Ühiskond

Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

20.04.17 ... Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.

Vaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid?

19.04.17 ... Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.

Vladimir Sazonov: ISIS ja Al-Qaeda – kas islamiäärmusluse kaksikvennad?

18.04.17 ... Islamimaailma üks arvestatav osa on muutunud tänapäeval sallimatuks ja radikaalseks, kirjutab Tartu ülikooli Vana Lähis-Ida uuringute vanemteadur Vladimir Sazonov.

Tõejärgsuse konverents: nii tõde kui alternatiivne fakt on konstruktsioonid Uuendatud 23:03

14.04.17 ... Kas ühiskonnas on toimunud kultuuriline nihe seni mõistetud tõest "uute tõdede" poole? Miks see on toimunud? Ja kas seda olukorda annaks lahendada näiteks ühiskondliku leppega? Neil ja mitmetel teistel teemadel arutati tõejärgse ajastu teemalisel sotsioloogiakonverentsil.

Sotsioloog: üheksa tehnikat eksitamiseks ja üheksa tõe äratundmiseks Uuendatud 22:57

15.04.17 ... Tõejärgses ühiskonnas on teatud taktikad, kuidas eksitada. Kuid on ka tehnikad, kuidas kontrollida info tõeväärtust, mille Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõi välja sotsioloogiakonverentsil tõejärgsest ajastust.

Andra Siibak: e-riigi alustalaks on inimesed, mitte tehnoloogia

12.04.17 ... Täna rääkis Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak ülikooli aulas toimuval inauguratsiooniloengul “E-rahva manifest“ sellest, millest tuleks internetti ja sotsiaalmeediat kasutades lähtuda ja kuidas infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaelu parandamiseks veelgi paremini ära kasutada.

Palju õnne! Eesti kontuur saab täna 100-aastaseks

12.04.17 ... Täna sada aastat tagasi jõustus määrus, millega esmakordselt liideti pea kõik eestlastega asustatud alad ühe haldusüksuse alla. Kuigi piiride selginemine võttis sõjasündmuste keerises veel aega, võime siiski öelda, et sel päeval tekkis kaardile Eesti haldusjaotuslik kontuur selle tänapäevases mõttes, kirjutab Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur Taavi Pae.

Video: aastanäitusel rullub lahti kuldkangaste saladus

10.04.17 ... Keskaegse Tartu elanikele polnud edevus ja luksusejanu võõras. Siidist kootud ja väärismetallist niitidega kaunistatud brokaatesemed olid tekstiiliturul kahtlemata kõige hinnalisemad ja ihaldusväärseimad tooted. Nii kirjalike kui ka pildiliste allikate põhjal otsustades polnud need igaühele lubatud.

Üliõpilased viivad programmeerimise gümnaasiumisse

09.04.17 ... Ajujahi konkursil 30 parima sekka pääsenud Cody on programmeerimise õppeplatvorm, mis on eelkõige suunatud gümnaasiumiõpilastele. Cody meeskonda juhib Tartu ülikooli informaatikatudeng Kaspar Kuus.

Teadlased: pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemist

05.04.17 ... Iga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli (TLÜ) rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev eakateuuring tunneb praegu käimas olevas küsitluslaines huvi inimese lapsepõlve, töö ja lähisuhete vastu. Koos teiste riikide teadlastega otsitakse vastust küsimusele, miks pole Eestis kasvanud tervena elatud aastate arv. Kuid lahendamist vajab ka hoolduse ja digitehnoloogiatega toimet tulemise küsimus.

Poliitilisi äärmusi ühendab huvi dinosauruste vastu

05.04.17 ... Poliitiliselt killustunud ühiskonda ei aita praegusel kujul liia isegi huvi teaduse vastu. Liberaalid ja konservatiivid kalduvad olemuslikult huvi tundma erinevate teadusharude vastu, mida võimendavad veebi kajakambrid ja filtrimullid.

Marju Lauristin: eestikeelse teaduseta muutub eesti keel köögikeeleks

04.04.17 ... Loomerahva aprillipleenumil kõneles professor Marju Lauristin eesti keeles teaduse tegemisest. Tema sõnum on, et praegune publitseerimisnõue teaduses soosib eesti keele muutumist köögikeeleks

Doktoritöö: küsitlusuuringute koostamine on keerukam kui esmapilgul paistab

04.04.17 ... Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Laur Lilleoja kontrollis oma doktoritöös sotsiaalteadustes ühe enim rakendatava väärtusteooria paikapidavust. Töö eesmärk oli arendada arutelu küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade valiidsuse üle ja panustada küsitlusuuringute üldise metodoloogia parendamisse.

Euroopas nähakse noori nii haavatava grupina kui ka rahvusliku rikkusena

31.03.17 ... Euroopa riikides nähakse noori ühelt poolt haavatava grupina ja teisalt rahvusliku rikkusena, selgus kaheksas Euroopa Liidu riigis korraldatud uuringust. 

Uuring: vägivaldse suhte katkedes seatakse vastutus emale

31.03.17 ... Magistritöö toob välja lastekaitsetöötajate erinevad ootused emadele ja isadele. Vägivaldsest suhtest lahkumisel nähakse vastutuse kandjana ema, isa roll jäetakse kõrvale. Nii selgub tänavu Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst “Lastekaitsetöötajate tõlgendused hindamisel lapsevanemaks olemisest”.

Sotsioloogide ühisavaldus ajendatult MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudist

30.03.17 ... Eesti ülikoolide sotsioloogid on viimasel ajal juhtinud tähelepanu, et on organisatsioone, mis esitavad sotsioloogiliste uuringutena näivate uuringute tulemusi, kuid kahelda tuleks nende organisatsioonide eesmärkides ja kompetentsuses. Täna teevad sotsioloogide ühendused ja ülikoolid sel teemal ühisavalduse, mille ERRi arvamusportaal oma lugejateni toob.

Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?

28.03.17 ... Tartu ülikooli õpetajahariduse professor ja haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen pidas inauguratsiooniloengu “Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?”.

Eestlus Venemaal: mõnes Siberi külas kõlab siiani eesti keel

27.03.17 ... Siber on paik, mis seostub paljudele ennekõike karmi külma ja repressioonidega. Eesti lähiajalugu ja suurt osa eestlastest lähemalt või kaugemalt puudutanud küüditamisi arvestades on selleks ka piisavalt põhjust. Märksa vähem mõeldakse Siberiga seoses sinna 19. sajandil välja saadetud või hiljem omal soovil rännanud eestlastele, kellest paljude järeltulijad elavad tänaseni sellel "külmal maal".

Novaatori toimetaja arutleb: mis on ja mis ei ole filosoofia

27.03.17 ... Filosoofiaga on otsest kokkupuudet õpilastel gümnaasiumis vähe, kuigi igaüks on vähem või rohkem filosoof vastavalt sellele, kui palju ta oskab ja soovib oma seisukohti selgitada ja põhjendada. ERR Novaatori toimetaja ja Tallinna ülikooli filosoofia eriala tudeng Risto Uuk arutleb selle üle, mis filosoofia üldse on ja mis mõte on sellega tegelemisel.

Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

25.03.17 ... Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

24.03.17 ... Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.

Tartu ülikool tunnustab Skytte medaliga Katri Raiki

23.03.17 ... Reedel tähistab Tartu ülikool Skytte päeva ning TÜ rektor Volli Kalm annab Sisekaitseakadeemia rektorile, Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile Katri Raikile üle Skytte medali. Medaliga tunnustatakse Katri Raiki missioonitundest kantud tegevust Eesti hariduse lõimimisel ja õpetajakoolituse arendamisel, rahvusülikooli positsiooni kindlustamisel Narvas ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumisel.  

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

22.03.17 ... Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Webinar: privaatsus ja eetika infoühiskonnas

21.03.17 ... Täna toimus Tartu ülikooli infoühiskonna keskuse webinar. Sel korral oli teemaks privaatsus ja eetika infoühiskonnas. 

Loe, kuidas Tartu ülikooli rektorikandidaadid teadustööd arendaksid

21.03.17 ... Järgmisel neljapäeval, 30. märtsil selgub, kas Tartu ülikooli rektorina jätkab praegune rektor, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm või ülikooli asub juhtima tema vastaskandidaat, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Kliima vormib meie nina

18.03.17 ... Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.

Digitaliseerumine sunnib nutikamaks nii tarbija kui turundaja

15.03.17 ... Info vabam liikumine on tarbijatele andnud suurema võimu, kuid teisalt aitab ka turundajatel ja tootjatel tarbijate eraellu tungida.

Kristjan Korjus soovitab analüüsida isejuhtivate autode mõju ühiskonnale

15.03.17 ... Kaupade kojukanderoboteid tootvas ettevõttes Starship Technologies roboteid targaks tegev Tartu ülikooli doktorant Kristjan Korjus, keda laiem avalikkus teab populaarse “Matemaatika õhtuõpiku” autorina, usub et tehnoloogiad ei ole head või halvad – loeb see, kuidas inimesed neid kasutavad.

Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri?

14.03.17 ... Tartu ülikoolis räägiti emakeelepäeval häälduse ja õigekirja sarnasustest. 

Magistritöö: inimesed kiinduvad mobiiltelefoni nagu teise inimesse

09.03.17 ... Jaanuaris Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas kaitstud magistritöö näitab, kuidas telefonist on saanud meie lahutamatu kaaslane, üksilduse peletaja ja parim sõber. Inimesed tunnevad mobiiltelefonide vastu sarnast kiindumust nagu teiste inimeste vastu.

Sooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes

04.03.17 ... Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava esimese aasta üliõpilased uurisid Maria Murumaa-Mengeli juhendamisel Eesti Ekspressi persoonilugudes kujutatud isikute soolist jaotust. Naiste osatähtsus persoonide hulgas on muutumatult väike, seda eriti vanemate ja äriinimeste hulgas.

Vaataja küsib: kuidas on tekkinud raha?

02.03.17 ... "Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.

Doktoritöö: kuidas elu- ja töökoht inimese ökoloogilist jalajälge kujundavad?

02.03.17 ... Ütled Ida-Virumaa ja juba liigub mõte põlevkivikaevandustele ja elektrijaamadele, sealt edasi keskkonnareostusega seotud küsimustele. Seda üllatavam võib tunduda täna Tartu ülikoolis kaitstava doktoritöö üks järeldus: Eestis on konkurentsitult kõige väiksem ökoloogiline jalajälg Ida-Viru tööstuslinnade elanikel.

Miks ajaloole raha ei jagu, küsivad vilistlased

01.03.17 ... Tartu ülikooli lõpetanud ajalootudengite rühmitus “Ajalugu Oskariga” avaldab Youtube’is Eesti ajalugu tutvustavaid animatsioone. Rühmituse eestvedaja Mikk Tali kirjutab ajaloo populariseerimise kasulikkusest ja vajalikkusest ning soovitab ajaloolastel sellega tõsisemalt tegeleda.

Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai Uuendatud 17:17

21.02.17 ... Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

Maailma keelerikkust võis kujundada vihm

13.02.17 ... Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele

13.02.17 ... Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees

11.02.17 ... Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks

08.02.17 ... Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile

08.02.17 ... Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele

07.02.17 ... Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees

31.01.17 ... Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda

20.01.17 ... Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele

19.01.17 ... Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne

18.01.17 ... Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle Uuendatud 15:00

16.01.17 ... Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas Uuendatud 11:23

10.01.17 ... Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased

08.01.17 ... Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga

06.01.17 ... Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?

05.01.17 ... Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.
unustasid vaadata teadussaadet?