Uudised

USA-Mehhiko müür teeks karuteene bioloogilisele mitmekesisusele

25.05.17 ... Juhul kui Ameerika peaks tõepoolest ehitama USA-Mehhiko piirile 3219 km pikkuse müüri, siis on see eelkõige väljakutse loomadele ja bioloogilisele mitmekülgsusele, mitte inimestele, kirjutab väljaanne BioScience. Selline müür tooks kaasa loomade elupaikade killustumise, seades niiviisi ohtu mitmete liikide heaolu.

Loomakasvatus toidab ohtlikku antibiootikumiresistentsust

25.05.17 ... Koguseliselt kulub loomakasvatuses märksa rohkem antibiootikume kui meditsiinis. Nii on tekib suur osa antibiootikumiresistentsusest just intensiivse loomakasvatuse tulemusel, kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson mai-juuni Horisondis.

Eesti teadlased lahendavad kalakajaka tiivalaikude saladust

25.05.17 ... Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised “ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. 

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

24.05.17 ... Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

24.05.17 ... Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.

Tartu nopib üha suuremaid vilju kosmoseagentuuri liikmesusest

24.05.17 ... Pea kaks aastat on Eesti olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Tartust on lühikese ajaga saanud piirkonna kosmosekeskus: ehitatakse uusi satelliite, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saadab orbiidile siin ehitatud kaameratega satelliite ning kosmose hackathonidel võrsuvad uued idufirmad.

Muusikafestivalil kõlari kõrval seismine mõjub kõrvale kui reaktiivlennuk

24.05.17 ... Mis oleks suvi ilma kontserdite või muusikafestivalideta? Teadustoimetus tahab, et vaatajad saaksid elamusi nautida ka pikemalt, niisiis uurisime Tallinna Ülikoolist, kuidas mürtsuvatest festivalidest tervete kõrvadega välja tulla.

Doktoritöö: kas kunstikogemus tekitab empaatiat?

24.05.17 ... Tallinna ülikoolis kaitses doktorant Marge Paas täna doktoritöö, milles uuris, kuidas tekib empaatia kunstiteose kogemisel.

Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

24.05.17 ... Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Tuli oli keskaegse peo lahutamatu osa

24.05.17 ... Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo kirjutab mai-juuni Horisondis tule rollist keskaegses Eestis. Lisaks sellele, et tuli oli ohtlik hävitaja ja põletamine kardetud karistusviis, oli tulel tähtis koht ka keskaja pidustustel.

Loeng: milline on taimebioloogia tulevik?

24.05.17 ... Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist tutvustas inauguratsiooniloengul kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi taimebioloogias.

Kristjan Port: mõistlik on väljendada palavat armastust Google'i vastu

24.05.17 ... Jumalolevuselt eeldatakse kõige nägemist, kõige teadmist ja kõiksuguseid võimeid maalastes kuulekuse esilekutsumiseks. Kõikse valitsejat pole nähtud, aga leidub neid kes väidavad, et on tema armu tunda saanud. Google’t on enamus näinud ja kogeda saanud, aga keegi pole veel tajunud selle mõju ekraanist kaugemal asuvas maailmas. Tõenäoliselt olukord muutub. Järelikult on kasvamas konflikt kõigevägevama tiitli üle.

"Teie olete siis see mees, kes saab palka komeedil maandumise eest?"

24.05.17 ... Täna õhtul on eetris selle hooaja viimane "Novaatori" teadussaade. Selle puhul meelitasime kaamera ette Rosetta missiooni juhtivteaduri Matt Taylori, kes tõesti saabki palka kosmoselaeva juhtimise ja komeedil maandumise eest.

Merepinnatõus on kiirenenud arvatust hoogsamalt

24.05.17 ... Rühm teadlasi väidab, et maailmamere pind tõusis 20. sajandil vähem kui seni arvatud, millest võib järeldada, et merepinna tõusutempo on kasvanud kiiremini kui arvatud.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

23.05.17 ... Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

TTÜ doktoritöö: Eesti raamatupidamiskeskused ei pruugi ootusi täita

23.05.17 ... Eesti riik koondab oma tugiteenused, näiteks raamatupidamise tugiteenuste keskusesse, kuid kuna seda ei tehta teooriale tuginedes, ei pruugi need oodatud kokkuhoidu ja kvaliteeti saavutada, selgub värskest Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitstud doktoritööst.

Port: kas sotsiaalmeedia peaks olema riiklikult kontrollitav teenus?

23.05.17 ... Suitsupakil olev suurte tähtedega kiri hoiatab, et selle toote kasutamine võib kahjustada tervist. Esimesed tubakatoodete ohu teated ilmusid sigaretipakile umbes 40 aastat tagasi. Aastatega sõnumite intensiivsus kasvas ja 2001 aastal võttis Kanada esimene kasutusele suitsetamisest hurjutava koleda pildi kopsuvähist või muust tervisekahjustusest.

Šerpadel aitab kõrgmäestikus elada eriline ainevahetus

23.05.17 ... Himaalaja mäestikus elavatel šerpadel on ainevahetus kohanenud kõrgmäestiku tingimustega ehk madala õhurõhu ja vähese hapnikuga.

Doktoritöö heidab valgust nanoosakeste mõjule inimese organismis

23.05.17 ... Tallinna ülikoolis kaitseb doktoritööd Tiina Titma, kes uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja, näiteks inimese organismiga.

Pokaal veini päevas tugevdab südant – nii must-valge see siiski pole

23.05.17 ... Paljud inimesed usuvad, et klaas veini õhtusöögi kõrvale või väike kogus mistahes alkoholi iga päev kaitseb neid südamehaiguste eest. Värskest teadusartiklist tuleb aga välja siiski muud: ükski uuring pole nii mustvalge, et taolist seost väita.

Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

23.05.17 ... Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

22.05.17 ... Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

22.05.17 ... Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kalad aitavad korallivetikatel fotosünteesida

22.05.17 ... Looduses on kõik kõigega seotud. Teadlased on avastanud, et Punase mere korallide vahel elutsev kala aitab korallide sees elutsevatel vetikatel fotosünteesida.

Tehisintellekt tunneb inimest paremini kui ta ise, et küsida kõrgemat hinda

22.05.17 ... Öeldakse, et ajalugu kordab ennast. Kui nii, siis peaks järgmistele dilemmadele leidma ajaloost lahendused. Kui neid sealt ei leidu, kas tegemist on jätkusuutliku arenguga? Kristjan Port arutleb selle üle, kas tehisintellekt tunneb inimest paremini kui inimene ise selleks, et küsida nõnda kõrgemat hinda?

Tartu ülikool korraldas esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi

21.05.17 ... Tartu ülikoolis toimus pühapäeval esimene Euroopa füüsikaolümpiaad, millest võttis osa ligi 90 õpilast enam kui 20 riigist. Tartu ülikooli teaduskooli direktori Mihkel Kree sõnul läheneb olümpiaad füüsikale loomingulisemalt, kui ollakse olümpiaadidel seni harjutud, loomingulisem mõtlemine füüsikas on tema sõnul ka uue võistluse eesmärk.

Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

20.05.17 ... Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

Zika viiruse plahvatusliku leviku taga võib olla üks geenimutatsioon

19.05.17 ... Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes.

Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

19.05.17 ... Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.  

Võime end teiste kingadesse panna võib olla arvatust vanem

19.05.17 ... Ahvid puhastavad üksteise kasukat, peavad üheskoos jahti ja loobivad loomaaias liialt uudishimulikke inimesi väljaheidetega. Juba paarist näitest piisab tõestamaks, et ahvid suudavad toime tulla keerukates sotsiaalsetes olukordades. Teadlased on nüüd leidnud selle taga lasuva ajurakkude võrgustiku. Leid vihjab, et inimestel ja ahvidel on ühist arvatust rohkem.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

19.05.17 ... Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits

18.05.17 ... 2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik.

Akadeemiline loeng heitis vigastuste epideemiale kirurgi pilgu

18.05.17 ... Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving rääkis inauguratsiooniloengul üleilmsest traumaatiliste vigastuste arengutest, ravivõimalustest ja tulevikuväljavaadetest.

Naharakkudest loodud veri leevendab tulevikus luuüdi nappust

18.05.17 ... Teadlased on suutnud pärast aastaid kestnud katsetusi muuta inimeste keharakud jagunemisvõimelisteks vererakkudeks. Saavutus võiks aidata kaugemas tulevikus leukeemia ja teiste verehäirete all kannatavaid patsiente, kellele pole suudetud leida luuüdidoonoreid.

Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi

18.05.17 ... Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Riigikogu arutas tähtsa riikliku küsimusena kutsehariduse seisu Uuendatud 10:12

18.05.17 ... Riigikogu arutas neljapäeval tähtsa riikliku küsimusena kutsehariduse hetkeolukorda ja arengusuundi.

Puulehed muudab punaseks stress

18.05.17 ... 9-aastane Eva saatis ERR Novaatorile küsimuse, miks lähevad osade puude lehed sügiseti punaseks, osad aga kollaseks või pruuniks. Palusime sellele küsimusele vastata Tallinna ülikooli botaanika lektoril Tõnu Ploompuul.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

18.05.17 ... Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid

17.05.17 ... Eelmisel ja käesoleval aastal võib suve jooksul üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi – sest käimas on üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui 1200 proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid.

Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

17.05.17 ... Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.

Lunavara jäljendab kõvaketta purunemist - taastada ei saa suurt midagi

17.05.17 ... Praegune lunavarakampaania on "võtnud pantvangi" enam kui 200 000 inimese andmed üle maailma. Kuigi taolisi lunavarasid on liikvel olnud varemgi, erineb praegune kampaania varasematest märkimisväärselt, nendib Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet.

Lähitulevik toob 3D-prinditud munasarjad

17.05.17 ... Keharakkudega täiendatud želatiinist munasarjad võimaldasid saada viljatutel emashiirtel terveid järeltulijaid. Uuringu taga olevad teadlased loodavad, et inimkatsetes jõutakse sama tulemuseni vähem kui kümne aastaga.  

5 filosoofilist mõtet: faktid ja argumendid tõejärgsuse ajastul

17.05.17 ... Mida tähendab tõejärgsus? On see vajalik või ebavajalik mõiste? Millised filosoofilised arutelud sellega seoses tekivad ja jätkuvad? Kas see on probleem vaid poliitikas või peab sellega arvestama ka teistes valdkondades? Kas ja kuidas peaks tõejärgsusele vastu seisma?

Marsil sadas kunagi kõvasti vihma

17.05.17 ... Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Veebisemaril räägiti Eesti ühiskonnast kiirenevas ajas

16.05.17 ... Tartu ülikooli veebiseminaril "Eesti ühiskond muutuvas ajas" räägiti seekord, kuidas tuleme me toime aja kiirenemisest tulenevate väljakutsetega.

Andi Hektor ja Mait Müntel: mure sinu pärast, teadusmahukas Eesti!

16.05.17 ... Pikki aastaid valitses Eesti poliitikas konsensus – meie tee heaelu juurde on teaduspõhine majandus. Kahjuks pole see praeguse avaliku rahastusega (0,8% SKP), ülebürokratiseeritud ebastabiilse teadussüsteemiga ja arendustoetustega võimalik. Kuidas edasi, muretsevad KBFI vanemteadur Andi Hektor ja teadusmahuka iduettevõtte Lingvist juht füüsik Mait Müntel.

Lepatriinu tiivad võiksid olla tuulise ilma vihmavarju eeskujuks

16.05.17 ... Lepatriinul on ilusad punased mustatäpilised kattetiivad, aga lennates lähevad käiku hoopis õhemad ja vähem värvilised lennutiivad. Kuidas täpselt lepatriinu pärast lendamist oma lennutiivad kattetiibade alla kokku voldib, on seni aga jäänud saladuseks.

Analüüs: suhkrumaks valimislubaduseks ei sobi

16.05.17 ... Rohke suhkru ja suhkrustatud jookide tarbimine rikub hambad ja viib ülekaalulisuse vahendusel mitmete krooniliste tervisehädadeni. Selles pole teadusuuringute alusel mingit kahtlust. Samuti võib oodata, et täiendava maksu mõjul väheneb suhkrujookide tarbimine. Järgmiste valimiste ajaks inimeste tervis selle arvelt aga oluliselt paraneda ei jõua, rõhutavad teadlased.

Väike-konnakotka ellujäämushinnang sõltub märgistamise meetodist

16.05.17 ... Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata. Eesti ja Läti teadlaste uuringust selgub, et märgistusviisi valik mõjutab ka linnuliigi kohta tehtud ellujäämushinnangut.

Madalast vaktsineerimisteadlikkusest võib kujuneda viitsütikuga pomm

16.05.17 ... Täiskasvanud eestlaste teadlikkus vaktsineerimisest on madal, märgivad arstid ja sotsiaalministeerium. Osalt ongi riiklik vaktsineerimiskava ning selle propageerimine laste ja alaealiste poole kaldu, kuid kuna vaktsineerimisandmed on veel enamasti paberil, on ka vaktsineerimisinfo võrdlemisi kättesaamatu.
Novaator ETV-s