Teaduselu

Tartu ülikooli võrguteenused sattusid pahatahtliku rünnaku alla

15.12.17 ... Täna lõuna ajal olid häiritud Tartu ülikooli võrguteenused pahatahtliku rünnaku tõttu. Praeguseks on ligipääs kõigile võrguteenustele taastatud, kuid rünnaku ajastus sattus mitmes mõttes erakordsele hetkele.

Teadusajakirjanikud: teadlastelt ei tohi nõuda seisukohtade ühtlustamist

15.12.17 ... Eesti Teadusajakirjanike Selts avaldab nördimust Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli rektori novembris sõlmitud kokkuleppe üle tegevuspõhimõtetest riiklikult tähtsate küsimuste lahendamisel.

Konverentsiülevaade: kui suur on teaduse mõju ja milles see väljendub?

14.12.17 ... Kui suur on teaduse mõju ja milles see väljendub? Milline on humanitaarteaduste ühiskondlik väärtus ja kuidas seda hinnata? Kuidas peaks teadlane oma uurimistööd ühiskonnale tutvustama ja kas see on lisakohustus niigi suurele töökoormale või teadustöö üks osa? Neil teemadel arutatai foorumil teadusEST 2017.

Noorteadlane: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke

14.12.17 ... Noored teadlased ei ole konkurentsivõimelised, kuna peavad võrdsetel alustel kandideerima vanemate ja kogenumate kolleegidega. Kui aga saada Euroopa Liidult teadusraha, kaasneb sellega tohutu hulk aruandlust, mis raiskab teadusele ette nähtud raha ning sageli otsustavad teaduse üle ebapädevad ametnikud, sedastas noorteadlane Leho Tedersoo.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

14.12.17 ... Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

Ainult teadlastele: sild teaduse ja ühiskonna vahel on ajakirjandus

14.12.17 ... Kui maksumaksja raha eest tehtud teaduseuuringu mõju pole alati võimalik mõõta, siis kas sellist teadust peaks üldse tegema? Ja mida teha teadustöö tulemustega, mille mõju avaldub alles aastakümnete pärast? Mul pole neile küsimustele vastust, kuid on lahendus, kuidas teaduse mõju ühiskonnas ajakirjanikuna suurendada.

Riigieelarvest eraldatakse viis miljonit kuni 100 000 geenikaardi loomiseks

13.12.17 ... Tuleva aasta riigieelarvest eraldatakse viis miljonit eurot kuni 100 000 geenidoonori geenikaardi koostamiseks. Geenikaardi põhjal saab öelda, kui suur risk on inimesel näiteks diabeeti haigestuda või milline ravim talle kõige paremini sobib. Tõenäoliselt hakkab geenikaarte koostama Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 50 000 Eesti inimese geeniproovi.

Rektorite pöördumine: uus riigieelarve paneb kõrghariduse surve alla

13.12.17 ... Täna vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks, seisab Eesti ülikoole ühendavas Rektorite Nõukogu seisukohavõtus.

Noorteadlaste neli ettepanekut Eesti tippteaduse probleemide leevendamiseks

11.12.17 ... Teaduse vähene riigipoolne rahastamine seab kahtluse alla Eesti teaduse jätkusuutlikkuse ajal, mil ka Euroopa Liidust on loota vähem toetusraha. Kõige raskemas seisus on Eesti ülikoolide doktoriõpe. Noored teadlased pakuvad viise, kuidas Eesti teadust kõige efektiivsemalt edendada.

Videod: Stockholmis ja Oslos anti üle Nobeli preemiad

10.12.17 ... Rootsi pealinnas Stockholmis anti pühapäeval kätte Nobeli teadus- ja kirjanduspreemiad ning Norra pealinnas Oslos anti üle rahupreemia.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

09.12.17 ... Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Aaviksoo: teadlased võivad oma teaduslikke ja poliitilisi seisukohti väljendada

08.12.17 ... Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on teadlaste valulik reaktsioon ülikoolide kokkuleppele üllatav. Tema kinnitusel võivad teadlased alati oma isiklikke teaduslikke ja ka poliitilisi seisukohti väljendada.

Rektor teadlaste hirmust: on hakatud tonti kartma ja siis ta suureks tehtud

08.12.17 ... Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu hinnangul pole omavahelise kokkuleppe teinud kolmel rektoril mitte mingit soovi ühegi teadlase mõttevabadust või ka teaduslike positsioonide üksteisele vastandamist piirata.

Tartu teadlased kardavad väljendusvabaduse piiramist

07.12.17 ... Kolm suurt ülikooli hakkavad tegema koostööd tselluloositehase võimalike mõjude hindamisel. Mitmed teadlased aga kardavad, et ühise kommunikatsiooni kõrval hakatakse piirama teiste teadlaste eriarvamusi ja väljendusvabadust.

Otse: digitehnoloogiate väljakutsed teaduses ja ühiskonnas

07.12.17 ... Täna arutatakse Brüsselis probleemide üle, mis on tekkinud digiteemade integreerimisel ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) raamprogrammi, programmi Horisont 2020 kui ka järgmise raamprogrammi ühiskondlikesse väljakutsetesse ning püütakse leida koostööpartnereid.

Mida sina muudaksid kõrgharidusseadustikus?

07.12.17 ... Juba eelmise aasta suvel teatas haridus- ja teadusministeerium kõrgharidusseadustiku uuendamisest. Uuendusprotsessil on praeguseks läbitud mitu järku ja nüüdseks on nii üliõpilased kui ülikoolide juhtkonnad saanud omapoolsed ettepanekud teha.

Diskussioon USA-s: looduskaitse on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

06.12.17 ... Kaks nädalat tagasi avaldasid Washington Post, The Independent ja Chicago Tribune artikli, mis pärines George Washingtoni ülikooli bioloogiaprofessori Alexander Pyroni sulest. Artikli põhiidee oli, et ohustatud liikide kaitsmine ei ole vajalik, sest väljasuremised on evolutsiooni loomulikuks osaks.

Üliõpilasteaduse preemiad: nõukogude aja mäletamine ja keemia alusuuringud

05.12.17 ... Kuidas mäletati hilist nõukogudeaega Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni - seda uuris tänavuse parima üliõpilastedustöö autor Kirsti Jõesalu. Teise samaväärse preemia pälvis Indrek Kalvet maailmatasemel keemiavaldkonna alusteadusliku uuringu eest.

Volli Kalm: koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus eesmärk

02.12.17 ... Ülikooli suurim murekoht näib olevat bürokraatia ning sellega võitlemine, selgub intervjuust Volli Kalmuga. Positiivne on aga rahvusülikooli koht rahvusvahelistes edetabelistes, mis rektori sõnul ei peaks siiski olema ülikooli arendamise juures omaette ja peamine eesmärk.

Eesti täitis eesistumise lubaduse teadusrahastuse osas

02.12.17 ... Eesti võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaks vastu ambitsioonika eesmärgi: teha ettepanek, kuidas korrastada teadsrahastuse vahendid Euroopa Liidus. Eile sai see eesmärk täidetud.

Marju Lauristin: ülikoolis võiks olla vabade teaduste professor

01.12.17 ... Selleks, et ülikoolis jaguks hullumeelseid mõtteid ning teadlased ei kapselduks silotornidesse, võiks rahvusülikoolis olla vabade teaduste professor, leiab professor Marju Lauristin, kes täna pidas akadeemilise loengu “Rahvusülikool digiühiskonnas“.

TTÜ uuring: kolm tegurit, mille abil jõuab teadus ettevõtlusse

29.11.17 ... Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste osalusel valminud uuringust selgub, et on teatud kriteeriumid, mille täitmisel on osa maailma ülikoole edukamad oma teadustöö viimisel ettevõtlusesse. Mis need on?

Tartu ülikooli kiirendi taltsutab valgust

27.11.17 ... Üks viimaste aastate Eesti suurimaid teadustaristu projekte jõudis märgilise tulemuseni – esimene elektronide poolt tekitatud kiirgus läbis vastvalminud kiirekanalit. Teadlaste sõnul alustatakse Rootsi Lundi teaduskeskusesse ehitatud MAX IV kiirendis reaalsete eksperimentidega tööle juba järgmisel aastal – uurimisteemad nanotehnoloogiast kuni vähiravimite arenduseni.

The Economistis ilmunud Eesti teadlase uuring jõuab miljoniteni

27.11.17 ... Mainekas rahvusvaheline nädalaleht The Economist avaldas Tartu ülikooli teaduri Tuul Sepa uuringu aed-karmiinleevikese sulestiku värvusest. Noore teadlase uuring jõuab seeläbi enam kui 1,5 miljoni lugejani.

SUUR LUGU | Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?

25.11.17 ... Mõelge mõnele viimasele renoveeritud teelõigule, millel sõitsite, või uuele viaduktile, mida ületasite. Või muuseumile, mida külastasite. Võib-olla sõitsite Pärnumaal rattamatkal mööda rannikut ja märkasite rannaniidul mägiveiseid. Ehk saite maakonna arenduskeskusest nõu, kuidas tööd leida. Kõik need hüved on suuresti Euroopa Liidu rahadele rajatud. Kui palju me tegelikult tajume, kuhu on Euroopa Liidust saadud miljardeid eurosid* paigutatud? Mis saab, kui toetused peaks vähenema?

Noored teadlased eurorahadest: meile anti õnged, aga me ei kasuta neid

24.11.17 ... Kui meil pole tulevikus piisavalt raha inimeste jaoks, siis pole ka sellest eurotoetuste eest hangitud tipptasemel teadusaparatuurist suurt midagi kasu, kommenteerivad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed eurorahade mõju Eesti teaduses. Meile anti õnged, aga me ei kasuta neid.

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost

24.11.17 ... Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s.

ERR-i teadusuudised pälvisid aasta teaduse populariseerimise auhinna

22.11.17 ... Kolmapäeval anti üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ning aasta parimaks teaduse ja tehnoloogia populariseerijaks audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil tunnistati ETV-s ekraanil olnud teadusuudiste saade "Novaator".

Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab akadeemik Maarja Kruusmaa

22.11.17 ... Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tallinna tehnikaülikooli biorobootika professor, akadeemik Maarja Kruusmaa.

Surid akadeemikud Ülo Lumiste ja Karl Siilivask

21.11.17 ... Möödunud laupäeval, 18. novembril suri 90-aastasena ajaloolane ja akadeemik Karl Siilivask, teisipäeval, 20. novembril suri 88-aastasena matemaatik ja akadeemik Ülo Lumiste.

Seitse Eesti teadlast valiti maailma mõjukaimateks

20.11.17 ... Värskelt ilmunud Clarivate Analytics firma edetabel loetleb enam kui 3000 mõjukaimat loodus- ja sotsiaalteadlast maailmas. Eestist on edetabelisse jõudnud seitse teadlast – neist kuus töötavad Tartu ülikoolist ning üks Eesti maaülikoolis.

2. hoiatus inimkonnale: loodus kukub kokku, inimesel pole enam pikka pidu

17.11.17 ... 1992. aastal tegi 1700 teadlast üle maailma, sh pea kõik elus olevatest Nobeli preemia laureaatidest, ühisavalduse, mida nimetasid „Maailma teadlaste hoiatuseks inimkonnale“. Sel nädalal avaldasid teadlased toonase hoiatuse järje ehk 2. hoiatuse inimkonnale, ainult et sel korral on allakirjutanuid 15 364, nende hulgas ka 20 Eesti teadlast.

Graafik teadusrahast: teadlased küsisid 32 miljonit eurot, said 4

15.11.17 ... Teadlased küsisid uuringuteks ligi 32 miljonit, kuid kokku andis Eesti teadusagentuur positiivse otsuse taotlustele kogusummas vaid ligi neli miljonit eurot.

Noored teadlased arutlevad, kuidas kolme minutiga maailma muuta

11.11.17 ... Nädala eest toimus Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel populaarteaduslike ettekannete konkurss "Teadus kolme minutiga". Mida arvavad seal esinenud teadlased sellest, kuidas kolme minutiga maailma muuta, sellest andis ülevaate Sirp.

Reportaaž doktoritöö kaitsmiselt: liigselt infot korraga pole haigele hea

09.11.17 ... Oktoobri alguses on ülikooli peahoone senati saali kogunenud mõniteist inimest Kadi Lubja doktoritöö kaitsmisele. Seinal rippuvatel maalidel olevate rangepilguliste rektorite silmade all sätivad nõukogu ja muidu huvilised end U-kujulise, punaseks viimistletud tammespoonist laua taha, kirjeldab järjekordset doktoritöö kaitsmist Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Kas tööstusmagistrid ja -doktorid suudavad majandusele hoo sisse lükata?

02.11.17 ... Kuidas ülikoolis loodud ja omandatud tarkus ühiskonna kasuks tööle panna, on tähtis proovikivi, milles Eesti ülikoolid üksteisega üha jõulisemalt mõõtu võtavad. See on hea, sest majandusel on sellest palju võita.

Akadeemik Jüri Engelbrecht: teaduse ja kultuuri peaks tooma ühisele pinnale

31.10.17 ... "Plekktrummi" saatekülaliseks oli akadeemik Jüri Engelbrecht, kellega vesteldi sellest, milline on loodus- ja kultuuriteaduste kokkupuutepunkt.

Tartu Ülikooli mõtteloo professoriks valiti Pärtel Piirimäe

30.10.17 ... Tartu Ülikooli uut mõtteloo professuuri asub täitma ajaloolane Pärtel Piirimäe.

Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" võitjad

27.10.17 ... Noored teadlased võtsid reedel taas mõõtu populaarteaduslike ettekannete pidamises, kus nad pidid 3-minutilise loenguga tutvustama oma teadustööd. Otseülekannet Eesti Teaduste Akadeemias toimunud galaõhtust sai vaadata ERR Novaatorist.

Tartu ülikooli arvutiteaduse kõrge tase pälvis rahvusvahelise tunnustuse

27.10.17 ... Tartu ülikool (TÜ) on üks kahest Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolist, mis jõudis arvutiteaduse erialal juhtiva Briti kõrgharidusajakirja Times Higher Education (THE) pingeritta.

Kas ka Eestis peaks kaaluma teadustööde hindamistel sotsiaalmeedia mõju?

26.10.17 ... Parimad Hiina ülikoolid vaagivad, kas teadustööde hindamisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalmeedia postitusi. Selline vaidlust tekitav lähenemine tähendab, et peavoolumeedia ehk traditsiooniline ajakirjandus peaks hakkama võistlema rangete akadeemiliste väljaannetega, vahendab rahvusvaheline teadusajakiri Nature.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

22.10.17 ... Poolteist aastat Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute näeb, et edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

21.10.17 ... Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ paneb doktorandid lahendama tööstusettevõtete probleeme

20.10.17 ... Doktorantidel puudub sageli pärast kraadi kaitsmist töö ülikoolides, kuid ka ettevõtetes. Ettevõtjate jaoks aga ei uuri doktorandid just neile spetsiifiliselt vaja minevat. Sellele probleemile on Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) pakkunud nüüd lahenduse: ülikool hakkab vastu võtma tööstusdoktorante ehk noored teadlased on korraga tööl ettevõttes ning teevad ülikoolis just sellele ettevõttele vajalikku teadus- ja arendustööd.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

20.10.17 ... Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

19.10.17 ... QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Noorteadlane: kui sa ise oma tulemusi päris elus ei rakenda, siis kes veel?

18.10.17 ... Noorteadlased ei pea kraadi saamise järel valima ilmtingimata akadeemilise karjääri või mõnes suurfirmas tööle asumise vahel. Julgemalt võiks mõelda oma teadustulemuste praktikas rakendamisele ja omaenda ettevõtte rajamisele, leiab Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogia instituudi EIT Change kategoorias auhinna võitnud Florence Gschwend ERR Novaatorile antud intervjuus.

Interaktiivne viktoriin: kui palju sulle Nobeli preemiatest meelde jäi?

14.10.17 ... Nädala alguses kuulutati välja selle aasta viimane Nobeli preemia laureaat. Teadupärast on aga inimeste tähelepanu kestus juba lühem kui kuldkalal. Mälu värskendamiseks lahenda all olev viktoriin.

Teadus ei paranda maailma sõnadega "tagada", "suurendada", "soodustada"

12.10.17 ... Teadus on oluline innovatsiooniks. Teadus on oluline ettevõtluse arenguks. Teadus toob majanduskasvu. Teadus lahendab ühiskonna probleeme. Teaduse rahastus peab jääma samale tasemele, väheneda ikka ei tohiks. Teadlased peavad end ise ettevõtjatele ja poliitikutele vajalikuks tegema.

Tallinnas arutleti tippteaduse kasulikkuse üle

12.10.17 ... Täna toimub Tallinnas konverents, mille eesmärk on näidata poliitikakujundajatele, et tipptasemel teadus on arenenud riikides üks peamisi konkurentsivõime aluseid ja majanduse arengumootor.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: