TV/Raadio

Kristjan Port: pulsimõõtja lõhub abielusid ja saadab trellide taha

27.04.17 ... Kas eelistad pimekohtinguks valida kahekümne või nelja kandidaadi seast? Suurem valik tundub turvalisem. Meile meeldib valida ja võrrelda, soovides olla olukordade kontrollija.

Vaataja küsib: kas taimed haigestuvad vähki?

26.04.17 ... Inimestel on taimedega kohati rohkem ühist kui arvata oskame. Üht Novaatori vaatajat huvitas, kas ka taimed haigestuvad vähki.

TTÜ teadlased võtavad laulukaarel "naha" maha

26.04.17 ... Tallinna laulukaar on suure suvise peo ootuses, ehkki kaare tervis jätab soovida. Õnneks on Tallinna tehnikaülikooli teadlased pidevalt hoidnud laulukaarel kätt pulsil ning teadusuuringute tulemusena on laulukaarel õige pea oodata noorenduskuuri.

Uuringud: naised on väärtuslikud juhid just kriisihetkedel

26.04.17 ... Hiljutistest Estonian Business Schooli (EBS) magistritööst välja kasvanud uuringust selgub, et kuigi Eesti ettevõtete juhtkondades ei hinnata mitmekesisust, peetakse naisjuhte ometi väga headeks otsustajateks just kriisihetkedel. Eesti ettevõtete juhtkondades on vaid 14 protsenti naisi, mis jääb oluliselt alla Euroopa keskmisele. Miks see nii on?

Kristjan Port: inimlik ahnus hukutas maailma suurima raamatukogu

26.04.17 ... Välisel mälul on inimese arenguloos erakordne roll. See hoiab kokku aega. Igakord kui keegi avastab või kogeb midagi erakordset, levib see nii kaugele, kui võimaldavad tema sotsiaalsed kontaktid.

Kristjan Port: isesõitvate autode eest pagetakse lendautodesse

25.04.17 ... Loomade seast ainukesena on inimesele oluline nutika tegelase mulje. Tema usk oma ratsionaalsusesse on samaaegselt veetlev ja hämmastav.

Kristjan Port: mis Apple'i hauda ajab?

24.04.17 ... Metsa suurima puu elu ei ole kerge, olles ahvatlevaks sihtmärgiks igale kirveomanikule. Kirvetutele meeldiks vaadata suure puu laasimist. Vähemalt võrreldes selle tuima kasvamise ja tuule käes õõtsumise kaemisega. Sama võib öelda suurte ja edukate ettevõtete kohta.

"Laboris" anti ülevaade kõnetuvastuse ja masintõlke viimastest saavutustest

23.04.17 ... Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters.

Läänemeri – hüljeste poegimisturismi sihtkoht

22.04.17 ... Varakevadine Saaremaa. “Osooni” teekond viib Nasvalt Liivi lahes asuva väikese Kerju saare poole. Soov on teada saada, kuidas on läinud sellel aastal hallhüljeste poegimine.

Reportaaž linnurallilt: laulust ja lindudest kihav Tallinn

22.04.17 ... Kell on 5 hommikul ja “Osoon” on Kadrioru pargis. On linnade linnuvaatluse võistlus ja eesmärk on järgmise kaheksa tunni jooksul märgata ja kirja panna võimalikult palju linnuliike. Linnuralli on alanud.

Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada

20.04.17 ... Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Vaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid?

19.04.17 ... Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.

Kristjan Port: Apple asub arendama isesõitvaid autosid

19.04.17 ... Enam-vähem täpselt aasta tagasi kevadel oli Apple'i raamatupidamises vabade vahendite kontol 233 miljardit dollarit. Raha on rahutu iseloomuga ja nõuab, et sellega tehtaks midagi, eeldatavalt kasulikku.

5. osa: kuulsatest Rootsi süntesaatoritest leiab tükikese Eesti loodusest

18.04.17 ... Osaühing Turba puukoda on juba kümme aastat väärindanud Eesti kaske ning teinud sellest elemente süntesaatorile Nord. “Osoon” käis vaatamas, milliseid osasid klahvpillidele Turbas toodetakse. 

4. osa: Eesti puitmajad, mis panevad Skandinaavia külamehed imestama

18.04.17 ... Puit on olnud aastasadu eelkõige ehitusmaterjal ja see traditsioon pole Eestis kadunud. Siit võib otsida ka põhjust, miks on Eesti Euroopa suurim puitmajade tootja - meie metsades on veel palju ürgseid puid, mis metsamajanduslikust vaatenurgast on küll ülekasvanud, kuid neist vanadest puudest saab luua ehitusmaterjali, mida ei leia ühestki teisest Euroopa riigist.

3. osa: ahjusoe puitgraanul valmib kõigest poole tunniga

18.04.17 ... Eesti puit pole ainult oluline tooraine erinevatele tööstustele, vaid sellest saab energia tootmiseks vajalikku kütust. Sestap toodab Eesti tervelt 1,3 miljonit tonni puidugraanulit ja sellest 90 protsenti turustatakse välisriikidesse.

2. osa: vineeritehas, mis töötleb kümme veokitäit puitu päevas

18.04.17 ... Eesti puuliikide esikolmikus asuv kask ei ole saetööstuse ega paberitootmise lemmik tooraine, kuid kaske väärindavad peaasjalikult vineeritehased. Nii kasutab Latvijas Finiersi gruppi kuuluv Kohila Vineer umbes 130 000 tihumeetrit kaske aastas, mis on kolmandik kogu Eestis mahavõetavatest kasepuudest.

1. osa: okaspuu tagab Eesti saetööstuse jätkusuutlikkuse

18.04.17 ... Eesti saetööstuste populaarseim tooraine on praeguseni kuusk, millele järgneb mänd ning lehtpuu kask jääb saetööstuse tooraine eelistuste pingereas kolmandaks. Osaühing Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald tõdeb saates “Osoon”, et just okaspuidu töötlemine laseb Eesti ettevõtetel teha investeeringuid.

Kristjan Port: nutiseade rikub laste une

18.04.17 ... Väikelaste vanemate igapäevasest meeleolust leidub kindlasti rõõmsa ootuse noote. Sünniga lükati käima kordumatu eksperiment. Selle edus pole põhjust kahelda, sest endal on veel meeles, mida tegid omad vanemad hästi ja õigesti. Samuti see, mis põhjustas vaidlusi. Nagu ka see, mida nemad ei teadnud, aga teab uus põlvkond, näiteks nutiseadmed.

Kristjan Port: Kasparov soovitab tehisintellekti emmata

17.04.17 ... Räägitakse inimestest, kes satuvad õigel ajal õigesse kohta. On ka neid, kelle rolliks on valida halb aeg ja vale koht.

Kristjan Port: teismelisi hullutab endiselt autorool

13.04.17 ... Šveitsis Lausanne'is asuva riikliku polütehnikumi digitaalse humanitaaria instituudi sotsiaalmeedia ja urbaanse sotsioloogia laborites uuriti, mida vastavad alla 18-aastased Twitteris seoses transpordi ja liikumisviisidega.

TTÜ uues laboris loodetakse põlevkivist välja pigistada kasulikke kemikaale

12.04.17 ... Siiani pole suudetud põlevkivist välja imeda kuigi palju rohkemat kui põlevkiviõli. Tööstus aga soovib enamat. Siin tuleb appi Tallinna tehnikaülikooli uus tööstuskeemia labor. Nad proovivad, kas oskavad haisvast kraamist võluda välja kasulikke kemikaale, näiteks teha banaanilõhna.

Novaator ETVs 12. aprillil: tomatite ja uriini müüt, kingapaelte mõistatus

12.04.17 ... Sel nädalal alustame tele-ekraanil mutanttomati eksperimendiga, viime vaatajad mõttes Eesti tulevikumetsa ja uurime, kas põlevkivist saaks toota banaani lõhna.

Vaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks?

12.04.17 ... Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.

Kristjan Port: tööotsa majandus tõotab tuua uue sotsrevolutsiooni

12.04.17 ... Mida vajab kaasaegne töötaja? Kohta, kus kasutada arvutit, wifi-signaali ning soovitavalt lahedaid kaaslaseid ja kohvi. Kirjeldus sobib rohkem kohvikule kui töökohale.

Kristjan Port: uudne algoritm kaotaks koledad selfid ja õnnetud inimesed

11.04.17 ... Kirjanik Oscar Wilde'i kogemus soovitab valida sõbra kena välimuse, tuttavad hea iseloomu ja vaenlased kiiduväärt intellekti põhjal.

Kristjan Port: Amazoni looja asub kosmose vallutamiseks väärtpabereid müüma

10.04.17 ... Maa gravitatsiooniväljas elavate imetajate, sealhulgas inimese sisekõrvas asub tasakaalu hoidmise ja ruumitaju jaoks vajalike signaalide tekitamisega tegelev vestibulaaraparaat. Kolme omavahel enam-vähem täisnurga all asuva bioloogilise anduri abil juhitakse vastavalt pea ja enamasti ka keha asendit, arvestades muu hulgas silmade ja lihaste tööga.

Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima

08.04.17 ... Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab

08.04.17 ... Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Kristjan Port: valeuudiste levitajat ähvardab 50 miljoni euro suurune trahv

06.04.17 ... Seoses poliitilistel eesmärkidel tahtlikult moonutatud uudisvooga tegi eelmise aasta lõpus Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei esimees Thomas Oppermann ettepaneku karistada online-meedias vale levitamises osalevaid veebiteenuseid nagu Google või Facebook poole miljoni euro suuruse trahviga iga levisse jõudva valeuudise eest.

Teadlased: pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemist

05.04.17 ... Iga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli (TLÜ) rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev eakateuuring tunneb praegu käimas olevas küsitluslaines huvi inimese lapsepõlve, töö ja lähisuhete vastu. Koos teiste riikide teadlastega otsitakse vastust küsimusele, miks pole Eestis kasvanud tervena elatud aastate arv. Kuid lahendamist vajab ka hoolduse ja digitehnoloogiatega toimet tulemise küsimus.

Vaataja küsib: kas erinevad spordialad pärsivad üksteist?

05.04.17 ... Hooaja vahetumisega vahetavad inimesed ka spordialasid, talvised alad asendatakse suvisemate tegevustega. Novaatori vaataja soovis teada, kas on selliseid alasid, mida ei tasu harrastada, kuna need töötavad teineteisele vastu, pärsivad kummagi tegevuse jaoks vajalike lihaste arengut – näiteks jalgrattasõit ja suusatamine.

TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota

05.04.17 ... Lihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.

Novaator teles: tugevad vanainimesed ja pehmed robotid

05.04.17 ... „Novaatori“ selle nädala saates on juttu rahvusvahelisest vananemise uuringust SHARE ja lihasrobotist, mida võiks tulevikus kasutada näiteks päästetöödel või spioonirobotitena.

Kristjan Port: Rootsi iduettevõte loodab kiibistada 150 töötajat

05.04.17 ... Lemmikloomadel on emotsionaalne ühendus oma perega ja vastupidi. Kui koer või kass mingil põhjusel ära eksib, pole teineteise leidmisel sellest seosest kasu. Siin tuleb appi naha alla paigutatud mikrokiip, millesse talletatud numbri põhjal omanik üles leitakse.

Kristjan Port: kapitalism sünnitab tarbetut tööd

04.04.17 ... Tööl peaks olema suurem väärtus, kui selle eest makstaval palgal. Vastasel juhul ei tasuks tööandjal tööd pakkuda. Töö ja palga suhet saab muuta soodsamaks makstes väikest töötasu või selle automatiseerimisega. Ometi paistab koos tehnoloogia võidukäiguga inimeste töökoormus kasvavat. Nähtust on kerge märgata, aga raske mõista.

Kristjan Port: virtuaalmaailm õgib inimhingi

03.04.17 ... Sajandi eest köitis avalikkuse meeli inimese kehaline suutlikkus. Keha sai proovile panna äsja käima lükatud kaasaegsetel olümpiamängudel, Euroopas kogusid populaarsust jalgrattavõistlused jne. Kuid tõenäoliselt laiema publiku meeli köitsid Aafrika džunglisse kadunud Greystoke'i krahvi John Claytoni ehk Tarzani lood.

Laboris selgitati, kuidas lainikud laineid löövad

02.04.17 ... Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimise eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.

Kristjan Port: Trumpi kabinet leiutas ajamasina

30.03.17 ... Kujuta mõtteeksperimendi korras ette väljakut, millel töötab tuhat inimest. Näiteks 25 reas ja 40 kaupa veerus. Järgmiseks mana silmade ette, et platsile ilmub üks tüüpiline tööstusrobot, mis teeb sama tööd, mida kirjeldatud töölised. Mitu töölist jääb töötuks?

Novaatori teadusuudised ETV-s: 29. märts

29.03.17 ... Märtsi viimases saates uurisime nähtusi ja avastusi, mis on mõõdult pisikesed, kuid mõjult suured: need olid grafeeni ning halogeenside kasutusvõimalustest. Samuti olime tunnistajaks tähtede sünnile ning saime Tartu füüsikutelt teada kurva tõe: inimene ei jääks vabalangevas liftis ellu, isegi kui kasutada üht teatud nippi.

Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast?

29.03.17 ... Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

TTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemias

29.03.17 ... Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

29.03.17 ... Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Kristjan Port: Elon Muski üheksa ametit

29.03.17 ... JRR Tolkieni "Sõrmuste Isanda" lugude üks keskseid tegelasi Bilbo Baggins iseloomustas pikale veninud elu raskust õhukese ja väljavenitatud tundena, nagu püüaks kaapida võid mööda liiga suurt leivaviilu. Huvitav, mis tunne valdab töönädala lõpus kaasaja suurt seiklejat Elon Muski?

Kristjan Port: halastamatud masinad vabastavad ametnikud vastutusest

27.03.17 ... Vabadust oluliseks hindavate inimeste elust leiab üllatavalt suur osa aset järgides reegleid. Tegutseme ise reeglipäraselt, sõlmime omavahelisi reegleid ja eeldame teistelt käitumist, mis oleks etteaimatav. Igal nähtusel on hea ja halb külg, nii ka reeglitega. Küsimus on mõistlikus tasakaalus. Selle äratundmine võib olla raske ja mattuda huvirühmade jõukatsumiste alla.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

26.03.17 ... Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.

Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

23.03.17 ... Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Kristjan Port: kas peljata töötust või pensionipõlve?

23.03.17 ... USA pangandusturul JPMorgan Chase`i järel suuruselt teine Bank of America esitas 2013 aastal patendiametisse taotluse pealkirjaga "Näo pensionile saatmise tööriist".

Järsk üleminek suveajale häirib koduloomi

22.03.17 ... Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

22.03.17 ... Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.
Novaator ETV-s