Keskkond

Kindral Kurvits tõttab Läänemerele reostust tõrjuma

22.10.17 ... Kindral Kurvits kihutab esimesena sündmuskohale. Alanud on merereostustõrjealane rahvusvaheline ühisõppus „Puhas Meri”.

Fliis muutub mereprügiks iga kord kui teda pesete

21.10.17 ... Merre satub iga päev materjale ja aineid, mis pole looduslikku päritolu. Kaasaja tõsine probleem on mereprügi,  näiteks tavaline kilekott. See laguneb järjest pisemateks osadeks ning selle sünteetiline materjal muutub sisuliselt märkamatuks. Kuid just sellised võõrkehad kujutavad mereorganismidele tõsist ohtu.

Tahmapilvede Eestisse jõudmine pole välistatud edaspidigi

18.10.17 ... Teisipäeval Eestisse jõudnud Portugali metsapõlengute tahm ja Sahara tolm kajastusid ka keskkonnauuringute keskuse seirejaamade andmetes.

Kui tervistkahjustav võis olla pimeduse toonud tahmapilv ja määrdunud vihm?

18.10.17 ... Pärast eilset Portugalist ja Sahara kõrbest saabunud pimedust kurtsid inimesed, et tundsid õhus tahmalõhna ning sotsiaalvõrgustikes arutati võimalike tervisemõjude üle. ERR Novaator uuris, mis tegi õhtuks alla sadanud vihma mustaks ning kas tõesti oli õhus tunda nõe lõhna?

Professor: pimedale ilmale tasub põhjendust otsida kõrgematest õhukihtidest

17.10.17 ... Täna hommikul valgeks ei läinudki. Ehkki alguses tundus, et tegu on varakult alanud lõputu sügispimedusega, siis päeva jooksul selgus, et tegelikult põhjustas Eesti kohal pimeduse hoopis Portugali põlengute suits ja Sahara tolm.

Läänemere karbid ja ussid toodavad sama palju metaani kui 20 000 lehma

14.10.17 ... Läänemere põhjas elutsevad väikesed merikarbid ja ussikesed toodavad kambapeale nii palju metaani kui 20 000 lehma. Metaan on aga tugevatoimeline kasvuhoonegaas ja kui see jõuab mereveest atmosfääri, on selle planeedisoojendusvõime 28 korda suurem kui süsihappegaasil.

Ürgse keskkonna muutmisel tehtud viga saab parandada paisuga

14.10.17 ... Rabad on Eesti ühed ürgsemad ökosüsteemid, kus inimene on kuivendusega teinud vea. On tehtud valearvestusi, rikutud maastik ära. Soode ja rabade taastamine on seega vastutustundlik käitumine - kui oled teinud vea, siis parandad selle, et luua võimalused loodusel kulgeda oma enda seaduspärasuste järgi. “Osoon” käis ühel sellisel veaparandusel abis.

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

13.10.17 ... „See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

Kivisöe ladestudes sai maakerast äärepealt lumepall

11.10.17 ... Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?

Superbakterite levikut ei saa aeglustada piiranguteta karjakasvatuses

09.10.17 ... Üks suur mure on see, et bakterid saavutavad üha enam resistentsust antibiootikumide suhtes, mis mõistagi vähendab nende ravimite tõhusust. Ka siis, kui neid antibiootikume antakse kariloomadele, suudavad omandada bakterid resistentsuse, mis avaldub edaspidi ka inimesele määratud ravimite puhul.

Põhjamaade kalade elavhõbedasisaldus ületab Eesti omi

08.10.17 ... Euroopa Liidu eesistujana tuli Eestil muuhulgas tegelda ka elavhõbeda saaste vähendamise teemaga. Üheks probleemiks on näiteks kalade organismi kuhjuv elavhõbe, mis võib sattuda inimeste toidulauale. Eesti kaladel mõõdetud kogused on siiski lubatust normist väiksemad ja muretsema ei pea.

24 kilomeetril köitel elab söödav merepuhastusjaam

08.10.17 ... Kas teadsite, et Läänemeres kasvatatakse söödavat rannakarpi ehk sinimerekarpi? “Osoon” käis seda uurimas Rootsi kaguosa skäärides Sankt Anna piirkonnas. Selgub, et lisaks toiduks tarvitamisele on rannakarpidel väga oluline roll merevee puhastajana.

Suur osa maailma meest on saastunud mesilasi hukutavatest putukamürkidest

06.10.17 ... Pea 200 maailma eri paigast pärinevaid meeproove leidnud teadlased leidsid neist 75 protsendis jälgi neonikotinoididest. Laialdasi lahkhelisid põhjustavate taimekaitsevahendite sisaldus polnud mees piisavalt kõrge, et ohustada inimeste tervist. Küll aga oleks see igal kolmandal juhul kahjustanud vähemal või rohkemal määral mesilaste heaolu.

Doktoritöö leidis, mis põhjustab Pärnus või Haapsalus tormiga üleujutuse

06.10.17 ... TTÜ küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb täna doktoritööd, milles leidis vastuse küsimusele, mis määrab ära selle, kas Pärnus või Haapsalus tekib merevee tõusu tagajärjel üleujutus.

Ühe päeva jooksul hävineb maailmas kahe Tallinna pindala jagu muldasid

04.10.17 ... Maailma mullavarud kahanevad üha intensiivsema põllumajanduse, kasvava rahvastiku ja kliimamuutuste tõttu, kuid Euroopa Liidu seadusandlus pole muldade hävimise peatamiseks praegu piisav, arvab Eesti ELi eesistujamaana.

Kuidas päästa maailma: kuraditosin tõenduspõhist nippi

29.09.17 ... Enamik meist nõustub, et eluslooduse mitmekesisuse säilimine ning puhas loodus on väga olulised. Enamasti mõtleme sellele aga hajameelselt, muuseas, pidades probleeme loodusega üksikisiku jaoks liiga suureks. „Mida mina siin ikka muuta saan?“ on väga levinud arvamus, kirjutavad Zooloogid 2.0 blogi autorid.

Taani koolitüdrukud leiutasid veealuse helireostuse vastu "mürapolitsei"

26.09.17 ... USA idarannikul elutseb Biskaia lõunavaal (Eubalaena glacialis), kes on ohustatud liik ning üks põhjus, miks need vaalad surevad on üha kasvav veealune helireostus. Taani koolitüdrukud aga töötasid välja veealuse helireostuse seireks anduritesüsteemi, millega loodavad mõjutada regulatsioone helireostuse vähendamiseks.

Loodussõbralikust poekotist jäävad lagunedes alles ohtlikud plastitükid

26.09.17 ... Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Brita Laht uuris, kuidas biolagunevad kilekotid tegelikult lagunevad. Selgus, et Maxima Bioplasti kaubamärgiga tärklisel põhinev kilekott lagunes küll kiiremini kui tselluloosil põhinev plast, kuid sellest jäi alles hulk tillukesi plastiosakesi, mis keskkonda sattudes võivad tekitada hulga uusi probleeme.

IBM aitab prantsuse koolipoiste leiutist turule tuua

26.09.17 ... Sudu, heitgaasid ja tolm – neid näeb ja tunneb sisse hingates suurlinnade tänavatel mõõtmisi tegematagi. Aga kui palju on õhus tahkeid osakesi, mida me sisse hingame? Ja kas me saame seda kuidagi ka mõõta? Prantsuse koolipoisid töötasid välja lihtsa seirevahendi, mille arendust ja turule toomist toetab nüüd IBM.

Mustika kasvukohtade vähenemine seab löögi alla ka teised liigid

25.09.17 ... Mustikat on söönud või sellest vähemalt kuulnud ilmselt enamik eestimaalasi. Tegu ongi Eesti tavalise taimega. Tartu ülikooli teadlased hoiatavad aga, et metsamajanduse intensiivistumine võib kaasa tuua selle kasvukohtade vähenemise, mis seab löögi alla ka metsa teised elukad.

12 tundi merel: tormine sügisräime püük Liivi lahel

23.09.17 ... Kuidas käivad Saaremaa kalurid tormisest merest sügisel kudevat räime ehk sügisräime välja toomas? Kogu öö kestva mereretke, mis algab Lõuna-Saaremaa Turja sadamast ja viib mehed 11 kilomeetri kaugusele Liivi lahele, teeb kaasa “Osooni” reporter Sander Loite.

Teadlased: tuuleparkide rajamist tuleb Eestis õiguslikult lihtsustada

22.09.17 ... Tuuleenergia kasutamisel on Läänemere riigid Põhjamere kolleegidest mitu sammu maas. Nüüd käib rahvusvahelises teadusprojektis töö selle nimel, et tuulikutest üks integreeritud süsteem luua – oma panuse annavad ka Tartu ülikooli keskkonnaõiguse teadlased.

Laevateede kohal lööb taevas rohkem välku

20.09.17 ... Laevaliiklus paneb pikse sähvima ja selle põhjuseks on laevamootoritest õhku paiskuv tahm.

Suur ülevaade: kõik, mida peaks teadma orkaanidest

17.09.17 ... 2017. aasta Atlandi orkaanihooaeg on olnud vaat et rekordiliselt katastroofiline. Atmosfääriteadlase Jüri Kameniku hinnangul pole tegu siiski millegi enneolematuga.

Vähipüük eesti moodi: saatana loomakese söömine heinateol

16.09.17 ... Kas teadsite, et vähki peeti saatana loomaks, keda enne 15. sajandit keegi süüa ei tihanud? Kuni tuli üks lesknaine…

Kosmosekivi küttis Kanada pinna mitme tuhande kraadini

14.09.17 ... Maad 38 miljoni eest tabanud asteroid küttis kraatris maakoore hetkeks enam kui 2370 kraadini Celsiuse järgi. Jälgi nii kõrgest maapinnal valitsenud temperatuurist pole registreeritud mitte kunagi varem.

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

13.09.17 ... Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Joogivees leiduv mikroplast on tõsine probleem, Eesti kohta napib andmeid

11.09.17 ... Suur osa maailma joogiveest on saastunud väikestest plastiosakestest. ERR Novaatori palvel ajalehes The Guardian avaldatud analüüsi tulemusi kommenteerinud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste sõnul pole põhjust järeldustes kahelda. Samas nentis Margit Heinlaan kollegidega, et Eestis pole mikroplasti probleemiga praktiliselt üldse tegeletud. Uuringuid napib ka selle pikaajalise ohtlikkuse kohta.

Lektor: magnettormid mõjutavad kuni 30 protsenti inimestest

08.09.17 ... Reedel on viimaste aastate üks tugevamaid magnettorme, mille klassifikatsioon on KP8 ehk vaid aste madalam maksimaalsest.

Randel Kreitsberg: mida me presidendiga mesilastest rääkisime

06.09.17 ... Esimene Kadrioru roosiaia mesi sai pidulikult korjatud. Vabariigi President Kersti Kaljulaid pani ka ise käed külge, sai nõelatagi. Huvitavaks läks aga meekorjamisele järgnenud arutelul, kuhu ekspertidena olid kutsutud lisaks presidendile ka mesinik, taimekaitse professor ja zooloogi haridusega Novaatori toimetaja – mina ise. Mina olen igatahes toimunud arutelu baasil kindel – meie presidendiks on bioloog.

Graafikud: kui vilets see suvi siis lõpuks oli?

06.09.17 ... Kuigi möödunud suvi võis tunduda paljude jaoks viletsaim, mida nad viimaste aastate jooksul näinud, oli see tegelikult keskmisest vaid veidi jahedam. Vihma sadas normist mõnevõrra vähem. Sünoptik Taimi Paljak peab vastuolu põhjuseks inimeste võõrandumist loodusest ning pikemat aega kestnud sooja ja päikeselise perioodi puudumist.

Gröönimaa eraldumine ajas kliima soojaks

31.08.17 ... Kliima on ikka muutunud ja igal muutusel on olnud põhjused. Küsimus on ainult, millised põhjused. Rühm Ameerika, Saksa ja Briti teadlasi väidab, et 56 miljonit aastat tagasi soojenes maailma kliima rohkete vulkaanipursete tagajärjel, mis vallandusid siis, kui Gröönimaa eraldus Euroopast ja tekkis Atlandi ookeani praegune põhjaosa.

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

23.08.17 ... Tartu ülikooli looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. 

Elektriautode täieliku keskkonnakasuni jõutakse Eestis alles aastate pärast

23.08.17 ... Kuigi elektrisõidukitel on keskkonnasäästlikuma ühiskonna saavutamisel oluline roll, saab selgest keskkonnakasust rääkida alles aastate pärast. Peale selle, et elektriautosid on meie teedel veel liiga vähe, tuleb arvestada ka sellega, et nende tootmine on energiakulukam kui tavalise auto tootmine. Samuti tuleb vaadata, millest on toodetud elekter, mida elektriauto sõitmiseks kasutab.

Sigrid Solnik: sündivuse piiramine arengumaades maailma ei päästa

22.08.17 ... Üks Euroopa inimene saastab kordades rohkem kui mitu arenguriikide inimest. See on karm võrdlus, aga põhimõtteliselt saab teha statistikat, mitu last võiks olla arenguriigi peres, et sel oleks kliimale sama mõju kui ühel Euroopa lapsel. Sellest vaatest on oluline pigem jõukate riikide inimeste laste arv, tarbimisharjumuste muutmine ning sellise seadusandluse loomine, mis takistab saastavat ja raiskavat tootmist, kirjutab Sigrid Solnik.

Energiasäästlik renoveerimine tasub ära, järgida tuleb aga selgeid reegleid

16.08.17 ... Korterelamute energiasäästlikuks renoveerimine kogub Eestis hoogu. Korteriühistuid on toetatud seejuures KredExi vahendusel juba üle kümne aasta. Vähem on teada tõsiasi, et vastavate toetusmeetmete kujundamisse on kaasatud ka teadlased.

Antarktise jää alt leiti sadakond vulkaani

16.08.17 ... Antarktise jääkilbi alt on avastatud ligi sada vulkaani. Või vähemalt on need koonusjad pinnavormid teadlaste hinnangul üsna tõenäoliselt vulkaanid.

Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades pea kuu aega varem

15.08.17 ... Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades ja Euroopa kirdeosas viimase 40 aasta jooksul toimunud kliimamuutuste tõttu pea kuu aega varem, viitavad 38 riigis tehtud mõõtmised.

Mootorrattaga müristamise eest saab karistada küll – aga ennekõike teoorias

15.08.17 ... Olgugi et liiklusseadus sätestab selgelt, kuidas tuleb karistada mootorratturit, kelle sõiduk teeb lubatust rohkem müra, ei saa tegelikkuses selliseid juhte vastutusele võtta, sest politseil puuduvad rikkumise tõendamiseks mõõteseadmed. Isegi kui politsei sõiduki kontrollimiseks kinni peab ja tehnilistele nõuetele mittevastavuse tõttu korduvülevaatusele saadab, saab juht selle ülevaatuse ajaks kiirelt jälle nõuetele vastavaks muuta.

Video: Rootsi mees filmis haruldast valget põtra

14.08.17 ... Rootsis Värmlandi läänis Eda vallas õnnestus kohalikul elanikul Hans Nilssonil eelmisel nädalal metsas jalutades märgata haruldast valget põtra ning looma ka filmida. Video "muinasjutulisest" põdrast levis internetis kulutulena.

Troopikametsade raie on igipõline tava

12.08.17 ... Troopikametsad, mille kiire maharaiumine teeb paljusid murelikuks, ei ole tegelikult ka varem olnud inimtegevusest sugugi nii puutumatud, kui on üldiselt arvatud. Inglise, Saksa ja Prantsuse teadlased väidavad, et inimesed on maailma troopikametsade käekäiku mõjutanud juba vähemalt 45 000 aastat.

Hiljutised soojarekordid on tõenäoliselt inimtekkelised

11.08.17 ... Ameerika ja Saksa teadlaste väitel on väga ebatõenäoline, et kliimamuutuse üheks põhjuseks ei ole inimtegevus.

Atmofääriteadlane selgitab, kuidas tekkis Lõuna-Soome pilvedesse auk

10.08.17 ... Eile levisid sotsiaalmeedias teated kummalisest Lõuna-Soome kohal laiuvasse pilvkattesse ilmunud august. Kui kõmu- ja ühismeedias tehti – nagu tavaks – peeneid vihjeid tulnukatele, kinnitas atmosfääriteadlane Jüri Kamenik, et tegu on tavapärase atmosfäärinähtusega. Möödunud aastal pälvis pilvelumestust kujutav foto isegi ajakirja Eesti Loodus auhinna.

Madis Tilga: majandusarengu järgmine laine – biomajanduse uus tulemine

09.08.17 ... Meie ümber on palju väärtuslikku ressurssi, mida me kas väärkasutame, alakasutame või mida pole üldse märganud. Maakera ressursside ammendumise peamine põhjus on raiskav tarbimine. Seega on justkui natuke meie kõigi asi, et leiaksime loodusressurssidele parima kasutuse, kirjutab Madis Tilga oma arvamusloos.

Uuring: biogaasijaamad võivad aidata takistada superbakterite teket

09.08.17 ... Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia doktorant Kärt Kanger uurib antibiootikumresistentsust inimesega seotud keskkondades näiteks nagu reoveepuhastus- või biogaasijaamades.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

05.08.17 ... Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

28.07.17 ... Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

02.08.17 ... Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

31.07.17 ... Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

25.07.17 ... Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: