Tervis

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

16.10.17 ... Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

14.10.17 ... Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

Platseebo kuri kaksikvend kasvatab kallite ravimite kõrvaltoimete tugevust

13.10.17 ... Ilma igasuguse toimeaineta tablett paneb inimesi ennast paremini tundma, kui nad vaid selle mõjusse usuvad. Teinekord aitab inimesi juba nende lahki lõikamine, nendega midagi rohkemat tegemata. Seejuures, mida rohkem see kõik maksab, seda paremini platseebo töötab. Uue uuringu kohaselt annab kõrge hind jõudu juurde aga ka selle kurjale kaksikvennale – notseeboefektile. Mida kallim on ravim, seda tugevamad on selle kujuteldavad kõrvalmõjud.

Sissehingamisel võivad nanoosakestest saada tapjaosakesed

12.10.17 ... Silmaga nähtamatud nanoosakesed on kõikjal meie ümber. Kuigi me oleme kasutusele võtnud juba palju nanotehnoloogilisi lahendusi, ei tea me veel päris täpselt, kuidas nad meie kehale võivad mõjuda.

Bioloogilise kella pärast peavad tõsist muret tundma ka mehed

12.10.17 ... Käesoleva nädala alguses rõõmustas 69-aastane Soome president Sauli Niinistö riiki teatega, et saab kolmandat korda isaks. Eesti eelmine president eostas lapse 62-aastaselt. Kuigi sündmused ilmestavad tõsiasja, et isaks saamine on vanemas eas võimalik, näitavad teadusuuringud selgelt, et bioloogiline kell tiksub ka meestel.

Kuidas lugeda DNA-s peituvat 3,3 miljardi tähelist juturaamatut

12.10.17 ... Täna kell 13 andsid Eesti kooliõpilastele e-külalistunni Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased Tõnu Esko ja Lili Milani. Lisaks ERR Novaatori lugejatele jälgis tundi koolipingist 24 klassitäit õpilasi.

TÜ meediauurija: Eesti ajakirjanikke ohustab läbipõlemine

11.10.17 ... Ajakirjanduses tulevadki toime need, kes taluvad pidevat stressi – nii leiavad mõned eesti ajakirjanikud, keda Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Signe Ivask on uurinud. Samadest uuringutest tuleb aga välja, et ajakirjanike hulgas on palju neid, keda kimbutavad tööstressist tingitud unehäired, alkoholiprobleemid ja enesetapumõtted.

TÜ teadlased aitavad uudse tehnoloogiaga päästa lapsi koolikiusamisest

11.10.17 ... Tartu ülikooli teadlased kasutavad edukalt uue põlvkonna tehnoloogiat – puutetundlikke ekraane ja virtuaalreaasust –, et julgustada väheste  sotsiaalsete oskustega lapsi suhtlema.

Suure osa läbipõlemisest põhjustab pikaajaline positiivne stress

10.10.17 ... Stressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid just positiivse stressi tõttu läbipõlemist esineb tänapäeval üha rohkem.

Uus e-teenus aitab määrata infokülluse käes vaevleval arstil ohutumat ravi

10.10.17 ... Septembris võttis Regionaalhaigla kasutusele e-teenuse, mis aitab arstil määrata neerupuudulikkusega patsiendile õiget ravimiannust. See tõotab muuta neeruhaiguste ravi varasemast märksa ohutumaks.

Huvitav küsimus: kas D-vitamiin muudab jõutreeningu tõhusamaks?

09.10.17 ... Hilissügisest varakevadeni on Eestis D-vitamiini defitsiit väga levinud nii üldrahvastikus kui ka noorte meeste seas. Kas ja kuivõrd mõjutab nn päikesevitamiini suur defitsiit jõutreeningu efektiivsust, ei ole teada. On vaid hüpotees, et kui jõutreeninguga tegelevad ja D-vitamiini vaeguses noored mehed manustavad seda toidulisandina, siis nende treeningu efektiivsus suureneb.

Gripihooaeg võib jõuda oodatust varem

07.10.17 ... Gripihooaeg pole Eestis veel alanud, kuid arstid soovitavad juba praegu selle haiguse vastu end vaktsineerida, sest antikehade tekkimine võtab mõne nädala aega. Varasemate aastate kogemus on näidanud, et sõltuvalt ilmast võib gripp Eestisse jõuda juba oktoobri lõpus.

Miks võrdleb lugupeetud professor riigi käitumist mittehoolsa põrsa omaga?

07.10.17 ... Irja Lutsar kultuurilehele Sirp: "Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“

Marsile minevad astronaudid peavad rinda pistma kaasavõetud pisipahalastega

05.10.17 ... Inimesed pole kunagi üksi. Meist igaühes ja igaühel elab miljardeid baktereid. Enam kui 500 päeva muust maailmas isoleeritud kosmoselaeva maketis elanud meeste mikroobikoosluse uurimine viitas, et pikaajaline eraldatus muust maailmast toob kaasa selle liigilise mitmekesisuse vähenemise. Sõltuvalt ülemvõimu saavatest bakteriliikidest võib see seada ohtu astronautide tervise.

Arstid: keisrilõige on endiselt liiga riskantne, et seda niisama lubada

04.10.17 ... Kuigi meditsiin on viimase poole sajandi jooksul jõudsalt arenenud ja tähendab kõige muu hulgas ka turvalisemaid sünnitusi naistele, kes loomulikul teel sünnitada ei saa, ei pea arstid alternatiivi – keisrilõiget – siiski endiselt piisavalt ohutuks, et lubada seda ka naistele, kes seda ilma meditsiinilise näidustuseta teha soovivad.

Kuidas kool lapsed liikuma aitab?

03.10.17 ... Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui tulevikus. Küsimusele, kuidas kool lapsed liikuma aitab, otsisid vastust sotsioloog Triin Vihalemm ja terviseteadlane Merike Kull Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebiseminaril.

Meditsiini-Nobeli saavad bioloogilise kellapendli avastajad

03.10.17 ... Vastates küsimusele "Mis kell on?" ei tarvitse iga kord viidata hammasratastele või elektroonikale. On olemas ka bioloogiline kell, mille käimist korraldavad geenid ja valgud.

Lihtne seletus: mille eest saadi Nobeli meditsiinipreemia

02.10.17 ... Mis on see ööpäevarütm, mida mõjutavad geenid, mille eest pälviti tänavune Nobeli meditsiinipreemia? Selle küsimuse küsis ERR Novaator Eesti Geenivaramu inimese geneetika teadurilt Maris Teder-Lavingult.

Eesti teadlased: kellageeni avastamine on oluline, kuid vajab veel uurimist

02.10.17 ... Eesti teadlased olid veidi üllatunud, et tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageenide avastajad, samas peavad kõik ERR Novaatoriga rääkinud teadlased neid avastusi olulisteks ja potentsiaalseteks uuringuteks tulevikus.

Külmetushooajal võiks eelistada mehisele käepigistusele õrna musi

02.10.17 ... Digikohtumine on läbi ja lõviosa delegaatidest Tallinnast lahkunud. Võib vaid ette kujutada, mida võisid pingelised päevad teha meie tipppoliitikute tervisega. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli peremeditsiini dotsendi Marje Oona käest, kui mõistlik on külmetushooajal inimeste kätlemine ja ehk oleks mõtet see asendada hoopis tervitusmusidega.

Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageeni avastajad

02.10.17 ... Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvisid sel aastal Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash and Michael W. Young ööpäevarütme kontrollivate molekulaarsete mehhanismide ja nn kellageeni avastamise eest.

Sage saunaskäik vähendab kõrge vererõhu riski

02.10.17 ... Kes teistest tihedamini saunas käib, see ei saa mitte ainult puhtamaks kui teised, vaid tal väheneb ka vererõhu kõrgenemise oht.

Toitu liigselt kõrvetades tekivad terviseohtlikud ühendid

02.10.17 ... Maaülikooli toiduhügieeni professor Mati Roasto ütleb toiduohutusega seotud riskidest rääkides, et ülemäära kõrvetatud toidus võib tekkida näiteks kantserogeenne akrüülamiid.

Veebidokk: iseravitud song lõppes kooma ja 8-kuuse haiglaraviga

30.09.17 ... Keerulised hetked elus ja ootamatud terviserikked koosluses valede ravivõtetega õpetasid Jõgevamaalt pärit Anželikale valusa, kuid väärt õppetunni. "Ärge küsige ravimeid, mis antakse ilma retseptita, veel parem oleks pöörduda spetsialisti poole. See on minu jaoks oluline,“ põhjendab ta ERR.ee-ga oma lugu jagades.

Debatt | Ravikindlustus 25 – kust tuleb tervis ja kuhu kaob raha?

29.09.17 ... Solidaarsel ravikindlustusel põhinev haigekassasüsteem loodi Eestis 25 aastat tagasi. ERR ja Eesti haigekassa korraldasid sel puhul arutelu ravikindlustuse tulevikust. Meid kõiki puudutavaid küsimusi lahkasid ja lahendusi otsisid Tanel Ross, Maris Jesse, Kadi Lambot ja Georg Männik.

Eesti teadlase meetod tõotab läbimurret allergiaravimite arenduses

28.09.17 ... Allergiat ja astmat põhjustavate nuumrakkude peal uut ravimikandidaatide katsetamise vastu on ravimifirmadel tohutu huvi, kuid puudub kiire ja odav meetod rakkude tootmiseks ja paljundamiseks. Eesti teadlane Mari-Liis Kauts töötas selleks välja aga meetodi, mis pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) rahastuse ning mis on juba sattunud maailma ühe juhtiva ravimifirma huvi alla.

Neuroteadlane: hariduses on ees ootamas aju-uuringutel tuginev revolutsioon

26.09.17 ... Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

Elektrilöögid tõid 15 aastat haigevoodis lebanud mehe osaliselt teadvusele

26.09.17 ... Prantsuse teadlastel õnnetus tuua aastate eest püsivalt vegetatiivsesse seisundisse langenud mees minimaalselt teadvusele. Kuigi eksperimentaalne teraapia ei taastanud aju kõiki normipäraseid funktsioone, annavad tulemused lootust, et organit saab parandada isegi juhul, kui kogu lootus näib olevat esmapilgul kadunud.

Kopsuvähi test, mis töötab väljahingatava õhu põhjal

26.09.17 ... Tšehhi tüdruk töötas välja kopsuvähi diagnoosimise testi, mis suudab kopsuvähki ning ka mitut muud hingamiselundite haigust tuvastada väljahingatava õhu kaudu.

Hea tuju teeb gripivaktsiini tõhusamaks

26.09.17 ... Järjekordne näide selle kohta, kuidas hea tuju toob ka hea tervise, tuleb Briti teadlaste töömailt. Selgub, et kui inimene on gripivaktsiini saamise päeval ja sellele järgnevatel nädalatel heas tujus, tugevneb vaktsiini kaitsetoime.

TÜ teadlased tegid tervisliku vananemise ja põletiku kohta uusi avastusi

26.09.17 ... Tartu ülikooli (TÜ) teadlased avaldasid teadusajakirjas PLOS Computational Biology teadustöö, mis pakub uut teavet tervisliku vananemise ja põletikuprotsesside regulatsiooni kohta.

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

23.09.17 ... Kuigi Eestis siirdatakse juba erinevaid elundeid, on südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Teadlased otsivad 100-aastaste eestlaste mikroobidest ravivõimalusi

21.09.17 ... Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kuidas pärast taasiseseisvumist sündinud inimeste mikrobiokooslused erinevad 100 aastat tagasi sündinud eestlaste omadest.

Metaanalüüs: sperma võib peita vähemalt 26 viirust

21.09.17 ... Möödunud aastal Ladina-Ameerikas möllanud Zika epideemia kõrghetkel selgus paljude hirmuks, et viirus võib kanduda edasi sugulisel teel ja püsida ise seemnevedelikus elus kuni kuus kuud. Avastuse peale teaduskirjandust põhjalikumalt seiranud teadlased teatavad nüüd, et kinnitatud andmetel suudab elada spermas vähemalt 26 erinevat viirust.

DNA jupp muudab süütu valgu Alzheimeri tõve "timukaks"

21.09.17 ... Vaid üks DNA jupp suudab kergitada Alzheimeri tõppe haigestumise riski kuni 12 korda. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudab geen tekitada muidu kahjutu valgu abil ajus sedavõrd ulatuslikke kahjustusi.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

20.09.17 ... Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Mainekas grant aitab Eesti teadlaste tarka vähiravimit tuua apteegiletile

19.09.17 ... Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud targa vähiravimi - uudse kullerpeptiidi, mis veresoontesse süstituna otsib üles vähirakud ja jätab kahjustamata terved koed.

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

19.09.17 ... Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Tööl istutud tagumikutunnid ei taga töö tulemuslikkust

19.09.17 ... Kas oluline on tööl käia või tööd teha? Ja kas on oluline ka see, millal ja kus tööd teha, et see ka oodatud tulemuseni jõuaks? Tehnikaülikooli teadlaste värskes uuringus on vastus.

Eestis sündis laps külmutatud munasarjakoest

18.09.17 ... Maailmas on umbes 70 last, kes on sündinud tänu sellele, et nende emade munasarjakudet on külmutatud. Ilma selle keeruka protseduurita poleks neil vähidiagnoosiga naistel ilmselt olnud kunagi võimalik emaks saada.

Kehv õhk ja valgus põhjustavad põhikooli jooksul kuni aastast mahajäävust

17.09.17 ... Kehv sisekliima ehk vale temperatuur, õhuniiskus, valgus ja õhu liikumine võib põhjustada teadmistes kuni aastast mahajäävust põhikooli lastel ning ligi 15-protsendilist tööviljakuse langust kontoritöötajatel.

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

16.09.17 ... Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Lugeja küsib: miks on samas kontoris mõnel inimesel külm, teisel palav?

14.09.17 ... Lugeja ja televaataja Mait küsis meilt juba kevadel, miks tajuvad inimesed samas ruumis temperatuuri erinevalt ehk miks on mõnel kontoris pidevalt külm, teisel palav?

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

13.09.17 ... Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Alkoholitööstus eksitab alkoholi joomise ja vähiriski seoste kajastamisel

13.09.17 ... Alkohol on üks riskifaktor erinevate vähitüüpide puhul – nii väidab suurem hulk teadusuuringuid. Samas on uuringuid, mis väidavad, et see seos pole nii otsene. Briti ja rootsi teadlaste ühisuuringust selgub aga asjaolu, et alkoholitööstusega seotud organisatsioonid esitavad alkoholi ja vähi seoste alaseid uuringuid moonutatuna ning endale sobivas fookuses.

Parasiidid surevad välja (ja see on halb)

11.09.17 ... Aastaks 2070 võib kliimamuutuste tõttu välja surra kuni kolmandik maailmas elavatest parasiidiliikidest. Kuigi esmapilgul võib näha selles vaid positiivset, hoiatavad teadlased, et paljude parasiitide kadumine toob kaasa inimestele ohtlike haigustekitajate laiema leviku.

Inimeste evolutsioon pole peatunud, pikaealisus on endiselt hinnas

10.09.17 ... Utreeritult öeldes on iga inimese peaeesmärk elus paljuneda. Samas elavad inimesed kordades kauem, kui läheks tarvis oma geenide edasi andmiseks. Kümneid tuhandeid inimesi haaranud uuring viitab nüüd, et looduslik valik pole sellele vaatamata peatunud. Endiselt juuritakse aeglaselt, kuid sihikindlalt välja inimeste eluiga lühendavaid kahjulikke mutatsioone.

Mart Saarma on lähedal Parkinsoni tõve ravi läbimurdele

10.09.17 ... Laboratoorsetest alusuuringutest, mis algasid 15 aasta eest, on Helsingi ülikooli professor akadeemik Mart Saarma jõudmas kliiniliste katsetusteni. Lootus on tuua turule närvikasvufaktoril põhinevad ravimid, mis võivad olla läbimurre parkinsoni tõve ravis.

Irja Lutsar: viis soovitust Eestis HIV-i epideemia peatamiseks

10.09.17 ... HIV-i epideemia on võimalik Eestis peatada teadlaste abiga, on Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar veendunud, kuid kui ka sotsiaalministeeriumil on sama huvi, peaks ministeerium panustama teadusuuringutesse.

Hommiku- ja õhtuinimeste vahel laiutab palgalõhe

09.09.17 ... Õhtuinimestel on väiksem tõenäosus saada kõrgemat palka. See, et õhtuinimesed oma geenide järgi on kehvemas positsioonis, tähendab diskrimineerimist geenide põhjal.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: