Uudised

Astronoomid leidsid esimese kaheksast eksoplaneedist koosneva süsteemi

15.12.17 ... Tehislike närvivõrkude abi kasutanud astronoomid ja tarkvarainsener leidsid planeedisüsteemist Kepler-90 veel ühe eksoplaneedi. Kokku tiirleb Maast 2500 valgusaasta kaugusel asuvas süsteemis nüüd teadaolevalt kaheksa planeeti.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

15.12.17 ... See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Tartu ülikooli võrguteenused sattusid pahatahtliku rünnaku alla

15.12.17 ... Täna lõuna ajal olid häiritud Tartu ülikooli võrguteenused pahatahtliku rünnaku tõttu. Praeguseks on ligipääs kõigile võrguteenustele taastatud, kuid rünnaku ajastus sattus mitmes mõttes erakordsele hetkele.

Tulnukate tehnika jäi tähtedevaheliselt asteroidilt esialgu leidmata

15.12.17 ... Teisest planeedisüsteemist pärinevalt asteroidilt tulnukliku tehnika olemasolu märke otsinud astronoomid ei tuvastanud kogutud andmete esialgsel analüüsil midagi ebaharilikku.

Teadusajakirjanikud: teadlastelt ei tohi nõuda seisukohtade ühtlustamist

15.12.17 ... Eesti Teadusajakirjanike Selts avaldab nördimust Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli rektori novembris sõlmitud kokkuleppe üle tegevuspõhimõtetest riiklikult tähtsate küsimuste lahendamisel.

Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

15.12.17 ... Palmiõli on üks populaarseimaid ülemaailmselt kasutatavaid taimseid rasvasid, see on odav ja suure tootlikkusega – kahjuks kasvavad õlipalmid troopikas ning tohutut globaalset nõudlust katvate palmiistanduste rajamiseks raiutakse suurel hulgal troopilisi vihmametsi. Metsi, mille üheks silmapaistavaks elanikuks on Indoneesias orangutanid.

Saturni rõngad pärinevad sauruste ajast

15.12.17 ... Saturn sai oma ilusad rõngad alles üsna hiljuti. Üsna hiljuti siiski küll ainult ses mõttes, nagu ka dinosaurused elasid maakeral alles üsna hiljuti. Aga Päikesesüsteemi ja planeetide elueaga võrreldes oligi see sauruste aeg ju alles üsna hiljuti.

Tippteadlase vallandamine tõi Urmas Sutropile ametliku hoiatuse

15.12.17 ... Kevadel lahvatanud konflikt Eesti kirjandusmuuseumis, mis päädis Euroopa teadusuuringute nõukogult 1,5 miljoni euro suuruse grandi saanud folkloristikaosakonna teaduri Renata Sõukandi vallandamisega, tõi muuseumi direktorile Urmas Sutropile ametliku hoiatuse haridus- ja teadusministeeriumilt.

President andis neljale noorele üle hariduspreemia

14.12.17 ... President Kersti Kaljulaid andis neljapäeval neljale noorele hariduspreemia.

Konverentsiülevaade: kui suur on teaduse mõju ja milles see väljendub?

14.12.17 ... Kui suur on teaduse mõju ja milles see väljendub? Milline on humanitaarteaduste ühiskondlik väärtus ja kuidas seda hinnata? Kuidas peaks teadlane oma uurimistööd ühiskonnale tutvustama ja kas see on lisakohustus niigi suurele töökoormale või teadustöö üks osa? Neil teemadel arutatai foorumil teadusEST 2017.

Noorteadlane: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke

14.12.17 ... Noored teadlased ei ole konkurentsivõimelised, kuna peavad võrdsetel alustel kandideerima vanemate ja kogenumate kolleegidega. Kui aga saada Euroopa Liidult teadusraha, kaasneb sellega tohutu hulk aruandlust, mis raiskab teadusele ette nähtud raha ning sageli otsustavad teaduse üle ebapädevad ametnikud, sedastas noorteadlane Leho Tedersoo.

Tervislikult toituvatel lastel on kõrgem enesehinnang

14.12.17 ... Tervislik toitumine seostub kõrgema enesehinnangu ja eakaaslastega paremini läbisaamisega, leidsid kaheksas Euroopa riigis, sh Eestis kasvanud lapsi uurinud teadlased.

Doktoritöö: ajaloo õppija peaks tunnetama ennast ajaloolise isikuna

14.12.17 ... „On õigustatud eeldada, et üldpedagoogika metodoloogiad kehtivad iga õppeaine puhul ning neist peaks ka ajaloo jaoks piisama. Et see päriselt nii ei ole, selle põhjuseks on ajaloo dimensiooniline olemus – see ei jutusta lihtsalt kunagi toimunud lugusid, vaid annab tähenduse inimliku eksistentsi ajalisele mõõtmele, inimkogemuse muutumisele ajateljel,“ selgitab Milvi Piir, kes kaitseb täna Tallinna ülikoolis doktoritööd.

TTÜ doktoritöö täiustas tehnoloogiat, mis teeb ehituses mõõtmise täpsemaks

14.12.17 ... „Mida väiksem on mõõtemääramatus ehk mõõdistusviga, seda ligemal on mõõdistustulemused pinna tegelikule asukohale, ning seda täpsemalt on võimalik koostada objekti või konstruktsioonielemendi digitaalne mudel,“ selgitas professor Artu Ellmann, vastavalminud doktoritöö juhendaja.

Päevavalgele tuli vanim plesiosaurus

14.12.17 ... Elasid kord plesiosaurused. Nad olid pika kaela, väikese pea ja loibadeks muundunud jäsemetega suured loomad, kes ujusid ammustel ajastutel maailma meredes. Teadlased on ammu arvanud, et nad olid olemas juba triiase ajastul, kuid nende fossiile oli seni leitud alles alates juura ajastust. Kuni viimase ajani!

Kirjutamisoskus kui jalgrattasõit

14.12.17 ... Me elame üha enam ja enam kirjalike tekstide maailmas, kuid meid ei õpetata neid looma, kirjutavad Anni Jürine, Ilona Tragel, Djuddah A.J. Leijen.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

14.12.17 ... Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

Öine tähesadu: geminiidide saju tipphetk videos

13.12.17 ... Täna öösel oli geminiidide meteoorivoolu kõrghetk. Kuna Eesti kohal oli kella 2.00–4.00 taevas pilves, sai seda jälgida ERR Novaatori vahendusel otseülekandes Kanaari saarte taevast.

Ainult teadlastele: sild teaduse ja ühiskonna vahel on ajakirjandus

14.12.17 ... Kui maksumaksja raha eest tehtud teaduseuuringu mõju pole alati võimalik mõõta, siis kas sellist teadust peaks üldse tegema? Ja mida teha teadustöö tulemustega, mille mõju avaldub alles aastakümnete pärast? Mul pole neile küsimustele vastust, kuid on lahendus, kuidas teaduse mõju ühiskonnas ajakirjanikuna suurendada.

Lasteaiad saavad kala-aabitsad

13.12.17 ... Valmis on saanud lasteaia viimaste rühmade lastele mõeldud "Meie pere kala-aabits". Autorid loodavad, et veel selle aasta jooksul jõuab aabits igasse lasteaeda ning selle abil hakkavad lapsed tähtede ja numbrite õppimise kõrval ka kalu armastama.

Riigieelarvest eraldatakse viis miljonit kuni 100 000 geenikaardi loomiseks

13.12.17 ... Tuleva aasta riigieelarvest eraldatakse viis miljonit eurot kuni 100 000 geenidoonori geenikaardi koostamiseks. Geenikaardi põhjal saab öelda, kui suur risk on inimesel näiteks diabeeti haigestuda või milline ravim talle kõige paremini sobib. Tõenäoliselt hakkab geenikaarte koostama Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 50 000 Eesti inimese geeniproovi.

Mida pidi laps teadma 19. sajandil kooli minnes?

13.12.17 ... „Lapsed ei õpi kristlust õpikust, vaid ikka vanemate ja õpetajate eeskujudest,“ võtab Irina Paert, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur, kokku oma uuringu ühe arutelukoha, mis aktuaalne nii tänapäeval kui ka 19. sajandi koolis. Mida on meil tänapäeval õppida 19. sajandi õigeusu koolidest?

19. sajandi kooliõpetaja igapäevaelu: niru palk ja sooline lõhe

13.12.17 ... On 1898. aasta. Noormees, vallaline ja mitte kuigi rikas, äsja lõpetanud Riia Vaimuliku Seminari, seisab Kullamaa kooli ees, mis kahe aasta eest uksed avas. Virumaa taluniku peres sündinud poisile on see õigeusu maakool võimalus nii mitmegi teise hulgast.

Rektorite pöördumine: uus riigieelarve paneb kõrghariduse surve alla

13.12.17 ... Täna vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks, seisab Eesti ülikoole ühendavas Rektorite Nõukogu seisukohavõtus.

NOAA teadlased: Arktika sulamisest on saanud uus normaalsus

13.12.17 ... Kuigi möödunud aastal võis näha Arktikas ka paari positiivset muutust, ei leidu mingit märki, et piirkonnas laiemalt toimuvad muutused on aeglustumas ja Arktika sulamine on peatunud, järeldavad riiklikku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) teadlased koos kolleegidega 12 riigist.

Doktoritöö: pilliroo eemaldamine Peipsi kallastelt mõjutab loomade elupaiku

13.12.17 ... Rooalade laienemine eutrofeerumise tõttu on vähendanud väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku, selgub peatselt kaitsmisele tulevast Eesti maaülikooli doktoritööst. Üle tuleks vaadata, kuidas inimesed Peipsi kallastel rannaalasid majandavad

Keemikud leidsid kihilise caffè latte valmistamise võtme

13.12.17 ... Mis on ühist maailmamerel ja caffè lattel? Esmapilgul ehk mitte kuigi palju. Keemikud on aga avastanud, et piima sisse piisavalt kiirelt kohvi soristades moodustub selles samalaadne kihiline struktuur kui meredes ja ookeanides. Tähelepanekust tõotab tõusta kasu ka ülejäänud toidutööstuses ja näiteks sünteetiliste organite valmistamisel.

Noore turteltuvi tiib sobib rändeks, kuid mitte põgenemiseks

13.12.17 ... Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks.

Mesilaste kõhubakterid aitavad õietolmu seedida

13.12.17 ... Nii nagu inimese kõhus elab kasulikke baktereid, nõnda elab ka mesilase kõhus baktereid, kes aitavad mesilinnul seedida õietolmus sisalduvaid aineid.

Hoiatus: kontoritöötajate lihasvalud võivad viia tõsiste tervisehädadeni

13.12.17 ... Skeleti-lihassüsteemi vaevused on üks levinumaid tööga seotud terviseprobleeme. Euroopas on vähemalt 60 miljonit töötajat, kellel on probleemiks luu-lihaskonna vaevused.

Lukas: aukartus ilusa keele ja õigekirja vastu peab alles jääma

12.12.17 ... Emakeele riigieksamisse sisse viidav muudatus, kus funktsionaalse lugemisoskuse osas ei hinnata enam õigekirja, ei tohi anda signaali, et õigekirjutamine ja ilus eesti keel ei ole enam tähtsad, ütles muuseumijuht ja endine haridusminister Tõnis Lukas.

Astronoomid otsivad tähtede vahelt saabunud asteroidilt tulnukate tehnikat

12.12.17 ... Rühm astronoome suunab sel nädalal teisest planeedisüsteemist pärineva asteroidi 'Oumuamua poole maailma ühe suurema raadioteleskoobi. Objekt asub Maale veel piisavalt lähedal, et Green Banki teleskoobiga oleks võimalik täheldada isegi seda, kui keegi üritaks kasutada selle pinnal mobiiltelefoni.

Tüpograaf: inimestele ei saa kindlat kirjakallet peale pressida

12.12.17 ... Tüpograaf Mart Andersoni sõnul ei tohiks inimestele kindlat kirjakallet peale suruda.

Koolielu 19. sajandil – polegi nii erinev tänapäevast?

12.12.17 ... On 18. jaanuar 1911. aastal. Vene tsaaririigi koolidesse tulevad loendajad. Üle loetakse kõik õpilased, õpetajad, klassiruumid, õpikud. Uuritakse, kui palju lapsi langeb koolist välja – ärge üllatuge, toonane koolist väljalangevus oli oluliselt suurem kui tänapäeval, pigem lõpetas kooli väiksem osa õpilastest.

Altar ja klassituba: kuidas vaba, kuid vaene talupoeg kooli jõuab

12.12.17 ... Sinne artikkel on populaarteaduslik eellugu mahukale teadustööle, mis kannab pealkirja “Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870–1914”.

Isade vanemapuhkusel olemine mõjub hästi nii lapsele kui vanemale

12.12.17 ... Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi.

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

12.12.17 ... Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

12.12.17 ... Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

Kae perra, kuidas kaber kuusikus kepsleb

12.12.17 ... Aasta loom metskits on üks Eesti levinumatest imetajatest. Sellegipoolest jääb suur osa autoaknast nähtud põlluservas seisva kitsepere elust tavainimese jaoks varjatuks. Vaata Tartu ülikooli doktorandi, Ants Tulli, tehtud videot suvisest kitseelust.

Koolilapsed koostasid Eesti sünnipäeva auks taimevaramu

11.12.17 ... Suve jooksul kogusid kümned koolilapsed oma kodukohast taimi, et vabariigi 100. sünnipäeva auks neist herbaarium koostada. Kokku kuivatati ja määrati ära 159 liiki taimi, mida säilitatakse nüüd Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaanikakogudes.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

11.12.17 ... Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

Noorteadlaste neli ettepanekut Eesti tippteaduse probleemide leevendamiseks

11.12.17 ... Teaduse vähene riigipoolne rahastamine seab kahtluse alla Eesti teaduse jätkusuutlikkuse ajal, mil ka Euroopa Liidust on loota vähem toetusraha. Kõige raskemas seisus on Eesti ülikoolide doktoriõpe. Noored teadlased pakuvad viise, kuidas Eesti teadust kõige efektiivsemalt edendada.

Euroopa Liit soovib keelata angerjapüügi

11.12.17 ... Euroopa Liidu liikmesriigid asuvad esmaspäeval Eesti juhtimisel põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutama angerjapüügi keelamist Läänemeres ja Atlandi ookeanis.

Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle?

11.12.17 ... Kuigi nii saia kui õlut kergitab pärmiseen, teeb saiast saia ja õllest õlle pisut erinev seen, selgitab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi süsteemibioloogia külalislektor Kairi Koort.

Tehnikauudiste kokkuvõte: nutikas pissuaar ja odava rakenduse turvariskid

11.12.17 ... Eelmisel nädala tehnikauudistes lõid eelkõige laineid saavutused tehisintellekti arendamisel. Ühtlasi suutsid Princetoni ülikooli teadlased luua uue nutiseadmete turvaaugu, mis mõjutab kõiki nutitelefone ja tahvelarvuteid.

Koolibri lennustiil nõuab suurt südant

11.12.17 ... Koolibri on väike lind, kuid tal on suur süda. Suhteliselt suur, võrreldes linnu enda suurusega, sest koolibri eriline lennustiil nõuab rohkesti energiat.

Ka väike kogus taimekaitsevahendit paneb jooksiklased veidralt käituma

11.12.17 ... Piisab vaid väikesest kogusest taimekaitsevahendist ning jooksiklased, need väikesed mardikad, hakkavad käituma veidralt – muudavad oma puhta toidu tarbimist, kehasoojust ja aktiivsust.  

Videod: Stockholmis ja Oslos anti üle Nobeli preemiad

10.12.17 ... Rootsi pealinnas Stockholmis anti pühapäeval kätte Nobeli teadus- ja kirjanduspreemiad ning Norra pealinnas Oslos anti üle rahupreemia.

Katastroofipräänik: kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

10.12.17 ... Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

Kuu eest terveks ravitud merikotkas on pliimürgistuse tõttu taas raskes seisus

09.12.17 ... Veidi enam kui kuu aega tagasi ravisid maaülikooli loomaarstid terveks merikotka, kes lasti Pärnumaal ka vabadusse. Nüüd on sama lind jälle arstide hoole all, põhjuseks pliimürgistus. Linnu tervislik seisukord on kriitiline.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: