Eriprojektid

Avatud materjalidega kontrolltöö pole kerge õpilasele ega õpetajale

21.07.17 ... Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata, kirjutab Tallinna Saksa gümnaasiumi õpilane Roosi Lilles.

Ajakirjaanalüüs: kuidas on Naine 30 aasta vältel muutunud?

21.07.17 ... Eliis Tischler Gustav Adolfi Gümnaasiumist uuris naiste kujutamist meedias ning tegi seda 1984. aasta ajakirja Nõukogude Naine ja selle mõttelise järglase Eesti Naise 2013. aasta väljaande persoonilugude põhjal.

Geeniteadlasel Tõnu Eskol on igav DNA

03.06.17 ... Geenivaramu asedirektoril, populatsiooni ja funktsionaalse genoomika vanemteaduril Tõnu Eskol on mõistagi ka oma geenid uuritud ning teadaolevaid suuremaid riskimutatsioone pole seal ilmnenud. Tema DNA on “igav” ehk geenid on head, tervis, kasv ja akadeemiline võimekus ning muud näitajad on soodsad.

Eestlased peaksid UV-kiirguse mõjule enam tähelepanu pöörama

02.05.17 ... Kui palju jõuab UV-kiirgust Eestis maale ja inimesteni ning kuidas mõjutavad seda pilved? Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun uuris seda Tartu üliloolis kaitstud doktoritöös ja pani esimest korda kirja andmed Eesti UV-kiirguse spektrite ja koguste kohta.

"Laboris" tutvustati parimat õpilasteadust

01.05.17 ... Teadlase kommentaaris vaatleb füüsik Els Heinsalu viimase aja olulisemaid ühiskonna- ja pereelu sündmusi teadlase pilguga.

Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd Uuendatud 16:04

28.04.17 ... Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Vähkkasvajaga laste haigus ja keemiaravi mõjutab tervet peret

27.04.17 ... Kas vähkkasvaja ravi mõjutab haigestunud laste käitumist ja psüühikat? Kuidas see väljendub? Mis neid muutusi põhjustab? Need olid küsimused, mis kerkisid Kris Marii Jaansonil, kui ühel tema kolmest nooremast õest diagnoositi vähkkasvaja ja toona alla aastasel lapsel tuli läbi teha pikk keemiaravi. Ravi jooksul ja pärast ravi täheldas Kris Marii õe käitumises aspekte, mis teiste selle pere laste puhul silma ei olnud hakanud.

Eesti taasiseseisvumisele andsid panuse viis jalgrattamatka

27.04.17 ... Eesti avalikuses on viimastel aastatel uuesti kõneks tõusnud meie Viirumaa fosforiidivarudega seotud küsimused. Seoses sellega meenub paljudele 1980. aastate keskel vallandunud fosforiidi kaevandamise vastane rahvaliikumine ehk fosforiidisõda, mis lõppkokkuvõttes viis Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aasta 20. augustil.

Mäluvigade uuring: lill hämaras toanurgas ei jää meelde

27.04.17 ... Mäluvigadega puutume kõik väga tihti kokku, ilma et me ise seda teadvustaks. Igapäevaelus on oma valemälestustest teadlik olemine oluline selleks, et teada, millisel määral on mõistlik oma mälu usaldada. Eriliselt oluline on see näiteks kohtus, kus tunnistajate mälestused võivad otsuse tegemise juures olla määravaks teguriks, samas võivad need mälestused olla äärmiselt ebatäpsed.

Uuring Saaremaalt: uutes hoonetes on radoonitase kõrgem kui vanades

27.04.17 ... Uute hoonete õhus on radioaktiivset radooni rohkem kui vanades, selgub Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste Gendra Allikmaa ja Huberta Karma uuringust. Ühtlasi selgitasid õpilased välja, kuidas on radoonitasemega Saaremaal võrreldes ülejäänud Eestiga.

Õpilaste hulgas populaarsust koguv taimetoitlus toob kaasa terviseriskid

27.04.17 ... Eesti kooliõpilaste hulgas on ühe rohkem taimetoitlasi, kes on lihast loobunud armastusest loomade vastu. Samas on nende toidupäevikustest märgata ohtu jätta oma organism oluliste vitamiinide ja mikroelementide vaegusesse, selgub Tallinna reaalkooli abituriendi Karmen Markovi uurimusest.

Tarmo Soomere: kui teadlased kaovad, me ei pruugi seda märgata viis aastat

26.04.17 ... Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis "Kirjandusministeeriumis" kogumikust "Teadus kolme minutiga", mille algatas tema ja koostas Ebe Pilt. Soomere mõtiskles ka teaduse seisust ühiskonna asjus.

Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

22.04.17 ... “Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Paastupäevik | kirjutab Allan: piirangud, mis avardavad silmaringi

08.04.17 ... Saabuvat kevadet on tunda nii õhus kui ka inimeste käitumises. Üha soojenevad päevad tekitavad dilemmasid, kas astuda toast välja salliga või sallita, kas päikeseprillid on juba sobiv aksessuaar tänaval käimiseks? Ka minuni on jõudnud kevadsoojus, kuid see avaldub eelkõige teadmises, et varsti on paast läbi ja grillhooaeg võib alata.

Paastupäevik | kirjutab Rain: olen inimesena justkui tihenenud

01.04.17 ... Märts kannab Eesti rahvakalendris muu hulgas paastukuu nime. Ja kuna selle aasta paastuaeg algas täpselt 1. märtsil, siis ongi tänaseks terve esimene paastukuu mööda saanud. Neli nädalat ja mõned päevad peale on juba päris pikk aeg, et muutused võrreldes tavapärasega selgemalt välja joonistuks.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

22.03.17 ... Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Paastupäevik | kirjutab Rain: uni sügavam, katsumused ületatud… peaaegu

11.03.17 ... Poolteist nädalat paastu on selja taga. Esimese kümne päeva kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänapäeval on paastumine vähemalt mitmekesise toidu kättesaadavuse poolest tõeliselt lihtne ja maitsev, kuid mitte kõige odavam tegevus.

Oksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluiga

11.03.17 ... Kui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. 

Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika

14.12.16 ... Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 

07.12.16 ... Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht

23.11.16 ... Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine

16.11.16 ... Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega

24.08.16 ... Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Mihkel Kama: teadusrahastuse kriisi laastavat mõju aitaksid leevendada noorteadlastele suunatud uurimistoetused

23.02.16 ... Eesti praegune teadusrahastuse seis on sedavõrd kehv, et projekti ebaõnnestumise korral on noorteadlaste võimalus uuesti raha saada nullilähedane, kirjutab Leideni ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama. Abi oleks noorteadlastele ja väiksematele uurimisrühmadele suunatud uurimistoetustest, millega saaks Eestisse meelitada ka andekaid doktorante välismaalt.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkuse geomeetria

24.01.16 ... Juhuslikkus on maailma lahutamatu osa. Sellegipoolest vajab täiesti juhuslike reaalarvude kirjeldamine matemaatilist mudelit – maailmas pole lihtsalt lõpmatu arvu külgedega täringut, mida päriselulise abimehena kasutada.

Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni

22.01.16 ... Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Eesti noor teadus välismaal: immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis

20.01.16 ... Cambridge’I ülikooli doktorant Halliki Voolma pidas konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal „„Mu elu oli täielik põrgu": immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis”.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia

19.01.16 ... Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

Keemia professor noorteadlastele: Eesti teadus on nähtav

15.01.16 ... Eesti noorteadlaste konverentsi raames astusid üles ka mitte enam niivõrd noored teadlased, teiste seas Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi keemia õppetooli juhataja Margus Lopp, kes jagas näpunäiteid Eesti teadussüsteemis hakkama saamiseks.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas inimese sisemusest kiiresti pilti teha

14.01.16 ... Magnetresonantstomograafia uuring võimaldab meil inimkehast teha pildi, kuid see võtab aega ning seda aega tihtilugu pole. Kuidas saada MRT pilt kiiresti ja kvaliteetselt, sellele on võimalik lahendus matemaatikute ja füüsikute kätes.

Eesti noor teadus välismaal: ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud

13.01.16 ... ETH Zurichi doktorant Johannes Heinsoo pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga „Ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud”.

Eesti noor teadus välismaal ja panus kaasaegsesse tuumafüüsikasse

13.01.16 ... Kuidas tehakse kaasaegset tuumafüüsikat ning milliseid eksperimentaalseid võtteid selle uurimisel kasutatakse, rääkis Glasgow ülikooli doktorant Bruno Strandberg.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas luua Eestisse teadusmahukad töökohad?

12.01.16 ... Mida peaks tegema, et teadusmahukad töökohad tekiksid ka Eestis ning värsked doktorid ei näeks karjäärivõimalusi üksnes ülikoolide juures, sellest rääkis oma kogemusele tuginedes dr Rainer Küngas, kes oma teadmisi rakendab Taani tööstussektoris.

Eesti noor teadus välismaal: uusimad meetodid biotehnoloogias

12.01.16 ... Kadi Liis Saar on oma doktorantuuri raames välja töötamas microfluidics platvormi, mis võimaldaks kiiret, efektiivset ja hästi-kontrollivat biomakromolekulideuurimist nende naturaalses vesikeskkonnas.

Kadi Liis Saar: piiri taga tegutsevate noorteadlaste unustamine maksab kurjalt kätte

11.01.16 ... Teadus. Mis on teadus? Teadus on midagi enamat, kui üks teadlane või grupp teadlasi oma laboris istumas ja eksperimente tegemas või laboris vinge lõhnaga kemikaale sünteesimas. Jah, vahel tuleb ka seda ette, aga teaduse pale on midagi palju rohkemat, mitmetahulisemat ja laiemat.

Eesti noor teadus välismaal: Higgsi bosoni muutev jõud füüsikas

11.01.16 ... Kui 2012. aastal saadi kinnitus, et Higgsi boson tõepoolest eksisteerib, siis viimased kolm aastat osakestefüüsikas on möödunud selle osakese tundmaõppimisele.

Eesti noor teadus välismaal: Maa koostis paljastab planeedi tekkeloo

11.01.16 ... Selle, kas planeet on elukõlbulik, määrab osaliselt selle koostis. Samuti annab planeedi koostis teavet planeedi tekkeprotsesside kohta. Millest koosneb Maa? Sellele küsimusele püüab vastata astrofüüsik Mihkel Kama.

Eesti noor teadus välismaal: punktkirjalugejad töötlevad informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne töötlemisele

08.01.16 ... Pimedad punktkirjalugejad sarnaselt nägijatele loevad kogemuse suurenedes kiiremini ja teevad vähem vigu. Miks see nii on, seda uurib Anneli Veispak, kes on järeldoktorant KU Leuvenis.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni?

08.01.16 ... Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.

Eesti noor teadus välismaal: genoomi programmeerimine bakterite immuunsüsteemi abil

07.01.16 ... Eesti Teaduste Akadeemias toimus konverents „Eesti noorteadlased välismaal“, kus üle maailma teadust tegevad eesti noored teadlased tutvustasid oma uurimistööd.

Tudengid eriala tulevikust: Üks veski seisab vete pääl

07.01.16 ... Arstiteadusest kõneledes – eriti siis, kui teema on noorte arstide ettevalmistus – tarvitame tihtilugu sõna traditsioon. Teatava uhkuse ja hea põhjusega. Arstiteadus oma tänasel kujul on välja destilleeritud kõigi meie ees kõndinud kolleegide haigevoodi kõrval peetud vestlustest patsientide ja nende lähedastega, keerulistest valvetest ja koduvisiitidest, vigadest ja õnnestumistest.

Tudengid eriala tulevikust: Päikese ja tuule kotti püüdmisest

06.01.16 ... Maailma energeetika meenutab justkui korvita korilast. Süüa saab kohapeal ja kaasa saab võtta vaid niipalju, kui peopesadesse mahub. Niimoodi on väga keeruline kogukonda üleval pidada ja põuaaega üle elada. Just nii aga toodetakse meil praegu elektrit – kohe kasutamiseks.

Tudengid eriala tulevikust: Tehnoloogia kui võimuinstrument

04.01.16 ... Tuleviku küsimus on eelkõige võimu küsimus. Suur võim on praegu selliste inimeste ning organisatsioonide käsutuses, kellest harva mõtleme ja vähe teame. Google, Apple, Facebook ja Amazon on paljude jaoks kõigest sõnad või parimal juhul nägudeta organisatsioonid. Veel vähem teatakse inimeste kohta, kes moodustavad nende ladviku.

Tudengid eriala tulevikust: millised on meie keele ja suhtluse piirid 50 aasta pärast?

31.12.15 ... Mulle tundub, et see, mida me mõistame lugude jutustamise kunstina, on vaja ümber sõnastada. Sest see, kuidas me räägime päeva jooksul juhtunud sündmustest või mida tegelikult mõtleme, kui näeme maailma kõige ilusamat päikeseloojangut, on muutunud, räägib Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse üliõpilane Hanna Linda Korp.

Tudengid eriala tulevikust: mis kasu oleks kodanikupalgast?

30.12.15 ... Tänapäeva kiiresti areneva ja uuendusliku maailmamajanduse kontekstis on üles kerkinud hulk ainukordseid probleeme. Euroopa riike räsib juba mitmeid aastaid kõrge töötus, mille on tinginud tootmise automatiseerimine ning ebapiisav kogunõudlus. Tulevikku vaadates ei paista töötusele leevendust tulevat, leiab Tartu ülikoolis majandusteaduse bakalaureusetudeng Roman Lepik.

Tudengid eriala tulevikust: tervislik tudeng 2050

29.12.15 ... Tartu ülikooli füsioteraapia bakalaureusetudeng Hannalore Taal kirjeldab, milline võiks olla tudengi tervisekäitumine aastal 2050. Hommik, kell on 7 ja äratuskell heliseb. Unine tudeng avab silmad, läheb kööki ning avab külmkapi. Vastu vaatab ekraan, millelt tudeng valib toidukorraks hommikusöögi ning määrab süsivesikute, valkude ja rasvade osakaalu toidus. Mööduvad mõned sekundid ning peagi tuleb külmkapist välja kauss maitsva ja tasakaalustatud toitainetesisaldusega hommikusöögiga.

Tudengid eriala tulevikust: mustad luiged vabrikus ehk mõtteid hariduse tulevikust

28.12.15 ... Hariduse tulevikust rääkides toetutakse tavaliselt kahele eeldusele: kool on kriisis ja parem süsteem on võimalik. See erineb näiteks arutelust tehnoloogia arengu üle, mis lähtub pigem progressiusust ja huvist, mitte rahuolematusest olevikuga, leiab Tartu ülikooli kasvatusteaduste magistrant Indrek Lillemägi.

Tudengid eriala tulevikust: Kas on mõtet juurat õppida?

27.12.15 ... Elame ajastul, mil tehnika areneb peadpööritava kiirusega. See paneb aga mõtlema, kas see mõjutab ka minu eriala nii tugevalt, et äkki teeb tehisintellekt tulevikus minu eest töö ära.

Tudengid eriala tulevikust: tuleviku kõrgharidus ja kuidas see täna kohale tuua

26.12.15 ... Kunagi tähendas ülikool kohta, kus töötasid kümned teadlased, kelle juurde tuldi lähedalt ja kaugelt, et kuulata loenguid nende teadmistest. 2015. aastal oleme astunud pool sammu sellest ajast edasi, kuid teine pool on veel astuda.

Tudengid eriala tulevikust: usuteaduskonnast maailmakodanikuks

25.12.15 ... Üha enam üleilmastuvas ning kultuuriliselt mitmekesistuvas maailmas toimub ka aina rohkem erineva religioossel ning kultuurilisel taustal tekkinud tülisid, mis õigeaegse ning tõhusa sekkumiseta laienevad kiiresti lahendamatuks. Selleks, et ennetada või lahendada taolisi vastuseise ning saada hakkama mitmekultuurilises keskkonnas, läheb aga tarvis eriomaseid ning süvendatud teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest, selgitab Kristel-Maria Kadajane TÜ info- ja teadmusjuhtimise magistrant.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.