Eriprojektid

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

22.03.17 ... Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Paastupäevik | kirjutab Rain: uni sügavam, katsumused ületatud… peaaegu

11.03.17 ... Poolteist nädalat paastu on selja taga. Esimese kümne päeva kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänapäeval on paastumine vähemalt mitmekesise toidu kättesaadavuse poolest tõeliselt lihtne ja maitsev, kuid mitte kõige odavam tegevus.

Oksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluiga

11.03.17 ... Kui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. 

Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika

14.12.16 ... Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 

07.12.16 ... Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht

23.11.16 ... Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine

16.11.16 ... Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega

24.08.16 ... Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Mihkel Kama: teadusrahastuse kriisi laastavat mõju aitaksid leevendada noorteadlastele suunatud uurimistoetused

23.02.16 ... Eesti praegune teadusrahastuse seis on sedavõrd kehv, et projekti ebaõnnestumise korral on noorteadlaste võimalus uuesti raha saada nullilähedane, kirjutab Leideni ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama. Abi oleks noorteadlastele ja väiksematele uurimisrühmadele suunatud uurimistoetustest, millega saaks Eestisse meelitada ka andekaid doktorante välismaalt.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkuse geomeetria

24.01.16 ... Juhuslikkus on maailma lahutamatu osa. Sellegipoolest vajab täiesti juhuslike reaalarvude kirjeldamine matemaatilist mudelit – maailmas pole lihtsalt lõpmatu arvu külgedega täringut, mida päriselulise abimehena kasutada.

Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni

22.01.16 ... Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Eesti noor teadus välismaal: immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis

20.01.16 ... Cambridge’I ülikooli doktorant Halliki Voolma pidas konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal „„Mu elu oli täielik põrgu": immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis”.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia

19.01.16 ... Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

Keemia professor noorteadlastele: Eesti teadus on nähtav

15.01.16 ... Eesti noorteadlaste konverentsi raames astusid üles ka mitte enam niivõrd noored teadlased, teiste seas Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi keemia õppetooli juhataja Margus Lopp, kes jagas näpunäiteid Eesti teadussüsteemis hakkama saamiseks.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas inimese sisemusest kiiresti pilti teha

14.01.16 ... Magnetresonantstomograafia uuring võimaldab meil inimkehast teha pildi, kuid see võtab aega ning seda aega tihtilugu pole. Kuidas saada MRT pilt kiiresti ja kvaliteetselt, sellele on võimalik lahendus matemaatikute ja füüsikute kätes.

Eesti noor teadus välismaal: ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud

13.01.16 ... ETH Zurichi doktorant Johannes Heinsoo pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga „Ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud”.

Eesti noor teadus välismaal ja panus kaasaegsesse tuumafüüsikasse

13.01.16 ... Kuidas tehakse kaasaegset tuumafüüsikat ning milliseid eksperimentaalseid võtteid selle uurimisel kasutatakse, rääkis Glasgow ülikooli doktorant Bruno Strandberg.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas luua Eestisse teadusmahukad töökohad?

12.01.16 ... Mida peaks tegema, et teadusmahukad töökohad tekiksid ka Eestis ning värsked doktorid ei näeks karjäärivõimalusi üksnes ülikoolide juures, sellest rääkis oma kogemusele tuginedes dr Rainer Küngas, kes oma teadmisi rakendab Taani tööstussektoris.

Eesti noor teadus välismaal: uusimad meetodid biotehnoloogias

12.01.16 ... Kadi Liis Saar on oma doktorantuuri raames välja töötamas microfluidics platvormi, mis võimaldaks kiiret, efektiivset ja hästi-kontrollivat biomakromolekulideuurimist nende naturaalses vesikeskkonnas.

Kadi Liis Saar: piiri taga tegutsevate noorteadlaste unustamine maksab kurjalt kätte

11.01.16 ... Teadus. Mis on teadus? Teadus on midagi enamat, kui üks teadlane või grupp teadlasi oma laboris istumas ja eksperimente tegemas või laboris vinge lõhnaga kemikaale sünteesimas. Jah, vahel tuleb ka seda ette, aga teaduse pale on midagi palju rohkemat, mitmetahulisemat ja laiemat.

Eesti noor teadus välismaal: Higgsi bosoni muutev jõud füüsikas

11.01.16 ... Kui 2012. aastal saadi kinnitus, et Higgsi boson tõepoolest eksisteerib, siis viimased kolm aastat osakestefüüsikas on möödunud selle osakese tundmaõppimisele.

Eesti noor teadus välismaal: Maa koostis paljastab planeedi tekkeloo

11.01.16 ... Selle, kas planeet on elukõlbulik, määrab osaliselt selle koostis. Samuti annab planeedi koostis teavet planeedi tekkeprotsesside kohta. Millest koosneb Maa? Sellele küsimusele püüab vastata astrofüüsik Mihkel Kama.

Eesti noor teadus välismaal: punktkirjalugejad töötlevad informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne töötlemisele

08.01.16 ... Pimedad punktkirjalugejad sarnaselt nägijatele loevad kogemuse suurenedes kiiremini ja teevad vähem vigu. Miks see nii on, seda uurib Anneli Veispak, kes on järeldoktorant KU Leuvenis.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni?

08.01.16 ... Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.

Eesti noor teadus välismaal: genoomi programmeerimine bakterite immuunsüsteemi abil

07.01.16 ... Eesti Teaduste Akadeemias toimus konverents „Eesti noorteadlased välismaal“, kus üle maailma teadust tegevad eesti noored teadlased tutvustasid oma uurimistööd.

Tudengid eriala tulevikust: Üks veski seisab vete pääl

07.01.16 ... Arstiteadusest kõneledes – eriti siis, kui teema on noorte arstide ettevalmistus – tarvitame tihtilugu sõna traditsioon. Teatava uhkuse ja hea põhjusega. Arstiteadus oma tänasel kujul on välja destilleeritud kõigi meie ees kõndinud kolleegide haigevoodi kõrval peetud vestlustest patsientide ja nende lähedastega, keerulistest valvetest ja koduvisiitidest, vigadest ja õnnestumistest.

Tudengid eriala tulevikust: Päikese ja tuule kotti püüdmisest

06.01.16 ... Maailma energeetika meenutab justkui korvita korilast. Süüa saab kohapeal ja kaasa saab võtta vaid niipalju, kui peopesadesse mahub. Niimoodi on väga keeruline kogukonda üleval pidada ja põuaaega üle elada. Just nii aga toodetakse meil praegu elektrit – kohe kasutamiseks.

Tudengid eriala tulevikust: Tehnoloogia kui võimuinstrument

04.01.16 ... Tuleviku küsimus on eelkõige võimu küsimus. Suur võim on praegu selliste inimeste ning organisatsioonide käsutuses, kellest harva mõtleme ja vähe teame. Google, Apple, Facebook ja Amazon on paljude jaoks kõigest sõnad või parimal juhul nägudeta organisatsioonid. Veel vähem teatakse inimeste kohta, kes moodustavad nende ladviku.

Tudengid eriala tulevikust: millised on meie keele ja suhtluse piirid 50 aasta pärast?

31.12.15 ... Mulle tundub, et see, mida me mõistame lugude jutustamise kunstina, on vaja ümber sõnastada. Sest see, kuidas me räägime päeva jooksul juhtunud sündmustest või mida tegelikult mõtleme, kui näeme maailma kõige ilusamat päikeseloojangut, on muutunud, räägib Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse üliõpilane Hanna Linda Korp.

Tudengid eriala tulevikust: mis kasu oleks kodanikupalgast?

30.12.15 ... Tänapäeva kiiresti areneva ja uuendusliku maailmamajanduse kontekstis on üles kerkinud hulk ainukordseid probleeme. Euroopa riike räsib juba mitmeid aastaid kõrge töötus, mille on tinginud tootmise automatiseerimine ning ebapiisav kogunõudlus. Tulevikku vaadates ei paista töötusele leevendust tulevat, leiab Tartu ülikoolis majandusteaduse bakalaureusetudeng Roman Lepik.

Tudengid eriala tulevikust: tervislik tudeng 2050

29.12.15 ... Tartu ülikooli füsioteraapia bakalaureusetudeng Hannalore Taal kirjeldab, milline võiks olla tudengi tervisekäitumine aastal 2050. Hommik, kell on 7 ja äratuskell heliseb. Unine tudeng avab silmad, läheb kööki ning avab külmkapi. Vastu vaatab ekraan, millelt tudeng valib toidukorraks hommikusöögi ning määrab süsivesikute, valkude ja rasvade osakaalu toidus. Mööduvad mõned sekundid ning peagi tuleb külmkapist välja kauss maitsva ja tasakaalustatud toitainetesisaldusega hommikusöögiga.

Tudengid eriala tulevikust: mustad luiged vabrikus ehk mõtteid hariduse tulevikust

28.12.15 ... Hariduse tulevikust rääkides toetutakse tavaliselt kahele eeldusele: kool on kriisis ja parem süsteem on võimalik. See erineb näiteks arutelust tehnoloogia arengu üle, mis lähtub pigem progressiusust ja huvist, mitte rahuolematusest olevikuga, leiab Tartu ülikooli kasvatusteaduste magistrant Indrek Lillemägi.

Tudengid eriala tulevikust: Kas on mõtet juurat õppida?

27.12.15 ... Elame ajastul, mil tehnika areneb peadpööritava kiirusega. See paneb aga mõtlema, kas see mõjutab ka minu eriala nii tugevalt, et äkki teeb tehisintellekt tulevikus minu eest töö ära.

Tudengid eriala tulevikust: tuleviku kõrgharidus ja kuidas see täna kohale tuua

26.12.15 ... Kunagi tähendas ülikool kohta, kus töötasid kümned teadlased, kelle juurde tuldi lähedalt ja kaugelt, et kuulata loenguid nende teadmistest. 2015. aastal oleme astunud pool sammu sellest ajast edasi, kuid teine pool on veel astuda.

Tudengid eriala tulevikust: usuteaduskonnast maailmakodanikuks

25.12.15 ... Üha enam üleilmastuvas ning kultuuriliselt mitmekesistuvas maailmas toimub ka aina rohkem erineva religioossel ning kultuurilisel taustal tekkinud tülisid, mis õigeaegse ning tõhusa sekkumiseta laienevad kiiresti lahendamatuks. Selleks, et ennetada või lahendada taolisi vastuseise ning saada hakkama mitmekultuurilises keskkonnas, läheb aga tarvis eriomaseid ning süvendatud teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest, selgitab Kristel-Maria Kadajane TÜ info- ja teadmusjuhtimise magistrant.

Teadus tagasivaates | Õigusajaloo lektor Maie Ruus: tänapäeva tudeng õpib väga valikuliselt

02.10.15 ... Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Maie Ruus on ülikoolis õpetanud 54 aastat. Tema sõnul on õpetamine andnud talle võimaluse olla noorte keskel ja seega ka iseennast pidevalt edasi arendada.

Video: Teadlaste Öö finaal Tartu Füüsikumis Uuendatud 03:40

25.09.15 ... Mis on valgus, kuidas see tekib, kuidas liigub, kuidas kaob? Milline mõju on valgusel planeedile, inimestele, mõtetele ja tegevustele? Neile ja muudele küsimustele sai Tartu ülikooli füüsika instituudist eetrisse läinud saates "Teadlaste Öö"

Teadlaste Öö: osa VI – Valgus kaablisse

25.09.15 ... Meteoriidile antakse ülesandeks leida viis valgussignaalide sadade kilomeetrite kaugusele saatmiseks. Füüsikalise optika labori spetsialistil Andreas Valdmannil on lahendus olemas.

Teadlaste Öö: osa V - Päike purki

25.09.15 ... Kuldkang loodab lisaraha teenimiseks hakata oma maailma kuhtuvat päikest purki panema. Meteoriit saadetakse Tartusse uurima, kui reaalseks tähtede pakendamiseks pidada võib.

Teadlaste Öö: osa IV – Õhtu täht

25.09.15 ... Kuldkang soovib peatselt saabuva juubeli puhul ilmuda rahva ette helenduvas ülikonnas. Meteoriit saadetakse Tartusse uurima, mida Kuldkangi soovide täitmiseks tarvis läheb. Appi tuleb helenduvate materjalide spetsialist Laurits Puust.

Teadlaste öö: osa III – Kuu juust

25.09.15 ... Kas Kuu on juustust? Kuidas selle koostist määrata saab? Urmas Kuldkangi kapriisid sunnivad Tiit Meteoriiti võtma taas ette teed Tartu Füüsikumi. Instituudi gaaslahenduslaboris kuuleb detektiiv, et vastus peitub salapärase akronüümi LIBS taga.

Teadlaste Öö: osa II – Laserrelv

25.09.15 ... Kuldkangi konkurendid plaanivad turule tulla mehe monopoli ähvardava õlilambiga. Tiit Meteoriit saadetakse Tartusse otsima stiilset hävitusrelva, ent leiab, et lasereid selleks veel kasutada ei saa.

Teadlaste Öö jõudis esimest korda Räpinasse

25.09.15 ... Tänane Teadlaste Öö programm jõudis esmakordselt ka Põlvamaale Räpinasse, kui seal avati kogu maakonnas ainulaadne teadusklass. Kuigi teadusringiga alustatakse alles oktoobris, on juba täna 20 last järjekorras ootmas. Teadusklassi tegijatel on ka plaan minna oma ringiga maakonda rändama.

Teadlaste Öö: osa I – Pimedusest valgusesse

25.09.15 ... Paralleelmaailmas kustuva päikesega planeedil elav küünlatööstur Urmas Kuldkang teeb oma ustavale abilisele Tiit Meteoriidile ülesandeks šamaanilt hangitud portaali abil Tartu füüsikumi külastades välja selgitada, mis on valgus. Meteoriit jõuab üllatavale järeldusele.

Videod: TÜ Psühhobuss paneb ennast proovile rahvusvaheliste teadusteatrite festivalil

24.09.15 ... Teadus, teater ja loovus kohtuvad Baltikumi suurimal rahvusvahelisel teadusteatrite võistlusel. Mõõduvõtt toimub kolmapäevast reedeni, see on 23.- 25. septembrini, kolmes Eesti linnas. Konkursil osalevat Euroopa teadusteatrite paremikku tutvustab ERR Novaator.

TÖF toob Eestisse Euroopa teadusteatrite koorekihi

22.09.15 ... Kolmapäevast reedeni annavad Tallinnas, Pärnus ja Tartus rahvusvahelise teadusteatrite konkursi „Science Show International Cup 2015“ raames etenduse kaheksa eri riikidest pärinevat võistkonda. Rahvusvaheline võistlus on esimene omataoline ettevõtmine Skandinaavia ja Baltikumi piirkonnas.

Teadlaste Öö galerii: Ahhaa teadusrattad Tartus

22.09.15 ... Teadlaste Öö Festivali raames peatuvad sellelgi aastal 21-25. septembril Tartu koolide ja lasteaedade juures teadusratastel sõitvad Ahhaa giidid ja vabatahtlikud, kes lõbustavad pealtvaatajaid efektsete teaduskatsetega.  

Teadlaste Öö galerii: Kaisuloomahaigla aitas mudilastel haiglahirmust üle saada

22.09.15 ... Eile said Teadlaste Öö Festivali kõik huvilised võimaluse tohterdada kaisuloomahaiglas enda pehmet lemmikut. Teadlaste Öö Festivali raames toimus Tartu ülikooli lastekliinikus sündmus, kus kuni kella seitsmeni iga mudilane oma lemmikut tohterdada saab.

Teadus tagasivaates: Jaan Kõrgesaare akadeemiline karjäär algas juhusest

20.09.15 ... Eripedagoogi Jaan Kõrgesaare pikk akadeemiline karjäär nõudis talt mitmete huvide ohverdamist, kuid paljuski tänu lähedaste toele ja abile pälvis ta käesoleva aasta alguses emeriitprofessori aunimetuse.

Teadus tagasivaates: emeriitprofessor Arvo Tikk arstieetikast ja lastehalvatusepideemiast Eestis

19.09.15 ... Professor emeritus Arvo Tikk (85) on terve oma professionaalse ning akadeemilise karjääri pühendanud Tartu Ülikooli närvikliiniku edendamisele. Professor Tiku juhtimisel loodi 1958. aasta lastehalvatusepideemia ajal intensiivravisüsteem hingamishalvatusega haigete raviks. Hiljem kujunes sellest välja Tartu närvikliiniku hingamiskeskus, mida hiljem täiendati ka väljasõidubrigaadiga, mis oli oluline edasiarendus intensiivravi põhimõtete juurutamisel Eesti raviasutustes.