Teaduselu

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

22.10.17 ... Poolteist aastat Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute näeb, et edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

21.10.17 ... Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ paneb doktorandid lahendama tööstusettevõtete probleeme

20.10.17 ... Doktorantidel puudub sageli pärast kraadi kaitsmist töö ülikoolides, kuid ka ettevõtetes. Ettevõtjate jaoks aga ei uuri doktorandid just neile spetsiifiliselt vaja minevat. Sellele probleemile on Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) pakkunud nüüd lahenduse: ülikool hakkab vastu võtma tööstusdoktorante ehk noored teadlased on korraga tööl ettevõttes ning teevad ülikoolis just sellele ettevõttele vajalikku teadus- ja arendustööd.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

20.10.17 ... Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

19.10.17 ... QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Noorteadlane: kui sa ise oma tulemusi päris elus ei rakenda, siis kes veel?

18.10.17 ... Noorteadlased ei pea kraadi saamise järel valima ilmtingimata akadeemilise karjääri või mõnes suurfirmas tööle asumise vahel. Julgemalt võiks mõelda oma teadustulemuste praktikas rakendamisele ja omaenda ettevõtte rajamisele, leiab Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogia instituudi EIT Change kategoorias auhinna võitnud Florence Gschwend ERR Novaatorile antud intervjuus.

Interaktiivne viktoriin: kui palju sulle Nobeli preemiatest meelde jäi?

14.10.17 ... Nädala alguses kuulutati välja selle aasta viimane Nobeli preemia laureaat. Teadupärast on aga inimeste tähelepanu kestus juba lühem kui kuldkalal. Mälu värskendamiseks lahenda all olev viktoriin.

Teadus ei paranda maailma sõnadega "tagada", "suurendada", "soodustada"

12.10.17 ... Teadus on oluline innovatsiooniks. Teadus on oluline ettevõtluse arenguks. Teadus toob majanduskasvu. Teadus lahendab ühiskonna probleeme. Teaduse rahastus peab jääma samale tasemele, väheneda ikka ei tohiks. Teadlased peavad end ise ettevõtjatele ja poliitikutele vajalikuks tegema.

Tallinnas arutleti tippteaduse kasulikkuse üle

12.10.17 ... Täna toimub Tallinnas konverents, mille eesmärk on näidata poliitikakujundajatele, et tipptasemel teadus on arenenud riikides üks peamisi konkurentsivõime aluseid ja majanduse arengumootor.

Teadusekspert: ebakindlad ajad on parimad investeerimiseks innovatsiooni

12.10.17 ... Innovatsiooni ehk uuendust juhivad ebakindlusest tulvil olukorrad – sõda, kriis, riikidevaheline võistlus – ja meil on praegu selline ebakindel aeg, mis on suurepärane teadusinnovatsiooni tegemiseks, leiab Tallinnas esinenud iiri teadusekspert.

Teaduspõhine poliitika võiks alguse saada nn teadlaste liisimise süsteemist

10.10.17 ... Selleks, et poliitikud saaksid töö käigus teha teaduspõhiseid valikuid ja otsuseid, oleks neil aegajalt vaja nende teadlaste nõu, kes juba on vastavat küsimust uurinud. Selle tarvis võiks välja töötada nn teadlaste liisimise süsteemi, kus ministeeriumid ja ülikoolid saaksid teadlasi ajutiselt palgale võttes saada tõenduspõhist ja asjatundlikku nõu.

Kirjastused käsivad teadlaste veebivõrgustikust eemaldada teadusartikleid

09.10.17 ... Teaduskirjastajad nõuavad, et teadlaste akadeemiline sotsiaalvõrgustik ResearchGate eemaldaks miljonid teadusartiklid, millele võrgustikul puuduvad autoriõigused.

Professor majanduspreemia saajast: Thaler taipas, et inimestel on tunded

09.10.17 ... Nobeli majandusauhinna saanud Richard Thaleri põhiteeneks oli teadlaskonnale meelde tuletamine, et inimesed käituvad nagu inimesed, leidis ERR Novaatorile antud kommentaaris Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Karsten Staehr. Kaasaegne tehnika muudab samas Thaleri teadustöö praktilisemaks kui kunagi varem.

Nobeli majandusauhind anti majandusteaduse inimlikuks muutmise eest

09.10.17 ... Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks anti sellel aastal Richard H. Thalerile käitumisökonoomika arendamise eest. Tema teadustöö aitab paremini mõista, millist mõju avaldavad inimlikud eripärad ratsionaalsete otsuste tegemisele.

Teaduspublitseerimise räpased saladused

09.10.17 ... Teaduse köögipoole tutvustamisel ei saa üle ega ümber teaduspublitseerimisest. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et teadlastel tuleb artikleid nagu Vändrast saelaudu. Ole ainult mees (või naine) ja kirjuta oma teadustulemused inglise keeles artikliks ning saada ajakirja – ja ongi olemas. Tegelikkus on aga teistsugune.

Miks võrdleb lugupeetud professor riigi käitumist mittehoolsa põrsa omaga?

07.10.17 ... Irja Lutsar kultuurilehele Sirp: "Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“

Eesti ülikoolide majanduslik mõju on 1,6 miljardit eurot aastas

03.10.17 ... Teaduspõhine poliitikakujundamine vajab tõenduspõhist lähenemist, kuid sageli on riigikogule esitatavad mõjuanalüüsid ebaühtlase kvaliteediga ning tihti on nad poliitiliselt tugevalt kallutatud. Samas tuleks teadust teha emotsiooniga, sest sellest sõltub ka inimeste usk fakti ja tõenduspõhiselt korraldatud ühiskonda. 

Nobeli keemiapreemia läks elu molekulide pildistajatele

04.10.17 ... Nobeli keemiapreemia said sellel aastal Jacques Dubochet, Joachim Frank ja Richard Henderson. Preemia anti krüoelektronmikroskoopia arendamise eest, et tehnikat saaks kasutada lahuses ülikõrge lahutusvõimega biomolekulide pildile püüdmiseks.

Nobeli füüsikapreemia pälvisid gravitatsioonilainete uurijad

03.10.17 ... Nobeli füüsikapreemia pälvisid sellel aastal Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne gravitatsioonilainete avastamiseks kasutatud LIGO detektori loomisse antud panuse ja gravitatsioonilainete vaatlemise eest.

Eesti ülikoolid ja teadusasutused lepivad kokku heas teadustavas

28.09.17 ... Kuu aja pärast on kõigil Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel võimalus allkirjastada hea tahte lepe, millega võetakse endale kohustus järgida hea teadustava põhimõtteid.

Nobeli preemia auhinnafond kasvab üheksa miljoni kroonini

26.09.17 ... Nobeli preemia laureaadid saavad tänavu rahalise auhinnana miljon Rootsi krooni varasemast rohkem.

Otse: selguvad Euroopa parimad noorteadlased

26.09.17 ... Täna kuulutatakse Estonia kontserdisaalis välja Euroopa noorte teadlaste konkursi parimad. Auhinnatseremooniat saab vaadata ERR Novaatorist.

Euroopa noored teadlased on Tallinnas vähi ja muude haiguste ravi otsinguil

24.09.17 ... Kuidas teha tõhusamaks Alzheimeri või dementsuse avastamine või vähiravi? Või kuidas hinnata Ameerika jalgpalluri pea- või kaelatrauma riski suurust mängu jooksul saadud põrutuste alusel? Nende ja mitmete teiste teemade uuringute tulemusi esitlevad praegu Tallinnas toimuval Euroopa noorte teadlaste konkursil (EUCYS) õpilasteadlased Euroopast.

Tallinnas võtavad mõõtu Euroopa parimad noored teadlased

23.09.17 ... Igal sügisel kogunevad ühte Euroopa pealinna Euroopa Liidu primad õpilasteadlased ja võistlevad stendiettekanete ja esitlustega oma teadustöid. Esimest korda toimub see võistlus – Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas.

Noorteadlased: rahastussüsteem ei toeta teaduse ja ettevõtluse koostööd

23.09.17 ... Praegused teaduse rahastussüsteemid ei soodusta piisavalt kahesuunalist mobiilsust teadussektori ja ettevõtlussektori vahel, leiavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

20.09.17 ... Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

TTÜ võtab kasutusele ainulaadse digiülikooli põhimõtte

18.09.17 ... Digiülikool tähendab murranguliste tehnoloogiate loomist ja kasutamist õppetöös, teaduses ning ülikooli toimimises.

Pilanobelid: kass on voolav, vanameestel suuremad kõrvad ja putukate seks

18.09.17 ... Miks võivad käituda kassid ühtaegu nii tahkise kui ka vedelikuna, kas krokodilli hoidmine muudab sind paremaks mänguriks ja kuidas hommikul kõige vähem kohvi maha loksutada? Kuigi pilanobelite vääriliseks hinnatud teadustööd võivad tunduda veidrate ja ehk isegi ajaraiskamisena, on neis peidus nii mõndagi praktilist.

TTÜ professori uuringud toidutööstuse bakteritega pälvisid suure tunnustuse

16.09.17 ... Raivo Vilu on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) biotehnoloogiaprofessor, kes on aastaid uurinud erinevaid mikroobiprotsesse, mida kasutatakse toiduainetööstuses. Nüüd pälvis see teadustöö maineka DuPont’i medali.

Nobelist Kurt Wüthrich pidas loengu Endel Lippmaa mälestuseks

12.09.17 ... "Poliitikud ei peaks küsima teaduse kasulikkuse kohta kohe praegu," ütles Nobeli preemia laureaat Kurt Wüthrich, kes meenutas akadeemik Endel Lippmaa aastakümnete eest alustatud teadustööd, mis jõuab igapäevaelu rakendustesse alles praegu.

Eesti teadus on heal tasemel, arenguruumi on koostöös ja rahastuses

07.09.17 ... Eesti teaduse olukorda hindavad iga seitsme aasta järel väliseksperdid. Täna andsid välishindajad ülevaate, kus tõdeti, et teaduse olukord üldiselt on hea, kuid on ka üksjagu puudusi.

Sotsiaalteaduse tervis on üldjoontes tugev, välja arvatud ühe erandiga

07.09.17 ... Eesti sotsiaalteadused said välishindajatelt väga positiivse ja tunnustava tagasiside, kuid see kehtis neljast ülikoolist kolme kohta. Ühe ülikooli puhul on hindajad seisukohal, et selle sotsiaalteaduste kvaliteet ei vasta rahvusvahelise tippteaduse standarditele.

Loodusteadustes on laborid tipptasemel, kuid terendab teadlaste põud

07.09.17 ... Eesti ülikoolide ja teadusasutuste loodusteadused näivad tegevat tipptasemel teadust, kuid kui välishindajad võtsid selle pildi ette üksikasjalikumalt, torkasid silma murekohad, mis teevad tuleviku ees murelikuks.

Esitleti Eesti teaduse oluliseima hindamisraporti tulemusi

07.09.17 ... Selleks, et ülikoolil või teadusasutusel oleks õigus saada riigieelarvest raha teadustöö ja doktoriõppe jaoks, peab see iga seitsme aasta järel läbima välishindamise. Värskelt on valmis saanud 20 Eesti teadus- ja arendusasutust käsitlev hindamisraport, mille tulemustest rääkisid täna rahvusvahelised hindajad.

Teaduskeskus Ahhaa tähistas 20. sünnipäeva uute ja vanade atraktsioonidega

03.09.17 ... Ahhaa teaduskeskus tähistas sel nädalavahetusel oma 20. sünnipäeva. Sel puhul sai teaduskeskuses lisaks püsinäitusele näha pea kõigi teadusvaldkondadega seotud atraktsioone, millest mõni oli pärit Ahhaa tegevuse alguspäevilt, teised aga seotud tulevikuga.

Neoliberaalsus nihestab ülikooli akadeemilisust

02.09.17 ... Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid, kirjutab Kadri Aavik koos kolleegidega Sirbis.

Teadlaste ja ettevõtjate 4 soovitust Eesti teaduse päästmiseks

01.09.17 ... Kui vaid kümnendik värsketest teadusdoktoritest saab Eestis teadlastena jätkata, siis mida ülejäänud 180-190 kõrgelt haritud noort inimest ette võtavad ning kuidas nende oskusi riigi kasuks pöörata? Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) eestvedamisel arutasid sel teemal teadlased, poliitikud ja ettevõtjad.

Jaak Aaviksoo: teaduse ja meie ühised mured

30.08.17 ... Eesti teaduse olukorda ja tulevikku käsitlevad teadlaste arvamused on vastuolulised – ühest küljest tõdetakse teaduse taseme ja rahvusvahelise konkurentsivõime olulist edenemist, teisal kurdetakse alarahastamise ja liigse projektikesksuse üle.

Engelbrecht teadusrahast: Eestis käib ringi projektitont

19.08.17 ... Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla.

Uuring: miks "Rakett 69" võib olla nakkav

16.08.17 ... Teaduslikku mõtteviisi populariseeriv saade „Rakett 69“ on toonud Eestisse mõisted raketipõlvkond, rakettlased, raketi-poiss jt. USAs tehtud värske uuring, mis küll ei analüüsinud seda saadet, ütleb, et teadus on nakkav, kui on teaduslikult nakatavad klassikaaslased.

Ülikoolid pole suutnud oma teadmisi ministeeriumiteni viia

12.08.17 ... Teadusuuringute rakendamine poliitikas on natuke nagu muna ja kana küsimus. Nii sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski kui ka mõttekoja Praxis analüütik Jane Matt tõdesid, et teadlased pole palju teinud selleks, et nende uuringutulemused oleksid sisendiks loodavatele poliitikatele. Samas märkis kultuuri- ja teadusajaloolane Aro Velmet, et akadeemia peab alati säilitama oma sõltumatuse.

Teadusdoktorid: tunneme, et ühiskond ei väärtusta meid piisavalt

12.08.17 ... Kui muus maailmas on doktorikraad ühiskonnas austatud ja tähtsal kohal, siis Eestis paistab, et avalikkus isegi ei märka, millist kasu selle kraadiga inimesed ühiskonnale anda võiks, märgiti Arvamusfestivali teadusalal toimunud ingliskeelses arutelus.

Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

08.08.17 ... Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Teadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata?

05.08.17 ... Milleks koolitada doktorikraadiga inimesi, keda Eesti tööturg ja avalik sektor tegelikult ei oska palgata ega ka rakendada? Sinna juurde tuleks küsida, kust peaks tulema teadus, kui teadlastele uuringute tegemiseks raha ei leita? Nii võiks kokku võtta Keemilise- ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadlaste dr Anne Kahru ja dr Olesja Bondarenko mõtted Eesti teaduse valupunktidest, mis tulevad arutelu alla Arvamusfestivalil.

Marju Himma: mis siis teaduseesistumisest Eestile kasu on?

26.07.17 ... Ja läinud need Euroopa Liidu teadusministrid ongi. Loeti ja arutati üheskoos ümarasõnalisi kõrgetasemeliste ekspertkomisjonide koostatud raportite soovitusi, mis algavad sõnadega “peame, püüame, loodame, liigume”. Patsutati õlale ja lahkuti taas teadmisega, et üldsõnaliste eesmärkide täitmiseni jõutakse ehk 10–20 aasta pärast. Kui üldse.

Ekspert: kui tahate EL-i teadusrahastust mõjutada, tuleb tegutseda kiiresti

26.07.17 ... Euroopa Liidu järgmist teadusrahastusprogrammi, mis hakkab kehtima 2020. aastal, asutakse ette valmistama juba 2018. aastal. See tähendab, et kui Eesti tahab eesistumise ajal tõstatatud teemat ajada, on vaja väga kiiresti tegutseda.

Eesti väljakutse: korrastada teadusraha jagamise vahendid

25.07.17 ... Eesti on võtnud ambitsioonika ülesande: töötada välja lahendus, kuidas vähendada erinevate instrumentide ehk teadusraha jagamise viiside killustatust. Kuigi sellest teemast on Euroopas räägitud aastaid, usub Eesti eesistujana, et suudab muudatusi eest vedada, et need aastaks 2020 saaksid toimuma hakata.

Rahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomine

25.07.17 ... Teaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, leiavad teadlased. Euroopa Liidu teadusrahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

25.07.17 ... Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies

24.07.17 ... Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõttega CybExer Technologies, kes tõi TTÜ-le 300 000 eurose teadusstipendiumi, et järgneva kolme aasta jooksul uurida võimalusi, kuidas tõhusama küberhügieeniga seista vastu maailmas järjest sagenevatele küberünnakutele
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: