Ühiskond

Tartu ülikool tunnustab Skytte medaliga Katri Raiki

23.03.17 ... Reedel tähistab Tartu ülikool Skytte päeva ning TÜ rektor Volli Kalm annab Sisekaitseakadeemia rektorile, Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile Katri Raikile üle Skytte medali. Medaliga tunnustatakse Katri Raiki missioonitundest kantud tegevust Eesti hariduse lõimimisel ja õpetajakoolituse arendamisel, rahvusülikooli positsiooni kindlustamisel Narvas ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumisel.  

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

22.03.17 ... Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Webinar: privaatsus ja eetika infoühiskonnas

21.03.17 ... Täna toimus Tartu ülikooli infoühiskonna keskuse webinar. Sel korral oli teemaks privaatsus ja eetika infoühiskonnas. 

Loe, kuidas Tartu ülikooli rektorikandidaadid teadustööd arendaksid

21.03.17 ... Järgmisel neljapäeval, 30. märtsil selgub, kas Tartu ülikooli rektorina jätkab praegune rektor, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm või ülikooli asub juhtima tema vastaskandidaat, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Kliima vormib meie nina

18.03.17 ... Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.

Digitaliseerumine sunnib nutikamaks nii tarbija kui turundaja

15.03.17 ... Info vabam liikumine on tarbijatele andnud suurema võimu, kuid teisalt aitab ka turundajatel ja tootjatel tarbijate eraellu tungida.

Kristjan Korjus soovitab analüüsida isejuhtivate autode mõju ühiskonnale

15.03.17 ... Kaupade kojukanderoboteid tootvas ettevõttes Starship Technologies roboteid targaks tegev Tartu ülikooli doktorant Kristjan Korjus, keda laiem avalikkus teab populaarse “Matemaatika õhtuõpiku” autorina, usub et tehnoloogiad ei ole head või halvad – loeb see, kuidas inimesed neid kasutavad.

Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri?

14.03.17 ... Tartu ülikoolis räägiti emakeelepäeval häälduse ja õigekirja sarnasustest. 

Magistritöö: inimesed kiinduvad mobiiltelefoni nagu teise inimesse

09.03.17 ... Jaanuaris Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö näitab, kuidas telefonist on saanud meie lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber. Inimesed tunnevad mobiiltelefonide vastu sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu.

Sooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes

04.03.17 ... Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava esimese aasta üliõpilased uurisid Maria Murumaa-Mengeli juhendamisel Eesti Ekspressi persoonilugudes kujutatud isikute soolist jaotust. Naiste osatähtsus persoonide hulgas on muutumatult väike, seda eriti vanemate ja äriinimeste hulgas.

Vaataja küsib: kuidas on tekkinud raha?

02.03.17 ... "Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.

Doktoritöö: kuidas elu- ja töökoht inimese ökoloogilist jalajälge kujundavad?

02.03.17 ... Ütled Ida-Virumaa ja juba liigub mõte põlevkivikaevandustele ja elektrijaamadele, sealt edasi keskkonnareostusega seotud küsimustele. Seda üllatavam võib tunduda täna Tartu ülikoolis kaitstava doktoritöö üks järeldus: Eestis on konkurentsitult kõige väiksem ökoloogiline jalajälg Ida-Viru tööstuslinnade elanikel.

Miks ajaloole raha ei jagu, küsivad vilistlased

01.03.17 ... Tartu ülikooli lõpetanud ajalootudengite rühmitus “Ajalugu Oskariga” avaldab Youtube’is Eesti ajalugu tutvustavaid animatsioone. Rühmituse eestvedaja Mikk Tali kirjutab ajaloo populariseerimise kasulikkusest ja vajalikkusest ning soovitab ajaloolastel sellega tõsisemalt tegeleda.

Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai Uuendatud 17:17

21.02.17 ... Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

Maailma keelerikkust võis kujundada vihm

13.02.17 ... Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele

13.02.17 ... Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees

11.02.17 ... Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks

08.02.17 ... Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile

08.02.17 ... Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele

07.02.17 ... Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees

31.01.17 ... Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda

20.01.17 ... Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele

19.01.17 ... Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne

18.01.17 ... Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle Uuendatud 15:00

16.01.17 ... Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas Uuendatud 11:23

10.01.17 ... Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased

08.01.17 ... Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga

06.01.17 ... Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?

05.01.17 ... Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust

30.12.16 ... Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma

30.12.16 ... „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

Uus aasta toob lisasekundi  

29.12.16 ... Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

Mida me näeme, kui me näeme vaeva?

28.12.16 ... Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel

24.12.16 ... Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine

22.12.16 ... Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista

15.12.16 ... Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid

13.12.16 ... Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!

12.12.16 ... Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Mobiilne raha aitab vaesusest pageda

09.12.16 ... Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust Uuendatud 16:11

07.12.16 ... Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?

07.12.16 ... Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...

30.11.16 ... Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  

30.11.16 ... Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks

30.11.16 ... Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks

29.11.16 ... Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele

26.11.16 ... Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele

25.11.16 ... Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata

23.11.16 ... Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse

21.11.16 ... Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine

18.11.16 ... Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.