Liigu peamenüü juurde 18.03.24 TERVIS ... Kui varem peeti peamiseks terviseprobleemide põhjustajaks südamehaigusi, siis on reedel avaldatud uuringu põhjal esikoha endale napsanud närvisüsteemi mõjutavad haigused, nagu insult, migreen ja dementsus.
14.03.24 PSÜÜHIKA ... Mitut keelt valdavaid inimesi ehk polüglotte uurinud USA ja Kanada teadlasrühm leidis, et niisuguse inimese aju töötleb emakeelt teisiti kui muid omandatud keeli.
09.03.24 ÜHISKOND ... Kuigi sotsiaalmeedia ja pingelised ajad kipuvad võimendama juba varem olemas olnud lahkarvamusi, ei otsi suurem osa inimestest sihilikult konflikte, vaid kasutavad neid teiste psühholoogiliste hüvede hankimiseks, leidis Tartu Ülikooli käitumisteadlane Andero Uusberg saates "Reedene intervjuu", soovitades näha maailmas rohkem pooltoone.
04.03.24 PSÜÜHIKA ... Hiljutine uurimistöö proovis mõista uskumusi, mis spordivaldkonnas väärkohtlemisega seoses levivad. Näiteks selgus, et kui väärkohtlev käitumine viib sportlaste arvates heade tulemusteni, on nad sageli valmis sellega leppima.
29.02.24 PSÜÜHIKA ... Empaatia võimaldab tajuda teise inimese tundeid ja panna end mõttes tema olukorda. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et empaatiat ja kaastundlikkust on võimalik suheldes inimeselt inimesele levitada.
21.02.24 PSÜÜHIKA ... Kui skisofreenia eelsoodumusega inimestel on kehamassiindeks keskmisest pisut madalam, siis neile mõeldud ravimid võivad soodustada kaalutõusu, leidis Eesti geeniteadlane. Geenivaramu andmete põhjal tehtud uuringule eelnes kolm aastat järeldoktorantuuri Genfi Ülikoolis, mis avardasid silmaringi, kuid nõudsid tohutut iseseisva töö võimet.
13.02.24 PSÜÜHIKA ... Kuigi vanas eas ei peaks mäluhäirete sagenemist pidama kohe märgiks dementsusest või mõnest seda põhjustavast haigusest, peaksid eaka lähedased ulatuslikumate käitumismuudatuste suhtes siiski valvsad olema, leiab neuroloog Katrin Gross-Paju.
12.02.24 PSÜÜHIKA ... Viimaste uuringute järgi esineb aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ehk ATH-d neljal kuni kaheksal protsendil lastest ja kolmel kuni viiel protsendil täiskasvanutest. Kliiniline psühholoog Inga Grinberg nentis, et häire sümptomeid peetakse sageli pelgalt laiskuse märgiks, mis võib viia vaimsete probleemide süvenemiseni.
09.02.24 PSÜÜHIKA ... Soome teadlased leidsid, et kuigi telefoni kasutamine enne magama jäämist mõjub sinise valguse tõttu inimesele pigem halvasti, mõjutab une pikkust ja kvaliteeti suuresti ka see, mida telefonis vahetult enne magamaminekut teha. Psühholoog Elina Kivinuki sõnul kehtib endiselt soovitus enne uinumist telefoni mitte kasutada.
02.02.24 PSÜÜHIKA ... Pika koosoleku või loengu ajal hakkavad inimesed nihelema, pastakat klõpsima või jalaga vehkima. Koolitaja ja psühholoogi Andero Terase sõnul on see täiesti normaalne ja inimene võiks nende alateadlikke liigutustega rahulikult leppida.
02.02.24 PSÜÜHIKA ... Kui tahame, et miski ei ununeks, paneme selle tihtipeale kirja. Tänapäeval hõlbustab kirjapanekut tehnika, eelkõige arvutiklaviatuur ja nutiseadme puutetundlik ekraan.
31.01.24 PSÜÜHIKA ... Inimeste ja koduloomade suhted on veelgi tihedamad ja mõlemapoolsemad kui me isegi aru saame. Nüüd näitavad kodukitsedega tehtud katsed, et kitsed mõistavad meid mõnikord üsnagi hästi.
23.01.24 PSÜÜHIKA ... Nooremad ja vanemad inimesed näevad maailma erinevalt. Ühest küljest on vanematel inimestel suurem elukogemus, teisalt aga, nagu osutab äsja avaldatud teadusuuring, võivad vanemad inimesed näha maailma noortest natuke vähem värvikana.
17.01.24 PSÜÜHIKA ... Teadlased on lõpuks leidnud looma, kes hakkab haigutama, kui kuuleb oma liigikaaslast haigutamas. See loom on Etioopia mägedes elav kohevakarvaline pärdiklane gelaada.
15.01.24 PSÜÜHIKA ... Mõnda inimest on väga kerge hüpnotiseerida, teist aga healgi hüpnotisööril päris võimatu. Inimese hüpnotiseeritavusel ei paista seejuures olevat palju pistmist ei isikuomaduste ega intelligentsustasemega.
12.01.24 PSÜÜHIKA ... Inimestel on ikka olnud komme teisi inimesi järele ahvida, ja küllap pärinebki see komme juba meie kaugetelt eellastelt. Ka see, kas miski meile meeldib või mitte, võib sõltuda sellest, kas meile tundub, et see teistele meeldib või mitte.
10.01.24 PSÜÜHIKA ... Kui inimene õpib selgeks uue võõrkeele, siis on õpitulemused tema ajus ka otseselt näha. Saksa teadlased on ajupildi pealt järele vaadanud, kuidas intensiivne keeleõpe loob inimese ajus uusi närviühendusi.
04.01.24 LOODUS ... Enamik inimesi suudab kana häälitsusi kuuldes linnu tuju õigesti ära arvata, selgub Eesti Maaülikooli külalislektori osalusel valminud Austraalia teadlaste hiljutisest uuringust.
03.01.24 KULTUUR ... Iga inimene soovib, et teised teda mõistaksid. Nüüd osutab USA teadlaste uuring, et maailma keelterohkus ei ole siinkohal tingimata takistus. Nimelt võib inimeste viibeldud kehakeel olla mõistetav emakeelest olenemata.
03.01.24 PSÜÜHIKA ... Öeldakse, et aeg parandab haavad. Nüüd selgub, et haavade paranemisel on tähtis ka ajataju. Värske teadusuuring näitab, kuidas inimese subjektiivne ajataju võib muuta haava paranemise objektiivset kiirust.
02.01.24 PSÜÜHIKA ... Kui pühadeaeg oli rõõmurohke ja tore, siis tavaellu naastes võivad inimesed tunda enda sees tühjust või kurvameelsust. Taolisi tundeid tundes on vahel hea mõte aeg maha võtta.
02.01.24 TERVIS ... Isegi kergemat sorti regulaarne kehaline aktiivsus mõjub inimese ajule hästi, osutab USA teadlaste uuring. Nimelt võib see kasvatada ning vananedes säilitada ajus mälu ja õppimisvõimega seotud piirkondades leiduva hall- ja valgeaine hulka.
27.12.23 PSÜÜHIKA ... Inimestel on ikka teiste inimeste seas tuttavaid, ja tuttavad inimesed tunneme me enamasti ära. Nüüd tuleb välja, et ka hüpikämblikel on võime tuttavaid liigikaaslasi ära tunda.
18.12.23 LUGEJA KÜSIB ... Vast ei leidu kedagi, kel poleks lemmikbändi õõnestav mürin või põntsuv tantsumuusika ihukarvu turri ajanud. Miks muusika kananahka tekitab, rääkis Novaatorile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ja teaduseetika nõustaja Marju Raju.
15.12.23 PSÜÜHIKA ... Mida vanem on inimene, seda vähem seostuvad värvid tema jaoks erinevate emotsioonidega. Kõige järjekindlamalt püsib läbi elukaare punase värvi seos armastusega, osutab Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvaheline uuring.
12.12.23 ÜHISKOND ... Hiljuti Eesti teadlase osalusel valminud uuringus vaatlesid autorid juhendamiskogemuse ametikohal töötamise seost juhendajate väärtustega. Nad toovad välja, et tõenäoliselt töötavad juhtival ametikohal edukad, saavutuste poole pürgivad, loomingulised ja iseseisvad inimesed.
12.12.23 TERVIS ... Kui rakkudes tekib kas toitainete puudusel või muul põhjusel stress, kasvab neis valgu ATF4 sisaldus. Mida rohkem on inimkehas seda valku, seda rohkem seondub seda inimese geenimaterjaliga. Tartu Ülikooli geneetikud osutavad, et mitme haiguse teket võib seostada just ATF4 seondumispaigas pihta saavate naabergeenidega.
11.12.23 PSÜÜHIKA ... Värskest metaanalüüsist selgub, et kassi pidamine võib skisofreeniasse haigestumise riski kahekordistada. Kuigi analüüsi aluseks olnud uuringute kvaliteet jätab soovida, on Austraalia teadlaste sõnul seos kasside ja skisofreenia vahel ilmne.
07.12.23 PSÜÜHIKA ... Eesti keel teeb vahet üksindusel ja üksildusel. Rahvusvaheline teadus sedastab nüüd, et üksiolemisel ei tarvitse olla inimesele ainult ebameeldiv ja kahjulik toime, vaid mõnikord ka täiesti meeldiv ja kasulik.
06.12.23 PSÜÜHIKA ... Maailmas kõneldakse tuhandeid keeli, mis pidevalt muutuvad, saades mõjustusi nii üksteiselt kui küllap ka kõnelejate elukeskkonnalt. Nüüd on rühm keeleteadlasi avastanud, et kuumemais paigus podiseb keelekatel vajemini.
05.12.23 PSÜÜHIKA ... Vastsündinud inimlaps on väeti, aga aju arengu poolest mitte päris nii väeti, kui seni on arvatud. Nii väidab rühm Briti ja Ameerika teadlasi, kes on hoolega kõrvutanud aju mõõtmeid ja muid omadusi nii äsja ilmale tulnud inimestel ja teistel primaatidel kui ka muudel imetajatel.
01.12.23 PSÜÜHIKA ... Samal ajal kui Eesti sportlased sõidavad karges talves teistega suuskadel võidu, on mugav istuda soojal diivanil ja tunda põnevust ning adrenaliini turvalises keskkonnas. Lisaks tugevale emotsioonile võib spetsialistide sõnul tugitoolisport mängida olulist rolli ka inimese vaimses ja sotsiaalses tervises.
28.11.23 PSÜÜHIKA ... Inimeste juurest plehku pannud papagoid aitavad teadlastel mõista dialektide kujunemist.
21.11.23 ELU ... Lucid dreaming ehk kirgas uni või teadvusel uni on REM-une vorm, milles ollakse enda unenäost teadlik ja suudetakse seda kontrollida. Psühholoogi ja unenõustaja Kene Verniku sõnul ei tasu kirka une tehnikate praktiseerimisega liiale minna, sest sellest tekib unevõlg.
14.11.23 PSÜÜHIKA ... Ehkki nutiajastul käib pidev võitlus inimese tähelepanu pärast, pole inimeste tähelepanelikkus selle mõjul varasemast kehvemaks muutunud. Austria teadlaste uuring näitas hoopis, et võrreldes 30 aasta taguse ajaga suudavad täiskasvanud inimesed praegu paremini keskenduda.
10.11.23 PSÜÜHIKA ... Kui pikalt on ühiskonnas oldud seisukohal, et suitsiidist rääkimine võib õhutada enesetapule, siis asjatundjate sõnul on see valupunkt, millele tuleb tähelepanu juhtida.
09.11.23 TERVIS ... Hobuserahustina tuntud ketamiin võib leevendada depressiooni ja post-traumaatilise stressihäire (PTSH) sümptomeid juba päev pärast selle manustamist, selgub hiljuti ilmunud meta-analüüsist. Nõnda võiks tõusta hallutsinogeenist kasu tõsisemate haigusjuhtude ravis.
07.11.23 PSÜÜHIKA ... Kes parajasti covid-19 ei põe, küllap see pisut ikka ka lõhnu tunneb, aga teadlased on nüüd senisest selgema aroomi ninna saanud, kuidas lõhnatundmine nina ja aju koostöös täpsemalt käib.
03.11.23 PSÜÜHIKA ... Jaapani köögist tuttaval vürtsikal maitseainel vasabil võib olla ootamatu kõrvaltoime. Nimelt leidis rühm Jaapani teadlasi, et vasabi võib üle 60-aastastel inimestel parandada mineviku- ja töömälu.
03.11.23 PSÜÜHIKA ... Kui umbes 60 tuhat aastat tagasi oli hulk nüüdisinimesi Aafrikast välja rännanud, kohtus osa neist järgnevate põlvede jooksul neandertallastega ja osa denislastega, saades ka ühiseid järglasi.
31.10.23 PSÜÜHIKA ... Tehisaruteenuse ChatGPT plahvatuslik levik läinud aasta lõpul, õieti tohutu elevus selle ümber tõi aju-uurijale Jaan Arule frustratsiooni. "Nii palju inimesi hakkas sel hetkel uskuma, et kuule! need süsteemid võivad olla ju teadvusel," kurtis ta Vikerraadio teadussaates "Labor".
27.10.23 PSÜÜHIKA ... Saksa teadlased on avastanud, et kuked paistavad üsna hästi teadvat, kes nad on: saavad aru, et see, kes peeglist vastu vaatab, ei ole teine kukk.
26.10.23 LUGEJA KÜSIB ... Ilmselt on nii mõnigi lugeja tundnud oma lindistatud häält kuuldes teatavat ebamugavust või võõristust. Niisamuti näeb inimene selfil justkui palju parem välja, kui kellegi teise tehtud fotol. Miks see niimoodi on, selgitas Novaatorile Tartu Ülikooli eesti foneetika kaasprofessor Pärtel Lippus.
26.10.23 TERVIS ... Lapsepõlvetrauma üle elanud inimestel diagnoositakse täiskasvanuna teistest sagedamini peavaluga seotud tervisehäireid, osutab Kanada teadlaste metaanalüüs.
20.10.23 PSÜÜHIKA ... Päevas toimub maailma eri paikades kokku umbes 100 000 lendu. Lennukid ja lendamine on argielu lahutamatu osa. Nende igapäevasusele vaatamata vaevab lennuhirm igat kolmandat sagedast lendajat.
19.10.23 PSÜÜHIKA ... Inimaju suudab une ajal reageerida keerukatele keskkonnast lähtuvatele signaalidele, selgub poolesaja vabatahtlikuga tehtud katsetest. Ühtlasi viitavad tulemused, et une teatud perioodidel on inimese kontroll oma keha üle arvatust suurem.
17.10.23 PSÜÜHIKA ... Ahhaa-hetke ehk äkktaipamisega tähistatakse olukorda, kus arusaamine mingist seaduspärast, loodud seosest või probleemi lahendusest ilmneb järsku ja ootamatult. Gümnasistide ja üliõpilaste ahhaa-elamusi uurinud Elin Makkar Tallinna Saksa Gümnaasiumist leidis uurimistöös, et ahhaa-elamused saadavad noori kõikjal.
14.10.23 PSÜÜHIKA ... Muusika ühendab inimesi. Ühendab isegi rohkem kui teadlased on seni osanud oletada.
12.10.23 PSÜÜHIKA ... Sel sügisel uksest ja aknast sisse pressivate halbade uudiste kiisupiltide ja muu meeldivaga varjutamise asemel tasub enda pidevas infovoos viibimist piirata või negatiivne sisend enda jaoks lahti mõtestada, leiab Peaasi.ee psühholoog Andreas Holst.
07.10.23 PSÜÜHIKA ... Veel parem, kui pelgalt usaldusväärne ja asjatundlik olla, on seejuures ka usaldusväärne ja asjatundlik näida.