Psüühika

Eestlased käivad San Franciscos ratsionaalsust õppimas

15.05.17 ... Mittetulundusühing Center for Applied Rationality (CFAR) koolitab ratsionaalsusseminaril ettevõtjaid, efektiivseid altruiste ja teisi ambitsioonikaid, analüütilisi ja praktilisi inimesi tehnikatega tõenäosus- ja otsustusteooriast ning tunnetusteadusest.

Ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd

12.05.17 ... Immanuel Kantil oli õigus, vähemalt osaliselt. New Yorgi ülikooli teadlased kinnitavad, et ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd. Vastupidiselt kuulsa filosoofi ideedele selgub aga tööst, et ilusad võivad olla ka meelelised naudingud, nagu mängukaru hellitamine, söömine või seks.

Esimene kooliaasta mõjutab lapse tähelepanuvõimet

12.05.17 ... Viieaastasena kooli minemine võib tunduda karmi keskkonnavahetusena ja mõjutada lapse arengut. Värske uuringu kohaselt mõjutabki väga varajases eas arengut ning võrdlemisi positiivses suunas.

Imikud rühmitavad värve juba enne rääkima õppimist

09.05.17 ... Mõnes keeles kasutakse peamiste värvitoonide eristamiseks vaid kahte sõna, teistes aga 11. Värske töö viitab, et vaatamata keelte ja kultuuri eripäradele jagavad juba imikud nähtavaid värve viite kategooriasse. Tulemused viitavad, et vähemalt mõnede toonide eristamine on inimestesse juba eelnevalt sisse programmeeritud.

Vandumine teeb tugevamaks

05.05.17 ... Vandesõnade kordamine kasvatab ajutiselt keha võimsust ja teeb tugevamaks. Nii nähtub briti psühholoogide katsetest.

Jaan Valsiner: kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda igal momendil

02.05.17 ... "Plekktrummi" hooaja viimases saates oli külas hiljuti Saksamaal maineka Hans Kiliani teaduspreemia pälvinud kultuuripsühholoog Jaan Valsiner, kellega vesteldi tema rahvusvahelisest teaduskarjäärist ja uurimisvaldkonnast.

Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga

01.05.17 ... Inimesed näevad unenägusid suurema osa ööst, mitte ainult ühe või teise unestaadiumi ajal, näitab hiljuti ilmunud teadustöö. ERR Novaator uuris, kuidas aitab unenägude nägemise uurimine mõista paremini teadvuse olemust. Seda, mis teeb inimestest selle, kes nad on.

Heade õpilaste ajulained lähevad ühte rütmi

28.04.17 ... Inimese aju kiirgab välja nõrka elektromagnetlainetust ehk niinimetatud ajulaineid. Nüüd tuleb välja, et kui terve hulk inimesi on ühes kohas koos ja tegelevad mõne ühise toiminguga, siis nende ajulained lähevad samasse rütmi ehk sünkroneeruvad.

Näljahormoon ärgitab uute närvirakkude teket

26.04.17 ... Mõned inimesed, kes on pikemalt paastunud, on tulnud välja jutuga, et neil on sellest pea selgemaks ja vaim virgemaks läinud. Kui nii, siis võib üheks põhjuseks olla niinimetatud näljahormoon greliin, mis värskeimate uuringute järgi võib aidata tekkida uutel närvirakkudel ja pakkuda kaitset Parkinsoni tõve vastu.

Õigeaegne elektrisähvak hõlbustab meeldejätmist

23.04.17 ... Kuidas asju paremini meelde jätta? Üks võimalus on lasta ajju õigel ajal surtsuke elektrit.

Avatud inimene näeb maailma omamoodi

18.04.17 ... Kui olete üle keskmise loov, avatud ja seiklushimuline inimene, siis näete võibolla maailma sõna otseses mõttes teistmoodi kui teised: saate maailmast kätte rohkem visuaalset informatsiooni ja ka töötlete seda isikuomasel moel.

Võhivõõras valib somekontole parema pildi

17.04.17 ... Sotsiaalmeedias kohalolek on tänapäeval möödapäästmatu. Selleks aga, et endast võimalikult tõhus mulje jätta, tuleb laadida endast üles parim võimalik profiilipilt. Nüüd tuleb välja, et ega inimene ise ei oskagi endale seda parimatest parimat pilti välja valida.

Pingeseisund paneb teistele tugevamalt kaasa elama

13.04.17 ... Tänapäeva elu on tihti pingeline ja paljude arvates jääb paljudel vajaka teistele inimestele kaasa elamise võimest. Nüüd selgub aga Austrias Viini ülikoolis tehtud teadusuuringust, et pingelisse olukorda sattunud inimesed hakkavad teistele tugevamalt kaasa elama.

Viivitav masin müüb tervislikumaid suupisteid

01.04.17 ... Kui pistaks õige midagi põske? Näiteks tüki šokolaadi. Näe, siin ongi müügiautomaat! Väga hea, münt pilusse, näpp nupule, kuid mis see siis on? Masin teatab ekraanil, et ebatervisliku suupiste kättesaamist tuleb oodata 25 sekundit. Sekundilugeja käivitus. Samas teatab automaat lahkesti, et tervisliku toidupala saaks kätte otsekohe.

Uuring: vägivaldse suhte katkedes seatakse vastutus emale

31.03.17 ... Magistritöö toob välja lastekaitsetöötajate erinevad ootused emadele ja isadele. Vägivaldsest suhtest lahkumisel nähakse vastutuse kandjana ema, isa roll jäetakse kõrvale. Nii selgub tänavu Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst “Lastekaitsetöötajate tõlgendused hindamisel lapsevanemaks olemisest”.

Lugemisoskus on DNAs kirjas

30.03.17 ... Teadlased oskavad puhtalt koolilapse DNA analüüsi põhjal üsna õigesti arvata, kui hästi ta lugeda oskab.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

27.03.17 ... Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

22.03.17 ... „Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kujuteldav dialoog aitab paremini veenda

16.03.17 ... Varasemad uuringud on näidanud, et kahe inimene vaheline väitlemine aitab üheülbalist argumentatsiooni vältida. Äsja ilmunud uuringust nähtub, et vajadusel saame sama ka enda peas teha – kujutleda vastanduvate poolte vahel dialoogi ja sel moel paremini kriitiliselt mõelda.

Õnnelikkust saab teaduslikult uurida, aga see on arvatust keerulisem

13.03.17 ... Kujuta ette, et sa tead meest nimega Tom. Tom kogeb enamasti positiivset meeleolu ning väga harva negatiivset. Tom kogeb sellist meeleolu sellepärast, et ta varastab inimestelt asju, mille müümisest saadud raha eest ostab endale alkoholi. Kas Tom on õnnelik?

Iidne mälutreening ülendab tavainimesed meistrite tasemele

09.03.17 ... Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Töörühm leiab, et meenutamise strateegiaid tasuks uuesti õpetama hakata ka üldhariduskoolides.

Sageda sotsiaalmeedia kasutamise depressiooniga sidumiseks napib tõendeid

08.03.17 ... Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste teemat käsitlenud teaduskirjanduse süstemaatilisest ülevaatest.

Kes lööb, see armastab? – Vägivalda pole mõtet õigustada

08.03.17 ... Ütlus „kes lööb, see armastab“ tuleb iga kord uuesti küsimuse alla, kui räägime meedias Eesti ja muu maailma häirivast koduvägivalla statistikast. Kuidas saavad peks ja armastus kuidagi omavahel seotud olla? Tuleb välja, et ajalooliselt on seosed täiesti olemas ja ka psühholoogiliselt ei pruugi üks teist samuti sugugi välistada.

Trumpi fenomen: valijaid ei heiduta valed ega pooltõed

01.03.17 ... USA eelvalimiste ajal Donald Trumpi levitatud pooltõdede ja valede mõju uurinud teadlased kinnitavad, et väärinfole tähelepanu juhtimine ei muuda reeglina valijate eelistusi. Veelgi enam, vale kummutamiseks kasutatavad faktid ununevad nädalaga.

Inimese nimi on näost näha

28.02.17 ... Kas teile ka tundub mõnikord, et mõni inimene näeb välja täpselt niisugune, nagu võikski tema nime järgi arvata? Juba näost on näha, et ta kohe ongi Anu või Epp või Tiina või Priit või Mart või Jaan? Nüüd on iisraeli teadlased avastanud, et see mitte ainult et tundub nii, vaid mingil määral ongi.

Ajuaktiivsus aitab märgata uimastite kütkesse jäävaid teismelisi

27.02.17 ... Teismeliste uimastikasutust 16-aastasena on võimalik ette ennustada juba paar aastat varem lindistatud ajuaktiivsuse põhjal. Töörühm loodab, et riskirühma kuuluvate noorukite varakult märkamine aitab ennetada halbu harjumusi ja probleemset käitumist juba eos.

Tõrjutus tugevdab usku vandenõuteooriatesse

26.02.17 ... Kokkukuuluvustundeta inimesed kipuvad rohkem otsima elu mõtet ning jäävad samas suurema tõenäosusega vandenõuteooriaid uskuma.

Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust

23.02.17 ... Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

Erinevused ajumahus võimaldavad diagnoosida autismi juba enne käitumishäireid

17.02.17 ... Autismispektri häireid võib olla võimalik ajuerisuste põhjal diagnoosida juba enne esimest eluaastat ja käitumishäirete ilmnemist. Varajane sekkumine võiks aidata tulevikus ennetada sümptomite süvenemist.

Sõnade mõistmine käib ajus ka väljaspool keelekeskusi

16.02.17 ... Kui me kuuleme sõnu, siis me saame neist aru tänu sellele, et meil on ajus olemas keelekeskused, mis just lingvistilist informatsiooni töötlevadki. Kuid nüüd tuleb välja, et heaks arusaamiseks ainult keelekeskustest alati ei piisa.

Tuttav lugu on tundmatust huvitavam

15.02.17 ... Teadlased on avastanud, et inimestele meeldib rohkem kuulda lugusid asjade kohta, millega on nad juba tuttavad, kui nende kohta, millest neil seni kogemus puudub. Ehkki tavaliselt arvavad nii lugude jutustajad kui ka lugude kuulajad ise ekslikult, et uudsem lugu on huvitavam.

Sõnad on ümarad või teravad ka teadvuseväliselt

10.02.17 ... Sõnad ei ole suvalised häälikujadad. Neil on ikkagi mingi seos ka sellega, mida need tähistavad. Värskest teadusuuringust ilmneb, et see seos võib tekkida juba ka täiesti mitteteadlikult.

Vanema karm käsi vähendab laste hariduslikku edukust

09.02.17 ... Karjumine, kehaline karistus ja ähvardused sunnivad otsima teismeeas lapsi toetust ja heakskiitu oma sõpradelt ja eakaaslastelt, mis vähendab lühiajalistele naudingutele keskendumise kaudu nende õppeedukust, leiavad Pittsburghi ülikooli psühholoogid.

Kuidas äratuskell inimese äratada suudab?

08.02.17 ... Osa inimajust on isegi magades regulaarsete ajavahemike tagant virgem. Šveitsi teadlased järeldavad, et lühikesed kergema unega perioodid võimaldavad reageerida välistele ärritajatele, näiteks ohtudele ja äratuskellale, sügavam uni talletada aga mälestusi. Leid võib anda vihjeid, kuidas leevendada tulevikus sageda ärkamisega seonduvaid unehäireid.

Helide peale ärritumine on tuvastatav närvihäire

07.02.17 ... Kas teid võib ajada mõnikord raevu, kui keegi teie kõrval süües matsutab, juues luristab, kõrvaklappide vahelt tasast tümpsu lekitab, uksega lõksutab või kummaliselt köhatab? Mõnda inimest igal juhul ajab ja isegi väga. Seejuures ei ärrita neid inimesi mitte igasugune heli, vaid igaühte mingi teatav valik helisid.

Tujukatel inimestel on ajukoor siledam

06.02.17 ... Inimese isikuomadused ei avaldu ainult tema käitumises. Itaalia teadlased on avastanud, et vähemalt osaliselt võiks neid ära aimata ka sõna otseses mõttes aju ehituse järgi.

Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid

03.02.17 ... Posttraumaatilise stressihäire korral võivad argised olukorrad tuua sageli mõttesse ka traagilise sündmusega seonduvad võikused ja hirmu. Jaapani teadlased leidsid nüüd viisi omavahel põimunud mälestuste lahutamiseks, jättes samas võimaluse mõlema meenutamiseks.

Soolised stereotüübid avaldavad mõju juba kuueaastastele

30.01.17 ... Soostereotüübid inimeste kaasasündinud andekuse ja säravuse kohta hakkavad tekkima juba 6- – 7-aastaselt, näitab USA-s tehtud uuring. Psühholoogid hoiatavad, et eelhäälestatus võib avaldada mõju täiskasvanueas tehtavatele karjäärivalikutele ja süvendada sellega soolist lõhet.

Vaimne inokulatsioon kaitseb libauudiste eest

24.01.17 ... Internetis kulutulena levivatel libauudistel on võime panna inimesi uskuma pooltõdesid või suisa lausvalesid. Briti ja ameerika teadlased näitavad nüüd, et inimesi võiks väärinformatsiooni eest hoida vaimne kaitsepookimine.

Südamelöögid tõukavad rassismile

20.01.17 ... Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni

18.01.17 ... Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk*

17.01.17 ... Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud  

12.01.17 ... Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.

Vanemalt positiivset reaktsiooni eeldav laps tunnistab pättuse üles  

10.01.17 ... Vanemad lapsed tunnistavad oma eksimuse suurema tõenäosusega üles kui nooremad lapsed. Seda isegi siis, kui nad usuvad, et neid pahateo eest karistatakse, sest nad peavad ülestunnistust õigeks käitumiseks.

Vähene muusikahuvi tuleneb nõrkadest närviühendustest  

09.01.17 ... Inimesi on igasuguseid. Mõni näiteks ei saa üldse naljast aru, teine jälle ei huvitu törtsuvõrdki muusikast. Teadlased on nüüd välja selgitanud, miks mõni meist muusikat ei mõista.

Silmside vestluskaaslasega koormab aju

30.12.16 ... Vestluskaaslasele otse silma vaadates võib tihtilugu tekkida mõne hetke pärast ebamugavustunne, mis sunnib pilku ära pöörama. Miks see nii on? Jaapani teadlased on leidnud ühe võimaliku vastuse. Shogo Kajimura ja Michio Nomura väidavad ajakirjas Cognition, et pikk silmside võib meie aju ülekoormata, kui tegeleme samal ajal veel mõne mõtlemist nõudva tegevusega.

Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega

21.12.16 ... Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

Rasedus muudab aastateks naiste ajustruktuuri

20.12.16 ... Nagu ilmselt iga värske ema tunnistada võib, pole üheksa kuud tulevase ilmakodaniku üsas kandmine just kerge ettevõtmine. Värske uurimus näitab, et lisaks kehalistele muutustele saadavad rasedust ulatuslikud muudatused ajustruktuuris, mis ei näita olulisi taandumismärke ka kaks aastat hiljem.

Tihe saunatamine hoiab vaimset tervist

19.12.16 ... Saunaskäik on igati mõistlik mõte meestele, kes soovivad säilitada kõrge eani vaimuerksust. Soome teadlaste uuringust selgub, et tihe saunatamine aitab vähendada dementsuse riski.

Riskivalmiduse vähenemine taandub muutustele aju struktuuris

14.12.16 ... Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem riske nad tavaliselt võtavad. Kuigi tendentsi võib seostada pealiskaudselt ka lihtsalt vanemaks ja targemaks saamisega, viitavad nüüd aju-uuringud, et seda võib seostada hallaine ruumala vähenemisega.
Novaator ETV-s