Psüühika

Teaduspõhine test: mida tead depressioonist?

21.06.17 ... Märtsi alguses avaldatud Eesti tervisepoliitika analüüsi vahearuanne maalis sünge pildi – vaimsete probleemide osakaal liigub jõudsalt ülespoole. Toome näite – psüühikahäirete tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus olid alla 44-aastased.

Kas menukad näpuvurrid tõesti aitavad keskenduda ja alandavad ärevust?

13.06.17 ... Kas menukad näpuvurrid ehk fidget spinnerid suudavad tõesti alandada ärevust ja parandada keskendumisvõimet, nagu kiidavad edasimüüjad? Mida laste ja noorte seas populaarsust koguvatest spinneritest oodata ja mida mitte, selgitab Tartu ülikooli koolipsühholoogia ja eripedagoogika lektor Astra Schults.

Ajuteadlase Jaan Aru 5 praktilist soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks

08.06.17 ... Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea. Liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest ei ole hea nahale, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga. Samuti on nutiseadmetega: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse.

Soome meeste iseloom läheb üha paremaks

07.06.17 ... Juttudel põlvkondadevahelistest erinevustest võibki olla tõsi taga. Soome teadlased on analüüsinud isiksuseomaduste küsitlusandmeid enam kui 400 000 Soome mehe kohta, keson pidanud sõjaväeteenistuses, ligi 20 aasta vanuses täitma isiksusetesti.

Ahvi ajust paistab, kelle nägu ta vaatab

03.06.17 ... Kui ahv vaatab inimese nägu ja kui teine inimene vaatab samal ajal ahvi aju, võib see teine inimene ahvi ajuaktiivsuse alusel esimese inimese näokujutise väga täpselt taasluua.

Endel Talvik: mehed elavad naiste maailmas, naised ei vaja enam kaitsmist Uuendatud 10:18

31.05.17 ... „Me elame kogu aeg matriarhaadis – see maailm on naiste tahtmise järgi, kujundatud naiste järgi, mis on tehtud meeste poolt, kuid naiste jaoks. Kui elaksime meeste maailmas, kukuks see üsna kiiresti kokku,“ tõi välja psühhoanalüütik Endel Talvik. Sealt tulenevad ka paljud probleemid.

Kliimamuutus viib une

31.05.17 ... Kliimamuutusel on palju tõsiseid tagajärgi. Nüüd tuleb välja, et lisaks merepinna tõusule ähvardab inimesi veel unetus. Ameerika teadlased on välja rehkendanud, et sajandi keskpaigaks võib unetuse üle kaebavate inimeste arv Ameerika Ühendriikides kahekordistuda ja seda just kliima pärast.

Meeste vaimse tervise konverents: mehed naiste maailmas Uuendatud 17:58

30.05.17 ... ERR Novaator tegi ülekande meeste vaimse tervise teemaliselt konverentsilt "Mis toimub kangelase peas?". Konverentsi teise poole ettekanded on järelvaadatavad alates 31. maist.

Psühholoog: abi jõuab enesehinnaguprobleemiga poisteni sageli liiga hilja

30.05.17 ... Svein Øverland, Norra kliiniline laste- ja kohtupsühholoog, rääkis meeste vaimse tervise konverentsil "Mis toimub kangelase peas?" teemal, millal tuleks poiste puhul märgata ja avastada enesehinnanguprobleeme, mis sageli viivad edasi enesevigastamise ja ka enesetapuni.

Kirjaoskus korraldab aju ümber

30.05.17 ... Kui inimene, kes veel täiskasvanueas on kirjaoskamatu, õpib siiski lõpuks lugema ja kirjutama, siis leiavad ta ajus aset suured muudatused, ja mitte ainult neis piirkondades, mis teatakse olevat lugemise ja kirjutamisega otseselt seotud, vaid ka laiemalt.

Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

27.05.17 ... Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Lugeja küsib: kas MRT ajupildiga saab tuvastada isiku antisotsiaalsust?

26.05.17 ... Kas MRT-ga ehk magnetresonantstomograafiaga tehtud ajupildi järgi saab hinnata, kas tegemist on antisotsiaalse isiksusega, küsib ERR Novaatori lugeja.

Hallolluse tihedus kasvab noorukieas, kompenseerides vähenevat ajumahtu

26.05.17 ... Aastaid on inimese arengu osas kehtinud üldarusaam, et aju hallollus väheneb noorukieas, mida on kinnitanud hallolluse mahu ja ajukoore paksusega seotud uuringud. Kuna on kindlaks tehtud, et suurem ajumaht on seotud parema kognitiivse võimekusega, on teadlaste jaoks mõistatuslik, miks kongnitiivne võimekus paraneb lapsest täiskasvanuks saamise jooksul märkimisväärselt ja samaaegselt, kui ajumaht ja ajukoore paksus vähenevad.

Eestlased käivad San Franciscos ratsionaalsust õppimas

15.05.17 ... Mittetulundusühing Center for Applied Rationality (CFAR) koolitab ratsionaalsusseminaril ettevõtjaid, efektiivseid altruiste ja teisi ambitsioonikaid, analüütilisi ja praktilisi inimesi tehnikatega tõenäosus- ja otsustusteooriast ning tunnetusteadusest.

Ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd

12.05.17 ... Immanuel Kantil oli õigus, vähemalt osaliselt. New Yorgi ülikooli teadlased kinnitavad, et ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd. Vastupidiselt kuulsa filosoofi ideedele selgub aga tööst, et ilusad võivad olla ka meelelised naudingud, nagu mängukaru hellitamine, söömine või seks.

Esimene kooliaasta mõjutab lapse tähelepanuvõimet

12.05.17 ... Viieaastasena kooli minemine võib tunduda karmi keskkonnavahetusena ja mõjutada lapse arengut. Värske uuringu kohaselt mõjutabki väga varajases eas arengut ning võrdlemisi positiivses suunas.

Imikud rühmitavad värve juba enne rääkima õppimist

09.05.17 ... Mõnes keeles kasutakse peamiste värvitoonide eristamiseks vaid kahte sõna, teistes aga 11. Värske töö viitab, et vaatamata keelte ja kultuuri eripäradele jagavad juba imikud nähtavaid värve viite kategooriasse. Tulemused viitavad, et vähemalt mõnede toonide eristamine on inimestesse juba eelnevalt sisse programmeeritud.

Vandumine teeb tugevamaks

05.05.17 ... Vandesõnade kordamine kasvatab ajutiselt keha võimsust ja teeb tugevamaks. Nii nähtub briti psühholoogide katsetest.

Jaan Valsiner: kultuur on inimese sees ja ta kasutab seda igal momendil

02.05.17 ... "Plekktrummi" hooaja viimases saates oli külas hiljuti Saksamaal maineka Hans Kiliani teaduspreemia pälvinud kultuuripsühholoog Jaan Valsiner, kellega vesteldi tema rahvusvahelisest teaduskarjäärist ja uurimisvaldkonnast.

Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga

01.05.17 ... Inimesed näevad unenägusid suurema osa ööst, mitte ainult ühe või teise unestaadiumi ajal, näitab hiljuti ilmunud teadustöö. ERR Novaator uuris, kuidas aitab unenägude nägemise uurimine mõista paremini teadvuse olemust. Seda, mis teeb inimestest selle, kes nad on.

Heade õpilaste ajulained lähevad ühte rütmi

28.04.17 ... Inimese aju kiirgab välja nõrka elektromagnetlainetust ehk niinimetatud ajulaineid. Nüüd tuleb välja, et kui terve hulk inimesi on ühes kohas koos ja tegelevad mõne ühise toiminguga, siis nende ajulained lähevad samasse rütmi ehk sünkroneeruvad.

Näljahormoon ärgitab uute närvirakkude teket

26.04.17 ... Mõned inimesed, kes on pikemalt paastunud, on tulnud välja jutuga, et neil on sellest pea selgemaks ja vaim virgemaks läinud. Kui nii, siis võib üheks põhjuseks olla niinimetatud näljahormoon greliin, mis värskeimate uuringute järgi võib aidata tekkida uutel närvirakkudel ja pakkuda kaitset Parkinsoni tõve vastu.

Õigeaegne elektrisähvak hõlbustab meeldejätmist

23.04.17 ... Kuidas asju paremini meelde jätta? Üks võimalus on lasta ajju õigel ajal surtsuke elektrit.

Avatud inimene näeb maailma omamoodi

18.04.17 ... Kui olete üle keskmise loov, avatud ja seiklushimuline inimene, siis näete võibolla maailma sõna otseses mõttes teistmoodi kui teised: saate maailmast kätte rohkem visuaalset informatsiooni ja ka töötlete seda isikuomasel moel.

Võhivõõras valib somekontole parema pildi

17.04.17 ... Sotsiaalmeedias kohalolek on tänapäeval möödapäästmatu. Selleks aga, et endast võimalikult tõhus mulje jätta, tuleb laadida endast üles parim võimalik profiilipilt. Nüüd tuleb välja, et ega inimene ise ei oskagi endale seda parimatest parimat pilti välja valida.

Pingeseisund paneb teistele tugevamalt kaasa elama

13.04.17 ... Tänapäeva elu on tihti pingeline ja paljude arvates jääb paljudel vajaka teistele inimestele kaasa elamise võimest. Nüüd selgub aga Austrias Viini ülikoolis tehtud teadusuuringust, et pingelisse olukorda sattunud inimesed hakkavad teistele tugevamalt kaasa elama.

Viivitav masin müüb tervislikumaid suupisteid

01.04.17 ... Kui pistaks õige midagi põske? Näiteks tüki šokolaadi. Näe, siin ongi müügiautomaat! Väga hea, münt pilusse, näpp nupule, kuid mis see siis on? Masin teatab ekraanil, et ebatervisliku suupiste kättesaamist tuleb oodata 25 sekundit. Sekundilugeja käivitus. Samas teatab automaat lahkesti, et tervisliku toidupala saaks kätte otsekohe.

Uuring: vägivaldse suhte katkedes seatakse vastutus emale

31.03.17 ... Magistritöö toob välja lastekaitsetöötajate erinevad ootused emadele ja isadele. Vägivaldsest suhtest lahkumisel nähakse vastutuse kandjana ema, isa roll jäetakse kõrvale. Nii selgub tänavu Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst “Lastekaitsetöötajate tõlgendused hindamisel lapsevanemaks olemisest”.

Lugemisoskus on DNAs kirjas

30.03.17 ... Teadlased oskavad puhtalt koolilapse DNA analüüsi põhjal üsna õigesti arvata, kui hästi ta lugeda oskab.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

27.03.17 ... Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

22.03.17 ... „Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kujuteldav dialoog aitab paremini veenda

16.03.17 ... Varasemad uuringud on näidanud, et kahe inimene vaheline väitlemine aitab üheülbalist argumentatsiooni vältida. Äsja ilmunud uuringust nähtub, et vajadusel saame sama ka enda peas teha – kujutleda vastanduvate poolte vahel dialoogi ja sel moel paremini kriitiliselt mõelda.

Õnnelikkust saab teaduslikult uurida, aga see on arvatust keerulisem

13.03.17 ... Kujuta ette, et sa tead meest nimega Tom. Tom kogeb enamasti positiivset meeleolu ning väga harva negatiivset. Tom kogeb sellist meeleolu sellepärast, et ta varastab inimestelt asju, mille müümisest saadud raha eest ostab endale alkoholi. Kas Tom on õnnelik?

Iidne mälutreening ülendab tavainimesed meistrite tasemele

09.03.17 ... Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Töörühm leiab, et meenutamise strateegiaid tasuks uuesti õpetama hakata ka üldhariduskoolides.

Sageda sotsiaalmeedia kasutamise depressiooniga sidumiseks napib tõendeid

08.03.17 ... Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste teemat käsitlenud teaduskirjanduse süstemaatilisest ülevaatest.

Kes lööb, see armastab? – Vägivalda pole mõtet õigustada

08.03.17 ... Ütlus „kes lööb, see armastab“ tuleb iga kord uuesti küsimuse alla, kui räägime meedias Eesti ja muu maailma häirivast koduvägivalla statistikast. Kuidas saavad peks ja armastus kuidagi omavahel seotud olla? Tuleb välja, et ajalooliselt on seosed täiesti olemas ja ka psühholoogiliselt ei pruugi üks teist samuti sugugi välistada.

Trumpi fenomen: valijaid ei heiduta valed ega pooltõed

01.03.17 ... USA eelvalimiste ajal Donald Trumpi levitatud pooltõdede ja valede mõju uurinud teadlased kinnitavad, et väärinfole tähelepanu juhtimine ei muuda reeglina valijate eelistusi. Veelgi enam, vale kummutamiseks kasutatavad faktid ununevad nädalaga.

Inimese nimi on näost näha

28.02.17 ... Kas teile ka tundub mõnikord, et mõni inimene näeb välja täpselt niisugune, nagu võikski tema nime järgi arvata? Juba näost on näha, et ta kohe ongi Anu või Epp või Tiina või Priit või Mart või Jaan? Nüüd on iisraeli teadlased avastanud, et see mitte ainult et tundub nii, vaid mingil määral ongi.

Ajuaktiivsus aitab märgata uimastite kütkesse jäävaid teismelisi

27.02.17 ... Teismeliste uimastikasutust 16-aastasena on võimalik ette ennustada juba paar aastat varem lindistatud ajuaktiivsuse põhjal. Töörühm loodab, et riskirühma kuuluvate noorukite varakult märkamine aitab ennetada halbu harjumusi ja probleemset käitumist juba eos.

Tõrjutus tugevdab usku vandenõuteooriatesse

26.02.17 ... Kokkukuuluvustundeta inimesed kipuvad rohkem otsima elu mõtet ning jäävad samas suurema tõenäosusega vandenõuteooriaid uskuma.

Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust

23.02.17 ... Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

Erinevused ajumahus võimaldavad diagnoosida autismi juba enne käitumishäireid

17.02.17 ... Autismispektri häireid võib olla võimalik ajuerisuste põhjal diagnoosida juba enne esimest eluaastat ja käitumishäirete ilmnemist. Varajane sekkumine võiks aidata tulevikus ennetada sümptomite süvenemist.

Sõnade mõistmine käib ajus ka väljaspool keelekeskusi

16.02.17 ... Kui me kuuleme sõnu, siis me saame neist aru tänu sellele, et meil on ajus olemas keelekeskused, mis just lingvistilist informatsiooni töötlevadki. Kuid nüüd tuleb välja, et heaks arusaamiseks ainult keelekeskustest alati ei piisa.

Tuttav lugu on tundmatust huvitavam

15.02.17 ... Teadlased on avastanud, et inimestele meeldib rohkem kuulda lugusid asjade kohta, millega on nad juba tuttavad, kui nende kohta, millest neil seni kogemus puudub. Ehkki tavaliselt arvavad nii lugude jutustajad kui ka lugude kuulajad ise ekslikult, et uudsem lugu on huvitavam.

Sõnad on ümarad või teravad ka teadvuseväliselt

10.02.17 ... Sõnad ei ole suvalised häälikujadad. Neil on ikkagi mingi seos ka sellega, mida need tähistavad. Värskest teadusuuringust ilmneb, et see seos võib tekkida juba ka täiesti mitteteadlikult.

Vanema karm käsi vähendab laste hariduslikku edukust

09.02.17 ... Karjumine, kehaline karistus ja ähvardused sunnivad otsima teismeeas lapsi toetust ja heakskiitu oma sõpradelt ja eakaaslastelt, mis vähendab lühiajalistele naudingutele keskendumise kaudu nende õppeedukust, leiavad Pittsburghi ülikooli psühholoogid.

Kuidas äratuskell inimese äratada suudab?

08.02.17 ... Osa inimajust on isegi magades regulaarsete ajavahemike tagant virgem. Šveitsi teadlased järeldavad, et lühikesed kergema unega perioodid võimaldavad reageerida välistele ärritajatele, näiteks ohtudele ja äratuskellale, sügavam uni talletada aga mälestusi. Leid võib anda vihjeid, kuidas leevendada tulevikus sageda ärkamisega seonduvaid unehäireid.

Helide peale ärritumine on tuvastatav närvihäire

07.02.17 ... Kas teid võib ajada mõnikord raevu, kui keegi teie kõrval süües matsutab, juues luristab, kõrvaklappide vahelt tasast tümpsu lekitab, uksega lõksutab või kummaliselt köhatab? Mõnda inimest igal juhul ajab ja isegi väga. Seejuures ei ärrita neid inimesi mitte igasugune heli, vaid igaühte mingi teatav valik helisid.

Tujukatel inimestel on ajukoor siledam

06.02.17 ... Inimese isikuomadused ei avaldu ainult tema käitumises. Itaalia teadlased on avastanud, et vähemalt osaliselt võiks neid ära aimata ka sõna otseses mõttes aju ehituse järgi.

Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid

03.02.17 ... Posttraumaatilise stressihäire korral võivad argised olukorrad tuua sageli mõttesse ka traagilise sündmusega seonduvad võikused ja hirmu. Jaapani teadlased leidsid nüüd viisi omavahel põimunud mälestuste lahutamiseks, jättes samas võimaluse mõlema meenutamiseks.