Keskkond

Mereplasti võivad lagundada mikroobid

29.05.17 ... Maailmameres hulbib ringi hiiglaslikul hulgal plastjäätmeid, kuid nüüd selgub üllataval kombel, et meres on plasti siiski arvatust vähem. Rühm kataloonia teadlasi väidab, et põhjuseks on tõenäoliselt meres elavad ja plastist toituvad pisiolendid.

USA-Mehhiko müür teeks karuteene bioloogilisele mitmekesisusele

25.05.17 ... Juhul kui Ameerika peaks tõepoolest ehitama USA-Mehhiko piirile 3219 km pikkuse müüri, siis on see eelkõige väljakutse loomadele ja bioloogilisele mitmekülgsusele, mitte inimestele, kirjutab väljaanne BioScience. Selline müür tooks kaasa loomade elupaikade killustumise, seades niiviisi ohtu mitmete liikide heaolu.

Loomakasvatus toidab ohtlikku antibiootikumiresistentsust

25.05.17 ... Koguseliselt kulub loomakasvatuses märksa rohkem antibiootikume kui meditsiinis. Nii on tekib suur osa antibiootikumiresistentsusest just intensiivse loomakasvatuse tulemusel, kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson mai-juuni Horisondis.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

24.05.17 ... Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

24.05.17 ... Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Kalad aitavad korallivetikatel fotosünteesida

22.05.17 ... Looduses on kõik kõigega seotud. Teadlased on avastanud, et Punase mere korallide vahel elutsev kala aitab korallide sees elutsevatel vetikatel fotosünteesida.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

19.05.17 ... Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

18.05.17 ... Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

Uuring: kuuejalgne toidutootmine on kanade pidamisest keskkonnasäästlikum

11.05.17 ... Kuuejalgne toit ehk putukad, millest loodetakse tulevikus olulist toidulaualisa, maitsevad natuke nagu kanaliha. Kuid kas nende tööstuslik kasvatamine toob keskkonnale suurema koormuse kui kanalad, seda uurisid Taani teadlased.

Noort Maad kattis üleilmne ookean

09.05.17 ... Noor maakera oli tõenäoliselt tasase pinnaga ja peaaegu tervenisti veega kaetud. Nii väidavad austraalia teadlased, kes on uurinud Lääne-Austraalias leiduvaid maailma vanimaid kivimeid.

Teraslinnud ja päris linnud Ämari lennuväebaasis

07.05.17 ... „Osooni“ võttemeeskond käis uurimas Ämari lennubaasi turvakaamera fotosid, et näha, millised linnud on lisaks suurtele teraslindudele kaitseväe territooriumil sisse seadnud.

Eestlased loodavad asenduslihaga planeeti päästa

03.05.17 ... Taimetoitlus pole moeröögatus, vaid paratamatus. Aastaks 2050 elab maailmas üheksa miljardit inimest. Liha tootmine sellisele hulgale praeguses tempos mõjuks planeedi ressurssidele laastavalt. Seetõttu on hulk nutikaid eestlasi ja siinseid ettevõtteid haaranud tulevikku ennetades ärivõimalusest ja loovad asendusliha.

Keskkonnafilm: kõrgklassi jahiturism õigustamas looduse hävitamist

02.05.17 ... "Kõige ebameeldivam on näha, kuidas inimene laseb looma maha ja tunneb sellest tohutu suurt rõõmu," ütleb zooloog Lennart Lennuk kommenteerides keskkonnakuu dokumentaalfilmi "Safari".

Eestis oli 40 aasta kõige külmem aprill

02.05.17 ... Ilmateenistuse andmeil oli lõppenud aprill keskmisest oluliselt külmem ja sajusem. Sama jahe oli aprill viimati aastatel 1974 ja 1971.

Eestlased peaksid UV-kiirguse mõjule enam tähelepanu pöörama

02.05.17 ... Kui palju jõuab UV-kiirgust Eestis maale ja inimesteni ning kuidas mõjutavad seda pilved? Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun uuris seda Tartu üliloolis kaitstud doktoritöös ja pani esimest korda kirja andmed Eesti UV-kiirguse spektrite ja koguste kohta.

Taimi Paljak halvas ilmas kliimasoojenemist ei süüdista

27.04.17 ... Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Taimi Paljak selgitas, miks tänavune kevad on niivõrd külm ning lohutas, et suvi võib kõigest hoolimata soe tulla.

Uuring Saaremaalt: uutes hoonetes on radoonitase kõrgem kui vanades

27.04.17 ... Uute hoonete õhus on radioaktiivset radooni rohkem kui vanades, selgub Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste Gendra Allikmaa ja Huberta Karma uuringust. Ühtlasi selgitasid õpilased välja, kuidas on radoonitasemega Saaremaal võrreldes ülejäänud Eestiga.

Kunstlikud magusained tapavad vee-elustikku ja reostavad põhjavett

21.04.17 ... Viimase viie aastaga on plahvatuslikult kasvanud kunstlike magusainete levik looduses, näiteks põhjavees. Kuna magusainete lagunemisel tekkivad ained kahjustavad vetikaid ja putukaid, mis omakorda on toiduks kaladele, aitab inimeste tehismagusa isu kaude kaasa veeorganismide kahjustamisele.

Tuumajaamade sulgemine vähendas imikute sünnikaalu

05.04.17 ... Läbimõtlematult tuumaenergiast loobumine võib tuua rohkem kahju kui kasu. USA-s Three Mile Islandi tuumaõnnetuse järellainetuse mõjul toimunud tuumajaamade sulgemisega paralleelselt vähenes mitmel pool laste sünnikaal. Põhjusena võib näha saastavamate energiaallikate kasutuselevõttu.

Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

30.03.17 ... Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

29.03.17 ... Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

22.03.17 ... Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

21.03.17 ... Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.

Algas kevad

20.03.17 ... Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.

Õuesmäng edendab keskkonnateadlikkust

20.03.17 ... Tundub, et tänapäeval mängivad lapsed vähem õues kui endistel aegadel, mil polnud elektroonikaseadmed veel sedavõrd meeliköitvad kui nüüd. Kuid selgub, et sellest võib kõige muu kõrval kahju olla ka keskkonnakaitse seisukohalt.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

18.03.17 ... Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.

TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks

15.03.17 ... Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Orgaaniline väetamine võib suurendada reostust

15.03.17 ... Eesti maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Mailiis Tampere sõnul kaasneb lautadest põldudele veetava vedelsõnnikuga mitmeid probleeme. Esiteks kipuvad meie kliimas ja pinnases toitained ära nõrguma ning võivad põhjavett ja veekogusid reostada, teiseks sisaldab sõnnik sageli antibiootikumresistentsuse geene.

Maailmameri soojeneb arvatust kiiremini

14.03.17 ... Maailmameri hoiab endas seniarvatust 13 protsenti rohkem soojusenergiat, selgub rahvusvahelise teadlasrühma ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

17 halli varjundit: kas mahetootmine on tavatootmisest keskkonnasõbralikum?

13.03.17 ... Kuigi mahetoit ja -põllundus seostub ilmselt paljudele automaatselt keskkonnasõbralikuma tootmise ja täisväärtusliku toiduga, sõltuvad nende voorused rangelt kontekstist, selgub kõiki teemakohaseid vaheanalüüse hõlmanud suuruuringust.

Pliist haavlid ja õngetinad mürgitavad aastas kümneid merikotkaid

08.03.17 ... Eesti looduskeskkonda jõuab jahi- ja kalameeste vahendusel tuhandeid kilogramme pliid. Raskemetallist põhjustatud mürgistus tekitab merikotkastel tajuhäireid ja võib päädida lindude hukkumisega.

Metsanduse innovatsiooni kannustavad piirangud

01.03.17 ... Hiljuti Eesti maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Meelis Tederi sõnul pole metsandus eriti innovatiivne ehk uuenduslik valdkond. Pigem toimub uuendus puidutöötlemises või nendes valdkondades, mis valmistavad seadmeid, olgu need siis metsanduse või puidutöötlemise tarbeks.

Teadlased arvutasid välja saiapätsi keskkonnamõju

28.02.17 ... Peaaegu pool saiapätsi valmistamisel keskkonnale jäetavast jäljest tuleneb lämmastikväetiste kasutusest, järeldavad briti teadlased. Kokkuvõtlikult on saiapätsi valmistamiseks kuluv ressursside hulk võrreldav umbes viie kilomeetri pikkuse autosõiduga*.

Uuring: taimekaitsevahendite kasutust saab oluliselt vähendada

28.02.17 ... Põldude kaitseks kasutatavate taimekaitsevahendite hulka saab oluliselt kärpida, vähendamata seejuures põllukultuuride saagikust ja põllumeeste teenitavat tulu, selgub Prantsusmaal tehtud suuruuringust. Üleminek nõuab aga kopsakaid alginvesteeringuid.

Nutikas tehas sorteerib prügi optilise seadmega

27.02.17 ... Jäätmekäitlus muutub tänu tehnoloogiale üha nutikamaks ning oskab prügi liigiti sorteerida optilise seadme abil. “Osoon” käis uuenduslikku tehast uurimas ning tuvastas, et kõrgtehnoloogiline tehas ei vabasta siiski prügi liigiti sorteerimisest kodudes.

Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks

21.02.17 ... Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid

20.02.17 ... Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks

20.02.17 ... Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa

18.02.17 ... Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

Ookeanisüvikud on tugevalt saastunud

17.02.17 ... Maailmamere sügavikes elavates kirpvähilistes leidub kohati rohkem saasteaineid, kui Hiina saastunud jõgedes elutsevates krabides, järeldavad Mariaani ja Kermadeci süviku nõlvadelt kogutud proove uurinud teadlased.

Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel?

13.02.17 ... Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas

11.02.17 ... 2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?

07.02.17 ... Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

Ringkäik Eesti brändirahnude kivises maailmas

04.02.17 ... Rändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn". "Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd. 

Graafikud: jaanuaris sadas keskmisest poole vähem

01.02.17 ... Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli -2,1 °C, mis on paljuaastasest keskmisest 1,4 °C kõrgem. Vihma ja lund langes taevast tavapärasest poole vähem – vaid 26 millimeetrit

"Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahil

30.01.17 ... Punane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.

Süvakivimite sees võib tekkida vett

28.01.17 ... Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta

27.01.17 ... Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

Maavärin võis maailma kõrgeima mäe madalamaks teha

26.01.17 ... Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma võib pärast tunamullust Nepali maavärinat olla senisest madalamaks jäänud. Nii paistab satelliitidelt tehtud mõõtmiste järgi, aga india teadlased kavatsevad nüüd minna tipu kõrgust koha peale üle mõõtma.

Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant

24.01.17 ... Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.