad Euroopa keskkonnanõukogu sõnul astuda sammu lähemale Pariisi kliimaleppe täitmisele. Samas on need tekitanud muret metsarikastes riikides nagu Eesti.

Suurkonverentsil räägitakse looduspõhistest lahendustest linnades

24.10.17 ... Mida sisaldavad Kadrioru roosiaia mesitarud? Mis liigid elavad linnade tühermaadel? Kas linnas kanade pidamisest on ka peale munade saamise midagi kasu? Nende ja paljude teiste linnaloodusega seotud teemade üle arutatakse täna algavad suurel keskkonnakonverentsil, mida saab otsepildis jälgida 25. ja 26. oktoobril ERR Novaatoris.

Kindral Kurvits tõttab Läänemerele reostust tõrjuma

22.10.17 ... Kindral Kurvits kihutab esimesena sündmuskohale. Alanud on merereostustõrjealane rahvusvaheline ühisõppus „Puhas Meri”.

Fliis muutub mereprügiks iga kord kui teda pesete

21.10.17 ... Merre satub iga päev materjale ja aineid, mis pole looduslikku päritolu. Kaasaja tõsine probleem on mereprügi,  näiteks tavaline kilekott. See laguneb järjest pisemateks osadeks ning selle sünteetiline materjal muutub sisuliselt märkamatuks. Kuid just sellised võõrkehad kujutavad mereorganismidele tõsist ohtu.

Tahmapilvede Eestisse jõudmine pole välistatud edaspidigi

18.10.17 ... Teisipäeval Eestisse jõudnud Portugali metsapõlengute tahm ja Sahara tolm kajastusid ka keskkonnauuringute keskuse seirejaamade andmetes.

Kui tervistkahjustav võis olla pimeduse toonud tahmapilv ja määrdunud vihm?

18.10.17 ... Pärast eilset Portugalist ja Sahara kõrbest saabunud pimedust kurtsid inimesed, et tundsid õhus tahmalõhna ning sotsiaalvõrgustikes arutati võimalike tervisemõjude üle. ERR Novaator uuris, mis tegi õhtuks alla sadanud vihma mustaks ning kas tõesti oli õhus tunda nõe lõhna?

Professor: pimedale ilmale tasub põhjendust otsida kõrgematest õhukihtidest

17.10.17 ... Täna hommikul valgeks ei läinudki. Ehkki alguses tundus, et tegu on varakult alanud lõputu sügispimedusega, siis päeva jooksul selgus, et tegelikult põhjustas Eesti kohal pimeduse hoopis Portugali põlengute suits ja Sahara tolm.

Läänemere karbid ja ussid toodavad sama palju metaani kui 20 000 lehma

14.10.17 ... Läänemere põhjas elutsevad väikesed merikarbid ja ussikesed toodavad kambapeale nii palju metaani kui 20 000 lehma. Metaan on aga tugevatoimeline kasvuhoonegaas ja kui see jõuab mereveest atmosfääri, on selle planeedisoojendusvõime 28 korda suurem kui süsihappegaasil.

Ürgse keskkonna muutmisel tehtud viga saab parandada paisuga

14.10.17 ... Rabad on Eesti ühed ürgsemad ökosüsteemid, kus inimene on kuivendusega teinud vea. On tehtud valearvestusi, rikutud maastik ära. Soode ja rabade taastamine on seega vastutustundlik käitumine - kui oled teinud vea, siis parandad selle, et luua võimalused loodusel kulgeda oma enda seaduspärasuste järgi. “Osoon” käis ühel sellisel veaparandusel abis.

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

13.10.17 ... „See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

Kivisöe ladestudes sai maakerast äärepealt lumepall

11.10.17 ... Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?

Superbakterite levikut ei saa aeglustada piiranguteta karjakasvatuses

09.10.17 ... Üks suur mure on see, et bakterid saavutavad üha enam resistentsust antibiootikumide suhtes, mis mõistagi vähendab nende ravimite tõhusust. Ka siis, kui neid antibiootikume antakse kariloomadele, suudavad omandada bakterid resistentsuse, mis avaldub edaspidi ka inimesele määratud ravimite puhul.

Põhjamaade kalade elavhõbedasisaldus ületab Eesti omi

08.10.17 ... Euroopa Liidu eesistujana tuli Eestil muuhulgas tegelda ka elavhõbeda saaste vähendamise teemaga. Üheks probleemiks on näiteks kalade organismi kuhjuv elavhõbe, mis võib sattuda inimeste toidulauale. Eesti kaladel mõõdetud kogused on siiski lubatust normist väiksemad ja muretsema ei pea.

24 kilomeetril köitel elab söödav merepuhastusjaam

08.10.17 ... Kas teadsite, et Läänemeres kasvatatakse söödavat rannakarpi ehk sinimerekarpi? “Osoon” käis seda uurimas Rootsi kaguosa skäärides Sankt Anna piirkonnas. Selgub, et lisaks toiduks tarvitamisele on rannakarpidel väga oluline roll merevee puhastajana.

Suur osa maailma meest on saastunud mesilasi hukutavatest putukamürkidest

06.10.17 ... Pea 200 maailma eri paigast pärinevaid meeproove leidnud teadlased leidsid neist 75 protsendis jälgi neonikotinoididest. Laialdasi lahkhelisid põhjustavate taimekaitsevahendite sisaldus polnud mees piisavalt kõrge, et ohustada inimeste tervist. Küll aga oleks see igal kolmandal juhul kahjustanud vähemal või rohkemal määral mesilaste heaolu.

Doktoritöö leidis, mis põhjustab Pärnus või Haapsalus tormiga üleujutuse

06.10.17 ... TTÜ küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb täna doktoritööd, milles leidis vastuse küsimusele, mis määrab ära selle, kas Pärnus või Haapsalus tekib merevee tõusu tagajärjel üleujutus.

Ühe päeva jooksul hävineb maailmas kahe Tallinna pindala jagu muldasid

04.10.17 ... Maailma mullavarud kahanevad üha intensiivsema põllumajanduse, kasvava rahvastiku ja kliimamuutuste tõttu, kuid Euroopa Liidu seadusandlus pole muldade hävimise peatamiseks praegu piisav, arvab Eesti ELi eesistujamaana.

Kuidas päästa maailma: kuraditosin tõenduspõhist nippi

29.09.17 ... Enamik meist nõustub, et eluslooduse mitmekesisuse säilimine ning puhas loodus on väga olulised. Enamasti mõtleme sellele aga hajameelselt, muuseas, pidades probleeme loodusega üksikisiku jaoks liiga suureks. „Mida mina siin ikka muuta saan?“ on väga levinud arvamus, kirjutavad Zooloogid 2.0 blogi autorid.

Taani koolitüdrukud leiutasid veealuse helireostuse vastu "mürapolitsei"

26.09.17 ... USA idarannikul elutseb Biskaia lõunavaal (Eubalaena glacialis), kes on ohustatud liik ning üks põhjus, miks need vaalad surevad on üha kasvav veealune helireostus. Taani koolitüdrukud aga töötasid välja veealuse helireostuse seireks anduritesüsteemi, millega loodavad mõjutada regulatsioone helireostuse vähendamiseks.

Loodussõbralikust poekotist jäävad lagunedes alles ohtlikud plastitükid

26.09.17 ... Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Brita Laht uuris, kuidas biolagunevad kilekotid tegelikult lagunevad. Selgus, et Maxima Bioplasti kaubamärgiga tärklisel põhinev kilekott lagunes küll kiiremini kui tselluloosil põhinev plast, kuid sellest jäi alles hulk tillukesi plastiosakesi, mis keskkonda sattudes võivad tekitada hulga uusi probleeme.

IBM aitab prantsuse koolipoiste leiutist turule tuua

26.09.17 ... Sudu, heitgaasid ja tolm – neid näeb ja tunneb sisse hingates suurlinnade tänavatel mõõtmisi tegematagi. Aga kui palju on õhus tahkeid osakesi, mida me sisse hingame? Ja kas me saame seda kuidagi ka mõõta? Prantsuse koolipoisid töötasid välja lihtsa seirevahendi, mille arendust ja turule toomist toetab nüüd IBM.

Mustika kasvukohtade vähenemine seab löögi alla ka teised liigid

25.09.17 ... Mustikat on söönud või sellest vähemalt kuulnud ilmselt enamik eestimaalasi. Tegu ongi Eesti tavalise taimega. Tartu ülikooli teadlased hoiatavad aga, et metsamajanduse intensiivistumine võib kaasa tuua selle kasvukohtade vähenemise, mis seab löögi alla ka metsa teised elukad.

12 tundi merel: tormine sügisräime püük Liivi lahel

23.09.17 ... Kuidas käivad Saaremaa kalurid tormisest merest sügisel kudevat räime ehk sügisräime välja toomas? Kogu öö kestva mereretke, mis algab Lõuna-Saaremaa Turja sadamast ja viib mehed 11 kilomeetri kaugusele Liivi lahele, teeb kaasa “Osooni” reporter Sander Loite.

Teadlased: tuuleparkide rajamist tuleb Eestis õiguslikult lihtsustada

22.09.17 ... Tuuleenergia kasutamisel on Läänemere riigid Põhjamere kolleegidest mitu sammu maas. Nüüd käib rahvusvahelises teadusprojektis töö selle nimel, et tuulikutest üks integreeritud süsteem luua – oma panuse annavad ka Tartu ülikooli keskkonnaõiguse teadlased.

Laevateede kohal lööb taevas rohkem välku

20.09.17 ... Laevaliiklus paneb pikse sähvima ja selle põhjuseks on laevamootoritest õhku paiskuv tahm.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: