Psüühika

Hallutsinatsioone võib tekitada aju ennustusmasina rike

11.08.17 ... Kui ma ei saa oma meeli alati usaldada, siis kuidas saan ma eristada illusioone reaalsusest? Häiriva küsimuse esitas juba 300 aasta eest prantsuse filosoof René Descartes. Värske töö vihjab, et selles mängib võtmerolli aju võime seada oma uskumusi ja ootusi pidevalt kahtluse alla. Meelepetete ja hallutsinatsioonide näol võib olla tegu häiretega selleks kasutatava masinavärgi töös.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

08.08.17 ... Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Meditatsioon ei vii tingimata stressi vähenemiseni

28.07.17 ... Viimastel kuudel on psühholoogiahuviliste ringkondades levinud kahe teadlase, Miguel Fariasi ja Catherine Wikholmi kriitiline arvamuslugu mediteerimisest ja “mindfulness”-tehnikatest – tuues välja vaimsete praktikatega kaasnevat pahupoolt ja võimalikke riske. Tartu ülikooli õppejõud ja Ambromed Kliiniku psühholoog Jorgen Matsi kommenteerib teemat.

Imekivi tšaroiiti leidub maailmas vaid ühes kohas

27.07.17 ... Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.

Õnnelikkuse valem: osta asjade asemel aega

25.07.17 ... Raha õnnelikuks ei tee, teab rahvasuu. Värskest uuringust selgub aga, et küsimus on pigem selles, mida sellega tehakse. Kroonilise ajanappuse ajastul kergitab inimeste rahulolu olulisel määral nädalas juba paari koduse kohustuse võõraste hoolde usaldamine.

Video: kuidas kujunevad alfaisased

18.07.17 ... Vaimne vastupidavus ning varasemad kogetud võidud mängivad olulist rolli sotsiaalse domineerimise kujunemisel. Seni on aga jäänud selgusetuks, milline on närvivõrgu roll nende sisemiste ja väliste faktorite mõju edasiandmisel.

Kehvad peresuhted imikueas põhjustavad lapsel ärevust ja depressiooni

14.07.17 ... Erinevad laste arengut käsitlevad teooriad leiavad, et väga varajase lapsepõlve ajal kogetud pereliikmete vahelised suhted mõjutavad laste emotsionaalset arengut. Samas pole need teooriad saanud seni kinnitust, kuna see nõuab väga pikaajalist uurimist. Nüüd on aga olemas uuring, mis pani selle väite paikapidavuse proovile pikaajalise uuringuga.

Statistika kõneleb: kes läheb rahulolevana aega teenima?

03.07.17 ... Kaitseressursside ameti kodulehekülje järgi on 2017. aasta 27. nädalaks ajateenistusse kokku kutsutud 1807 noort inimest. 2016. aasta ajateenijate pealt on teada, et neist umbes pooled (48 protsenti) asuvad aega teenima hästi meelestatuna ning on valmis oma kohust täitma, ülejäänud pooled on ajateenistuse suhtes negatiivsemalt meelestatud.

Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

01.07.17 ... Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Ausus aitab tööd saada

01.07.17 ... Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Magistritöö: sünnitusel osalemine võib mehele olla paras katsumus

28.06.17 ... Millised on meeste kogemused perekeskse sünnitusabiga, uuris Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud magistritöös Käthlin Vahtel. 

Teaduspõhine test: mida tead depressioonist?

21.06.17 ... Märtsi alguses avaldatud Eesti tervisepoliitika analüüsi vahearuanne maalis sünge pildi – vaimsete probleemide osakaal liigub jõudsalt ülespoole. Toome näite – psüühikahäirete tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus olid alla 44-aastased.

Kas menukad näpuvurrid tõesti aitavad keskenduda ja alandavad ärevust?

13.06.17 ... Kas menukad näpuvurrid ehk fidget spinnerid suudavad tõesti alandada ärevust ja parandada keskendumisvõimet, nagu kiidavad edasimüüjad? Mida laste ja noorte seas populaarsust koguvatest spinneritest oodata ja mida mitte, selgitab Tartu ülikooli koolipsühholoogia ja eripedagoogika lektor Astra Schults.

Ajuteadlase Jaan Aru 5 praktilist soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks

08.06.17 ... Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea. Liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest ei ole hea nahale, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga. Samuti on nutiseadmetega: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse.

Soome meeste iseloom läheb üha paremaks

07.06.17 ... Juttudel põlvkondadevahelistest erinevustest võibki olla tõsi taga. Soome teadlased on analüüsinud isiksuseomaduste küsitlusandmeid enam kui 400 000 Soome mehe kohta, keson pidanud sõjaväeteenistuses, ligi 20 aasta vanuses täitma isiksusetesti.

Ahvi ajust paistab, kelle nägu ta vaatab

03.06.17 ... Kui ahv vaatab inimese nägu ja kui teine inimene vaatab samal ajal ahvi aju, võib see teine inimene ahvi ajuaktiivsuse alusel esimese inimese näokujutise väga täpselt taasluua.

Endel Talvik: mehed elavad naiste maailmas, naised ei vaja enam kaitsmist Uuendatud 10:18

31.05.17 ... „Me elame kogu aeg matriarhaadis – see maailm on naiste tahtmise järgi, kujundatud naiste järgi, mis on tehtud meeste poolt, kuid naiste jaoks. Kui elaksime meeste maailmas, kukuks see üsna kiiresti kokku,“ tõi välja psühhoanalüütik Endel Talvik. Sealt tulenevad ka paljud probleemid.

Kliimamuutus viib une

31.05.17 ... Kliimamuutusel on palju tõsiseid tagajärgi. Nüüd tuleb välja, et lisaks merepinna tõusule ähvardab inimesi veel unetus. Ameerika teadlased on välja rehkendanud, et sajandi keskpaigaks võib unetuse üle kaebavate inimeste arv Ameerika Ühendriikides kahekordistuda ja seda just kliima pärast.

Meeste vaimse tervise konverents: mehed naiste maailmas Uuendatud 17:58

30.05.17 ... ERR Novaator tegi ülekande meeste vaimse tervise teemaliselt konverentsilt "Mis toimub kangelase peas?". Konverentsi teise poole ettekanded on järelvaadatavad alates 31. maist.

Psühholoog: abi jõuab enesehinnaguprobleemiga poisteni sageli liiga hilja

30.05.17 ... Svein Øverland, Norra kliiniline laste- ja kohtupsühholoog, rääkis meeste vaimse tervise konverentsil "Mis toimub kangelase peas?" teemal, millal tuleks poiste puhul märgata ja avastada enesehinnanguprobleeme, mis sageli viivad edasi enesevigastamise ja ka enesetapuni.

Kirjaoskus korraldab aju ümber

30.05.17 ... Kui inimene, kes veel täiskasvanueas on kirjaoskamatu, õpib siiski lõpuks lugema ja kirjutama, siis leiavad ta ajus aset suured muudatused, ja mitte ainult neis piirkondades, mis teatakse olevat lugemise ja kirjutamisega otseselt seotud, vaid ka laiemalt.

Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

27.05.17 ... Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Lugeja küsib: kas MRT ajupildiga saab tuvastada isiku antisotsiaalsust?

26.05.17 ... Kas MRT-ga ehk magnetresonantstomograafiaga tehtud ajupildi järgi saab hinnata, kas tegemist on antisotsiaalse isiksusega, küsib ERR Novaatori lugeja.

Hallolluse tihedus kasvab noorukieas, kompenseerides vähenevat ajumahtu

26.05.17 ... Aastaid on inimese arengu osas kehtinud üldarusaam, et aju hallollus väheneb noorukieas, mida on kinnitanud hallolluse mahu ja ajukoore paksusega seotud uuringud. Kuna on kindlaks tehtud, et suurem ajumaht on seotud parema kognitiivse võimekusega, on teadlaste jaoks mõistatuslik, miks kongnitiivne võimekus paraneb lapsest täiskasvanuks saamise jooksul märkimisväärselt ja samaaegselt, kui ajumaht ja ajukoore paksus vähenevad.

Eestlased käivad San Franciscos ratsionaalsust õppimas

15.05.17 ... Mittetulundusühing Center for Applied Rationality (CFAR) koolitab ratsionaalsusseminaril ettevõtjaid, efektiivseid altruiste ja teisi ambitsioonikaid, analüütilisi ja praktilisi inimesi tehnikatega tõenäosus- ja otsustusteooriast ning tunnetusteadusest.

Ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd

12.05.17 ... Immanuel Kantil oli õigus, vähemalt osaliselt. New Yorgi ülikooli teadlased kinnitavad, et ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd. Vastupidiselt kuulsa filosoofi ideedele selgub aga tööst, et ilusad võivad olla ka meelelised naudingud, nagu mängukaru hellitamine, söömine või seks.

Esimene kooliaasta mõjutab lapse tähelepanuvõimet

12.05.17 ... Viieaastasena kooli minemine võib tunduda karmi keskkonnavahetusena ja mõjutada lapse arengut. Värske uuringu kohaselt mõjutabki väga varajases eas arengut ning võrdlemisi positiivses suunas.

Imikud rühmitavad värve juba enne rääkima õppimist

09.05.17 ... Mõnes keeles kasutakse peamiste värvitoonide eristamiseks vaid kahte sõna, teistes aga 11. Värske töö viitab, et vaatamata keelte ja kultuuri eripäradele jagavad juba imikud nähtavaid värve viite kategooriasse. Tulemused viitavad, et vähemalt mõnede toonide eristamine on inimestesse juba eelnevalt sisse programmeeritud.

Vandumine teeb tugevamaks

05.05.17 ... Vandesõnade kordamine kasvatab ajutiselt keha võimsust ja teeb tugevamaks. Nii nähtub briti psühholoogide katsetest.

Jaan Valsiner: kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda igal momendil

02.05.17 ... "Plekktrummi" hooaja viimases saates oli külas hiljuti Saksamaal maineka Hans Kiliani teaduspreemia pälvinud kultuuripsühholoog Jaan Valsiner, kellega vesteldi tema rahvusvahelisest teaduskarjäärist ja uurimisvaldkonnast.

Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga

01.05.17 ... Inimesed näevad unenägusid suurema osa ööst, mitte ainult ühe või teise unestaadiumi ajal, näitab hiljuti ilmunud teadustöö. ERR Novaator uuris, kuidas aitab unenägude nägemise uurimine mõista paremini teadvuse olemust. Seda, mis teeb inimestest selle, kes nad on.

Heade õpilaste ajulained lähevad ühte rütmi

28.04.17 ... Inimese aju kiirgab välja nõrka elektromagnetlainetust ehk niinimetatud ajulaineid. Nüüd tuleb välja, et kui terve hulk inimesi on ühes kohas koos ja tegelevad mõne ühise toiminguga, siis nende ajulained lähevad samasse rütmi ehk sünkroneeruvad.

Näljahormoon ärgitab uute närvirakkude teket

26.04.17 ... Mõned inimesed, kes on pikemalt paastunud, on tulnud välja jutuga, et neil on sellest pea selgemaks ja vaim virgemaks läinud. Kui nii, siis võib üheks põhjuseks olla niinimetatud näljahormoon greliin, mis värskeimate uuringute järgi võib aidata tekkida uutel närvirakkudel ja pakkuda kaitset Parkinsoni tõve vastu.

Õigeaegne elektrisähvak hõlbustab meeldejätmist

23.04.17 ... Kuidas asju paremini meelde jätta? Üks võimalus on lasta ajju õigel ajal surtsuke elektrit.

Avatud inimene näeb maailma omamoodi

18.04.17 ... Kui olete üle keskmise loov, avatud ja seiklushimuline inimene, siis näete võibolla maailma sõna otseses mõttes teistmoodi kui teised: saate maailmast kätte rohkem visuaalset informatsiooni ja ka töötlete seda isikuomasel moel.

Võhivõõras valib somekontole parema pildi

17.04.17 ... Sotsiaalmeedias kohalolek on tänapäeval möödapäästmatu. Selleks aga, et endast võimalikult tõhus mulje jätta, tuleb laadida endast üles parim võimalik profiilipilt. Nüüd tuleb välja, et ega inimene ise ei oskagi endale seda parimatest parimat pilti välja valida.

Pingeseisund paneb teistele tugevamalt kaasa elama

13.04.17 ... Tänapäeva elu on tihti pingeline ja paljude arvates jääb paljudel vajaka teistele inimestele kaasa elamise võimest. Nüüd selgub aga Austrias Viini ülikoolis tehtud teadusuuringust, et pingelisse olukorda sattunud inimesed hakkavad teistele tugevamalt kaasa elama.

Viivitav masin müüb tervislikumaid suupisteid

01.04.17 ... Kui pistaks õige midagi põske? Näiteks tüki šokolaadi. Näe, siin ongi müügiautomaat! Väga hea, münt pilusse, näpp nupule, kuid mis see siis on? Masin teatab ekraanil, et ebatervisliku suupiste kättesaamist tuleb oodata 25 sekundit. Sekundilugeja käivitus. Samas teatab automaat lahkesti, et tervisliku toidupala saaks kätte otsekohe.

Uuring: vägivaldse suhte katkedes seatakse vastutus emale

31.03.17 ... Magistritöö toob välja lastekaitsetöötajate erinevad ootused emadele ja isadele. Vägivaldsest suhtest lahkumisel nähakse vastutuse kandjana ema, isa roll jäetakse kõrvale. Nii selgub tänavu Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst “Lastekaitsetöötajate tõlgendused hindamisel lapsevanemaks olemisest”.

Lugemisoskus on DNAs kirjas

30.03.17 ... Teadlased oskavad puhtalt koolilapse DNA analüüsi põhjal üsna õigesti arvata, kui hästi ta lugeda oskab.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

27.03.17 ... Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

22.03.17 ... „Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kujuteldav dialoog aitab paremini veenda

16.03.17 ... Varasemad uuringud on näidanud, et kahe inimene vaheline väitlemine aitab üheülbalist argumentatsiooni vältida. Äsja ilmunud uuringust nähtub, et vajadusel saame sama ka enda peas teha – kujutleda vastanduvate poolte vahel dialoogi ja sel moel paremini kriitiliselt mõelda.

Õnnelikkust saab teaduslikult uurida, aga see on arvatust keerulisem

13.03.17 ... Kujuta ette, et sa tead meest nimega Tom. Tom kogeb enamasti positiivset meeleolu ning väga harva negatiivset. Tom kogeb sellist meeleolu sellepärast, et ta varastab inimestelt asju, mille müümisest saadud raha eest ostab endale alkoholi. Kas Tom on õnnelik?

Iidne mälutreening ülendab tavainimesed meistrite tasemele

09.03.17 ... Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Töörühm leiab, et meenutamise strateegiaid tasuks uuesti õpetama hakata ka üldhariduskoolides.

Sageda sotsiaalmeedia kasutamise depressiooniga sidumiseks napib tõendeid

08.03.17 ... Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste teemat käsitlenud teaduskirjanduse süstemaatilisest ülevaatest.

Kes lööb, see armastab? – Vägivalda pole mõtet õigustada

08.03.17 ... Ütlus „kes lööb, see armastab“ tuleb iga kord uuesti küsimuse alla, kui räägime meedias Eesti ja muu maailma häirivast koduvägivalla statistikast. Kuidas saavad peks ja armastus kuidagi omavahel seotud olla? Tuleb välja, et ajalooliselt on seosed täiesti olemas ja ka psühholoogiliselt ei pruugi üks teist samuti sugugi välistada.

Trumpi fenomen: valijaid ei heiduta valed ega pooltõed

01.03.17 ... USA eelvalimiste ajal Donald Trumpi levitatud pooltõdede ja valede mõju uurinud teadlased kinnitavad, et väärinfole tähelepanu juhtimine ei muuda reeglina valijate eelistusi. Veelgi enam, vale kummutamiseks kasutatavad faktid ununevad nädalaga.

Inimese nimi on näost näha

28.02.17 ... Kas teile ka tundub mõnikord, et mõni inimene näeb välja täpselt niisugune, nagu võikski tema nime järgi arvata? Juba näost on näha, et ta kohe ongi Anu või Epp või Tiina või Priit või Mart või Jaan? Nüüd on iisraeli teadlased avastanud, et see mitte ainult et tundub nii, vaid mingil määral ongi.

Ajuaktiivsus aitab märgata uimastite kütkesse jäävaid teismelisi

27.02.17 ... Teismeliste uimastikasutust 16-aastasena on võimalik ette ennustada juba paar aastat varem lindistatud ajuaktiivsuse põhjal. Töörühm loodab, et riskirühma kuuluvate noorukite varakult märkamine aitab ennetada halbu harjumusi ja probleemset käitumist juba eos.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.