Uudised

Hea juht kuulab oma töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

23.10.17 ... Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

23.10.17 ... Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

Kosmosesond sai kääbusplaneedi uurimiseks lisaaega

23.10.17 ... Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA on otsustanud veelkord pikendada kosmosesondi Dawn tegutsemist kääbusplaneet Cerese juures. Ajapikenduse ajal laskub Dawn Ceresele lähemale kui seni.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

22.10.17 ... Poolteist aastat Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute näeb, et edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida.

Inimeste tähelepanu paneb koerad kulmu kergitama

22.10.17 ... Koerainimestele meeldib ehk mõelda, et nende parim sõber ilmutab nende suhtes osavõtlikkust isegi juhul, kui neil pole parasjagu käes maitsvat toidupalakest. Uus uuring kinnitab, et koerte miimika on inimeste vaateväljas viibides tõepoolest mitmekesisem. Selle täpsed põhjused jäävad aga hetkel ebaselgeks.

Heaolu Euroopa sotsiaaluuringu andmetes: millest heaolu koosneb?

22.10.17 ... Küsimus, millest heaolu õieti koosneb, viib meid tagasi Vana-Kreeka filosoofiliste arutelude aega, kirjutab Manchesteri ülikooli sotsioloog Bram Vanhoutte, kirjutab Mai Beilmann, Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) juurest.

Kindral Kurvits tõttab Läänemerele reostust tõrjuma

22.10.17 ... Kindral Kurvits kihutab esimesena sündmuskohale. Alanud on merereostustõrjealane rahvusvaheline ühisõppus „Puhas Meri”.

Eestlaste arendustöö aitab asendada saastava diisli kütuseelementidega

21.10.17 ... Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Ivar Kruusenberg arendab vesinikkütuseelemendil põhinevat elektrigeneraatorit. See toob uusi tuuli avamerel kasutatavatele jahtidele, pakkudes alternatiivi lärmakatele ja õhku saastavatele diiselgeneraatoritele.

Loodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde!

21.10.17 ... Kätte on jõudnud järjekordne lindude rändeaeg ning seetõttu paslik inimestele meelde tuletada, et hea kavatsus võib tiivulistele hoopis elu maksta.

Linnud saavad laulumeistrist konkurendi peale vihaseks

21.10.17 ... Laululinnud saavad oma konkurentide peale vihaseks, kui nad neist paremini laulavad. Nii on see vähemalt tuide puhul.

Sotsioloog: kõrgharidus vähendab Eestis lahutuste hulka

21.10.17 ... Uurides nii lahutanud meeste kui naiste haridustaset, joondus välja seaduspärasus, et kõrgharidusega meeste seas oli lahutanuid vähem.

Fliis muutub mereprügiks iga kord kui teda pesete

21.10.17 ... Merre satub iga päev materjale ja aineid, mis pole looduslikku päritolu. Kaasaja tõsine probleem on mereprügi,  näiteks tavaline kilekott. See laguneb järjest pisemateks osadeks ning selle sünteetiline materjal muutub sisuliselt märkamatuks. Kuid just sellised võõrkehad kujutavad mereorganismidele tõsist ohtu.

Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus?

21.10.17 ... Koos järgmisel sügisel ilmuva sõnastikuga lisanduvad ka mitmed uued sõnad, nagu sologaamia, baarikärbes ja orsoto. Mida need tähendavad, saab teada artikli lõpus olevast testist.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

21.10.17 ... Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ paneb doktorandid lahendama tööstusettevõtete probleeme

20.10.17 ... Doktorantidel puudub sageli pärast kraadi kaitsmist töö ülikoolides, kuid ka ettevõtetes. Ettevõtjate jaoks aga ei uuri doktorandid just neile spetsiifiliselt vaja minevat. Sellele probleemile on Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) pakkunud nüüd lahenduse: ülikool hakkab vastu võtma tööstusdoktorante ehk noored teadlased on korraga tööl ettevõttes ning teevad ülikoolis just sellele ettevõttele vajalikku teadus- ja arendustööd.

Tehisintellekt tegi inimliku abita tuule alla maailma parimale go-mängijale

20.10.17 ... Ettevõtte DeepMind loodud tehisintellekt õpetas endale selgeks maailma ühe kõige keerukama strateegiaga lauamängu – go. Programm edestas inimestest maailmameistreid löönud eelkäijat tulemusega 100:0, kasutades selleks nippe, mida polnud suutnud inimesed leida paari tuhande aasta jooksul. Saavutus sillutab teed inimlikest piirangutest vabale tehisintellektile.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

20.10.17 ... Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Suured kukkurloomad võtsid ette pikki rändeid

20.10.17 ... Vombatid on pontsakad kukkurloomad, pisut aeglasevõitu olekuga, umbes meeter pikad ja elavad Austraalias. Kauges minevikus elutses sealsamas Austraalias aga üks palju suurem vombatilaadne loom Diprotodon optatum, kes võis kasvada kuni kolme meetri pikkuseks nagu jõehobu ja oli seega kõigi aegade kõige kogukam kukkurloom.

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

20.10.17 ... Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Kolm strateegiat, et Eesti kahepaiksed ellu jääks

19.10.17 ... Viimasel mõnekümnel aastal on teadlased näinud ülemaailmselt pea poolte kahepaiksete liikide arvukuse tugevat langust. Tartu ülikooli doktorandi Elin Soometsa lõputöö analüüsib neid tegevusi, mille abil kindlustada kevadine konnalaul Eesti elupaikades.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

19.10.17 ... QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Putuklik seenkeha lisab lõugjalalistele nutikust

19.10.17 ... Soojades madalates meredes elutsevad teiste toredate olendite seas ka lõugjalalised – vähid, kes vaatavad oma varrekeste otsas asuvate silmadega vilkalt ringi, haaravad võimaluse korral oma võimsate röövjalgadega kalu, krabisid, limuseid ja krevette ning lasevad neil hea maitsta.

Tahmapilvede Eestisse jõudmine pole välistatud edaspidigi

18.10.17 ... Teisipäeval Eestisse jõudnud Portugali metsapõlengute tahm ja Sahara tolm kajastusid ka keskkonnauuringute keskuse seirejaamade andmetes.

Kui tervistkahjustav võis olla pimeduse toonud tahmapilv ja määrdunud vihm?

18.10.17 ... Pärast eilset Portugalist ja Sahara kõrbest saabunud pimedust kurtsid inimesed, et tundsid õhus tahmalõhna ning sotsiaalvõrgustikes arutati võimalike tervisemõjude üle. ERR Novaator uuris, mis tegi õhtuks alla sadanud vihma mustaks ning kas tõesti oli õhus tunda nõe lõhna?

Noorteadlane: kui sa ise oma tulemusi päris elus ei rakenda, siis kes veel?

18.10.17 ... Noorteadlased ei pea kraadi saamise järel valima ilmtingimata akadeemilise karjääri või mõnes suurfirmas tööle asumise vahel. Julgemalt võiks mõelda oma teadustulemuste praktikas rakendamisele ja omaenda ettevõtte rajamisele, leiab Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogia instituudi EIT Change kategoorias auhinna võitnud Florence Gschwend ERR Novaatorile antud intervjuus.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

18.10.17 ... Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

Metaan võis luua Marsile ajutised veekogud

18.10.17 ... Marsi minevik on suur mõistatus. Üha enam koguneb tõendusi, et punaplaneedi pinnal võis kunagi loksuda ja lainetada rohkesti vett.

Professor: pimedale ilmale tasub põhjendust otsida kõrgematest õhukihtidest

17.10.17 ... Täna hommikul valgeks ei läinudki. Ehkki alguses tundus, et tegu on varakult alanud lõputu sügispimedusega, siis päeva jooksul selgus, et tegelikult põhjustas Eesti kohal pimeduse hoopis Portugali põlengute suits ja Sahara tolm.

Video: nimekad meediauurijad arutlevad võrgustatud avalikkuse üle

17.10.17 ... Infoühiskonna keskus pühendab webinari võrgustatud avalikkusele, kuna just seda teemat käsitleb Tartus toimuv internetiuurijate assotsiatsiooni (AoIR) aastakoosolek.

Kuidas läheb Teravmägede lühinokk-hanedel ja mida on Eestil sellest õppida?

17.10.17 ... Kui Eestis pole kütitavate lindude arv piiratud, siis Teravmägedes pesitsevate lühinokk-hanede puhul on suhteliselt täpselt teada, kui palju peaks küttima, et linnud põllukahjuriteks ei muutuks, kuid samas püsiks populatsioon elujõuline.

Testi, kuidas vihane Eva või rõõmus Tõnu uudiseid loevad

17.10.17 ... Tänu teadustööle saavad kõnepuudega inimesed oma emotsioone lisaks sõnavalikule ka häälega väljendada.

Ajalooline tabamus: astronoomid nägid esimest korda ühinemas neutrontähti

16.10.17 ... Gravitatsioonilaineid ehk aegruumi enda võbelusi otsivad astronoomid teatasid, et tabasid esimest korda ühinemast kaks neutrontähte. See avab astronoomias täiesti uue peatüki. Tegu on avastusega, mis tõotab muuta astronoomiat üdini.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

16.10.17 ... Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Doktoritöö: ideoloogia on alati mõjutanud Eesti koolides õpetatavat ajalugu

16.10.17 ... Tsaarivõim, Saksa võim, nõukogude võim, aga ka Eesti-aegne ja taasiseseisvunud Eesti võim on alati mõjutanud ajalugu kui õppeainet, selgub Tallinna ülikooli doktorandi Heiki Haljasoru uuringutest.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

16.10.17 ... Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

Läänemere karbid ja ussid toodavad sama palju metaani kui 20 000 lehma

14.10.17 ... Läänemere põhjas elutsevad väikesed merikarbid ja ussikesed toodavad kambapeale nii palju metaani kui 20 000 lehma. Metaan on aga tugevatoimeline kasvuhoonegaas ja kui see jõuab mereveest atmosfääri, on selle planeedisoojendusvõime 28 korda suurem kui süsihappegaasil.

Interaktiivne viktoriin: kui palju sulle Nobeli preemiatest meelde jäi?

14.10.17 ... Nädala alguses kuulutati välja selle aasta viimane Nobeli preemia laureaat. Teadupärast on aga inimeste tähelepanu kestus juba lühem kui kuldkalal. Mälu värskendamiseks lahenda all olev viktoriin.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

14.10.17 ... Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

Ürgse keskkonna muutmisel tehtud viga saab parandada paisuga

14.10.17 ... Rabad on Eesti ühed ürgsemad ökosüsteemid, kus inimene on kuivendusega teinud vea. On tehtud valearvestusi, rikutud maastik ära. Soode ja rabade taastamine on seega vastutustundlik käitumine - kui oled teinud vea, siis parandad selle, et luua võimalused loodusel kulgeda oma enda seaduspärasuste järgi. “Osoon” käis ühel sellisel veaparandusel abis.

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

13.10.17 ... „See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

Platseebo kuri kaksikvend kasvatab kallite ravimite kõrvaltoimete tugevust

13.10.17 ... Ilma igasuguse toimeaineta tablett paneb inimesi ennast paremini tundma, kui nad vaid selle mõjusse usuvad. Teinekord aitab inimesi juba nende lahki lõikamine, nendega midagi rohkemat tegemata. Seejuures, mida rohkem see kõik maksab, seda paremini platseebo töötab. Uue uuringu kohaselt annab kõrge hind jõudu juurde aga ka selle kurjale kaksikvennale – notseeboefektile. Mida kallim on ravim, seda tugevamad on selle kujuteldavad kõrvalmõjud.

Eesti füüsiku spinnid sattusid suure tähelepanu alla

13.10.17 ... KBFI-ga seotud Eesti füüsik Girsh Blumberg on Rutgers’i ülikoolis tehtud katsetes leidnud uut tüüpi, kiraalse sümmeetriaga spinnide ergastused.

Titaga rääkimise tämber on kõigis keeltes sama

13.10.17 ... Kogu maailma emad võtavad oma väikeste lastega rääkides kasutusele veidike ninnu-nännutava ehk nunnutava kõnemaneeri. Teate ju küll. Natuke justkui muusikaline, kõrgetooniline, samas liialdavalt üles-alla kõikuva tooniga ja pisut tobegi, kui võrrelda täiskasvanute omavahelise kõnega.

Sissehingamisel võivad nanoosakestest saada tapjaosakesed

12.10.17 ... Silmaga nähtamatud nanoosakesed on kõikjal meie ümber. Kuigi me oleme kasutusele võtnud juba palju nanotehnoloogilisi lahendusi, ei tea me veel päris täpselt, kuidas nad meie kehale võivad mõjuda.

Teadus ei paranda maailma sõnadega "tagada", "suurendada", "soodustada"

12.10.17 ... Teadus on oluline innovatsiooniks. Teadus on oluline ettevõtluse arenguks. Teadus toob majanduskasvu. Teadus lahendab ühiskonna probleeme. Teaduse rahastus peab jääma samale tasemele, väheneda ikka ei tohiks. Teadlased peavad end ise ettevõtjatele ja poliitikutele vajalikuks tegema.

Bioloogilise kella pärast peavad tõsist muret tundma ka mehed

12.10.17 ... Käesoleva nädala alguses rõõmustas 69-aastane Soome president Sauli Niinistö riiki teatega, et saab kolmandat korda isaks. Eesti eelmine president eostas lapse 62-aastaselt. Kuigi sündmused ilmestavad tõsiasja, et isaks saamine on vanemas eas võimalik, näitavad teadusuuringud selgelt, et bioloogiline kell tiksub ka meestel.

Tallinnas arutleti tippteaduse kasulikkuse üle

12.10.17 ... Täna toimub Tallinnas konverents, mille eesmärk on näidata poliitikakujundajatele, et tipptasemel teadus on arenenud riikides üks peamisi konkurentsivõime aluseid ja majanduse arengumootor.

Teadusekspert: ebakindlad ajad on parimad investeerimiseks innovatsiooni

12.10.17 ... Innovatsiooni ehk uuendust juhivad ebakindlusest tulvil olukorrad – sõda, kriis, riikidevaheline võistlus – ja meil on praegu selline ebakindel aeg, mis on suurepärane teadusinnovatsiooni tegemiseks, leiab Tallinnas esinenud iiri teadusekspert.

Kuidas lugeda DNA-s peituvat 3,3 miljardi tähelist juturaamatut

12.10.17 ... Täna kell 13 andsid Eesti kooliõpilastele e-külalistunni Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased Tõnu Esko ja Lili Milani. Lisaks ERR Novaatori lugejatele jälgis tundi koolipingist 24 klassitäit õpilasi.

Euroopa saadab satelliidi atmosfääri seirama

12.10.17 ... Euroopa Kosmoseagentuur, mille liige on, nagu teada, ka Eesti, kavatseb homme orbiidile saata järjekordse Copernicuse programmi tehiskaaslase, nimega Sentinel-5P, mis hakkab seirama maakera atmosfääri.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: