Psüühika

Järsk üleminek suveajale häirib koduloomi

22.03.17 ... Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

22.03.17 ... „Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kujuteldav dialoog aitab paremini veenda

16.03.17 ... Varasemad uuringud on näidanud, et kahe inimene vaheline väitlemine aitab üheülbalist argumentatsiooni vältida. Äsja ilmunud uuringust nähtub, et vajadusel saame sama ka enda peas teha – kujutleda vastanduvate poolte vahel dialoogi ja sel moel paremini kriitiliselt mõelda.

Õnnelikkust saab teaduslikult uurida, aga see on arvatust keerulisem

13.03.17 ... Kujuta ette, et sa tead meest nimega Tom. Tom kogeb enamasti positiivset meeleolu ning väga harva negatiivset. Tom kogeb sellist meeleolu sellepärast, et ta varastab inimestelt asju, mille müümisest saadud raha eest ostab endale alkoholi. Kas Tom on õnnelik?

Iidne mälutreening ülendab tavainimesed meistrite tasemele

09.03.17 ... Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Töörühm leiab, et meenutamise strateegiaid tasuks uuesti õpetama hakata ka üldhariduskoolides.

Sageda sotsiaalmeedia kasutamise depressiooniga sidumiseks napib tõendeid

08.03.17 ... Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste teemat käsitlenud teaduskirjanduse süstemaatilisest ülevaatest.

Kes lööb, see armastab? – Vägivalda pole mõtet õigustada

08.03.17 ... Ütlus „kes lööb, see armastab“ tuleb iga kord uuesti küsimuse alla, kui räägime meedias Eesti ja muu maailma häirivast koduvägivalla statistikast. Kuidas saavad peks ja armastus kuidagi omavahel seotud olla? Tuleb välja, et ajalooliselt on seosed täiesti olemas ja ka psühholoogiliselt ei pruugi üks teist samuti sugugi välistada.

Trumpi fenomen: valijaid ei heiduta valed ega pooltõed

01.03.17 ... USA eelvalimiste ajal Donald Trumpi levitatud pooltõdede ja valede mõju uurinud teadlased kinnitavad, et väärinfole tähelepanu juhtimine ei muuda reeglina valijate eelistusi. Veelgi enam, vale kummutamiseks kasutatavad faktid ununevad nädalaga.

Inimese nimi on näost näha

28.02.17 ... Kas teile ka tundub mõnikord, et mõni inimene näeb välja täpselt niisugune, nagu võikski tema nime järgi arvata? Juba näost on näha, et ta kohe ongi Anu või Epp või Tiina või Priit või Mart või Jaan? Nüüd on iisraeli teadlased avastanud, et see mitte ainult et tundub nii, vaid mingil määral ongi.

Ajuaktiivsus aitab märgata uimastite kütkesse jäävaid teismelisi

27.02.17 ... Teismeliste uimastikasutust 16-aastasena on võimalik ette ennustada juba paar aastat varem lindistatud ajuaktiivsuse põhjal. Töörühm loodab, et riskirühma kuuluvate noorukite varakult märkamine aitab ennetada halbu harjumusi ja probleemset käitumist juba eos.

Tõrjutus tugevdab usku vandenõuteooriatesse

26.02.17 ... Kokkukuuluvustundeta inimesed kipuvad rohkem otsima elu mõtet ning jäävad samas suurema tõenäosusega vandenõuteooriaid uskuma.

Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust

23.02.17 ... Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

Erinevused ajumahus võimaldavad diagnoosida autismi juba enne käitumishäireid

17.02.17 ... Autismispektri häireid võib olla võimalik ajuerisuste põhjal diagnoosida juba enne esimest eluaastat ja käitumishäirete ilmnemist. Varajane sekkumine võiks aidata tulevikus ennetada sümptomite süvenemist.

Sõnade mõistmine käib ajus ka väljaspool keelekeskusi

16.02.17 ... Kui me kuuleme sõnu, siis me saame neist aru tänu sellele, et meil on ajus olemas keelekeskused, mis just lingvistilist informatsiooni töötlevadki. Kuid nüüd tuleb välja, et heaks arusaamiseks ainult keelekeskustest alati ei piisa.

Tuttav lugu on tundmatust huvitavam

15.02.17 ... Teadlased on avastanud, et inimestele meeldib rohkem kuulda lugusid asjade kohta, millega on nad juba tuttavad, kui nende kohta, millest neil seni kogemus puudub. Ehkki tavaliselt arvavad nii lugude jutustajad kui ka lugude kuulajad ise ekslikult, et uudsem lugu on huvitavam.

Sõnad on ümarad või teravad ka teadvuseväliselt

10.02.17 ... Sõnad ei ole suvalised häälikujadad. Neil on ikkagi mingi seos ka sellega, mida need tähistavad. Värskest teadusuuringust ilmneb, et see seos võib tekkida juba ka täiesti mitteteadlikult.

Vanema karm käsi vähendab laste hariduslikku edukust

09.02.17 ... Karjumine, kehaline karistus ja ähvardused sunnivad otsima teismeeas lapsi toetust ja heakskiitu oma sõpradelt ja eakaaslastelt, mis vähendab lühiajalistele naudingutele keskendumise kaudu nende õppeedukust, leiavad Pittsburghi ülikooli psühholoogid.

Kuidas äratuskell inimese äratada suudab?

08.02.17 ... Osa inimajust on isegi magades regulaarsete ajavahemike tagant virgem. Šveitsi teadlased järeldavad, et lühikesed kergema unega perioodid võimaldavad reageerida välistele ärritajatele, näiteks ohtudele ja äratuskellale, sügavam uni talletada aga mälestusi. Leid võib anda vihjeid, kuidas leevendada tulevikus sageda ärkamisega seonduvaid unehäireid.

Helide peale ärritumine on tuvastatav närvihäire

07.02.17 ... Kas teid võib ajada mõnikord raevu, kui keegi teie kõrval süües matsutab, juues luristab, kõrvaklappide vahelt tasast tümpsu lekitab, uksega lõksutab või kummaliselt köhatab? Mõnda inimest igal juhul ajab ja isegi väga. Seejuures ei ärrita neid inimesi mitte igasugune heli, vaid igaühte mingi teatav valik helisid.

Tujukatel inimestel on ajukoor siledam

06.02.17 ... Inimese isikuomadused ei avaldu ainult tema käitumises. Itaalia teadlased on avastanud, et vähemalt osaliselt võiks neid ära aimata ka sõna otseses mõttes aju ehituse järgi.

Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid

03.02.17 ... Posttraumaatilise stressihäire korral võivad argised olukorrad tuua sageli mõttesse ka traagilise sündmusega seonduvad võikused ja hirmu. Jaapani teadlased leidsid nüüd viisi omavahel põimunud mälestuste lahutamiseks, jättes samas võimaluse mõlema meenutamiseks.

Soolised stereotüübid avaldavad mõju juba kuueaastastele

30.01.17 ... Soostereotüübid inimeste kaasasündinud andekuse ja säravuse kohta hakkavad tekkima juba 6- – 7-aastaselt, näitab USA-s tehtud uuring. Psühholoogid hoiatavad, et eelhäälestatus võib avaldada mõju täiskasvanueas tehtavatele karjäärivalikutele ja süvendada sellega soolist lõhet.

Vaimne inokulatsioon kaitseb libauudiste eest

24.01.17 ... Internetis kulutulena levivatel libauudistel on võime panna inimesi uskuma pooltõdesid või suisa lausvalesid. Briti ja ameerika teadlased näitavad nüüd, et inimesi võiks väärinformatsiooni eest hoida vaimne kaitsepookimine.

Südamelöögid tõukavad rassismile

20.01.17 ... Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni

18.01.17 ... Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk*

17.01.17 ... Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud  

12.01.17 ... Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.

Vanemalt positiivset reaktsiooni eeldav laps tunnistab pättuse üles  

10.01.17 ... Vanemad lapsed tunnistavad oma eksimuse suurema tõenäosusega üles kui nooremad lapsed. Seda isegi siis, kui nad usuvad, et neid pahateo eest karistatakse, sest nad peavad ülestunnistust õigeks käitumiseks.

Vähene muusikahuvi tuleneb nõrkadest närviühendustest  

09.01.17 ... Inimesi on igasuguseid. Mõni näiteks ei saa üldse naljast aru, teine jälle ei huvitu törtsuvõrdki muusikast. Teadlased on nüüd välja selgitanud, miks mõni meist muusikat ei mõista.

Silmside vestluskaaslasega koormab aju

30.12.16 ... Vestluskaaslasele otse silma vaadates võib tihtilugu tekkida mõne hetke pärast ebamugavustunne, mis sunnib pilku ära pöörama. Miks see nii on? Jaapani teadlased on leidnud ühe võimaliku vastuse. Shogo Kajimura ja Michio Nomura väidavad ajakirjas Cognition, et pikk silmside võib meie aju ülekoormata, kui tegeleme samal ajal veel mõne mõtlemist nõudva tegevusega.

Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega

21.12.16 ... Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

Rasedus muudab aastateks naiste ajustruktuuri

20.12.16 ... Nagu ilmselt iga värske ema tunnistada võib, pole üheksa kuud tulevase ilmakodaniku üsas kandmine just kerge ettevõtmine. Värske uurimus näitab, et lisaks kehalistele muutustele saadavad rasedust ulatuslikud muudatused ajustruktuuris, mis ei näita olulisi taandumismärke ka kaks aastat hiljem.

Tihe saunatamine hoiab vaimset tervist

19.12.16 ... Saunaskäik on igati mõistlik mõte meestele, kes soovivad säilitada kõrge eani vaimuerksust. Soome teadlaste uuringust selgub, et tihe saunatamine aitab vähendada dementsuse riski.

Riskivalmiduse vähenemine taandub muutustele aju struktuuris

14.12.16 ... Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem riske nad tavaliselt võtavad. Kuigi tendentsi võib seostada pealiskaudselt ka lihtsalt vanemaks ja targemaks saamisega, viitavad nüüd aju-uuringud, et seda võib seostada hallaine ruumala vähenemisega.

Pooled inimesed jäävad udujuttu uskuma

08.12.16 ... Briti teadlased tõdevad värske uuringu põhjal, et tõele mitte vastavad võltsmälestused tekivad inimestel väga kergelt.

Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust

04.12.16 ... Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

Virtuaalreaalsus võib toimida valuvaigistina  

30.11.16 ... Psühholoogilisi virtuaalreaalsuse (VR) eksperimente on ühes või teises vormis tehtud juba aastakümneid, ja seda väga erinevate nurkade alt. VR-ravimeetodite positiivset mõju on leitud näiteks erinevate psühholoogiliste häirete leevendamisel, olgu selleks posttraumaatiline stressihäire, depressioon või erinevad foobiad.

Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  

29.11.16 ... Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

Ohtlik ''rõõmupill'' metkatinoon kimbutab Eesti narkomaane  

29.11.16 ... Eesti pole jäänud puutumata uute ''kodustehtud'' psühhostimulantide ehk narkootiliste ainete kasutamisest. Odava valmistamishinna tõttu on meil levinud näiteks metkatinoon, mille eripäraks on selle kuritarvitajatel kõrvaltoimena tekkivad rasked neuroloogilised nähud.

Mehed ja naised näevad nägusid erinevalt

29.11.16 ... Mehed ja naised vaatavad maailma eri moodi. Vähemalt liigub teiste inimeste nägu vaadates eri sugu inimeste pilk eri radu. Nii selgub inglise psühholoogide tehtud katsest.

Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  

18.11.16 ... Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

Heldus trumpab partneri valikul jõukuse

09.11.16 ... Ideaalses maailmas oleks igaühe partner rikas, lahkeja õiglane. Reaalses maailmas tuleb paarilise valikul teha aga pahatihti kompromisse. Evolutsioonipsühholoogid leiavad nüüd, et vastupidiselt levinud stereotüüpidele väärtustatakse partnerites heldust rohkem kui rikkust.

Madu on selgelt näha ka hägusal pildil  

09.11.16 ... Inimesed on head maotundjad. Vähemalt head madude äratundjad. Jaapani teadlaste katsetest selgus, et inimesed märkavad madusid ka üsna hägusate piltide pealt.

Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel

09.11.16 ... Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu

03.11.16 ... Pillimängu harjutamine võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ja kõneoskust.

Tõlkes kaduma läinud ehk kuidas sündis Ida-Euroopa empaatiakõrb

25.10.16 ... Möödunud nädalast võib nii mõnigi teadushuviline meenutada uuringut, mille kohaselt võib pidada Eestit ja Ida-Euroopat laiemalt piltlikult maailma empaatiakõrbeks. Uurimuse juhtivautor nimetab ERR Novaatorile antud intervjuus riikide paremusjärjestusele keskendumist lühinägelikuks ning rõhutab, et kõigi uuringusse kaasatud riikide empaatiatase ületab oluliselt keskmist.

Libe tee: aju plastilisus muudab väikesed valetajad suurpetturiteks

25.10.16 ... Läbinisti ausaid inimesi pole maailmas ilmselt olemas. Väikesed valged valed hoiavad suisa ühiskonda koost lagunemast. Värske töö viitab aga, et omakasupüüdliku luiskamisega tuleb siiski piiri pidada – aju valedega harjutamine kannustab üha suurejoonelisematele pettustele.

Inimene võtab tuleviku-mina kui teist inimest

20.10.16 ... Kas kulutada raha kohe hea-parema peale või panna tuleviku tarbeks kõrvale. Sedalaadi küsimused annavad meile võimaluse rakendada enesekontrolli või käituda selle vähesuse korral impulsiivselt. Teadlased teavad, et enesekontrolliga tegeleb ajus eesajukoor.

40 kohalikku korjust ja tuleb juurde: lennuõnnetuste fetiši eripärad

19.10.16 ... Möödunud aastal 150 inimese elu lõpetanud Germanwingsi lennu 9525 kohta tehti vaid paar tundi pärast õnnetust Vikipeediasse sissekanne, mis jääb veebiruumi ilmselt igaveseks. Lennuõnnetuste anatoomiat analüüsinud teadlased märgivad aga, et sama ei saa öelda inimeste mälu kohta. Huvi katastroofi vastu kaob nädalaga olenemata sellest, kas selles hukkub 50 või 500 inimest.

Haruldased geenimutatsioonid lühendavad haridusteed kolm kuud

17.10.16 ... Üliharuldased, kuid skisofreenia diagnoosiga inimeste pärilikkusaines sagedamini esinevad geenimutatsioonid seostuvad ka tervete inimeste seas paari kuu võrra lühema haridustee pikkusega.