Ühiskond

Heaolu Euroopa sotsiaaluuringu andmetes: millest heaolu koosneb?

22.10.17 ... Küsimus, millest heaolu õieti koosneb, viib meid tagasi Vana-Kreeka filosoofiliste arutelude aega, kirjutab Manchesteri ülikooli sotsioloog Bram Vanhoutte, kirjutab Mai Beilmann, Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) juurest.

Sotsioloog: kõrgharidus vähendab Eestis lahutuste hulka

21.10.17 ... Uurides nii lahutanud meeste kui naiste haridustaset, joondus välja seaduspärasus, et kõrgharidusega meeste seas oli lahutanuid vähem.

Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus?

21.10.17 ... Koos järgmisel sügisel ilmuva sõnastikuga lisanduvad ka mitmed uued sõnad, nagu sologaamia, baarikärbes ja orsoto. Mida need tähendavad, saab teada artikli lõpus olevast testist.

Video: nimekad meediauurijad arutlevad võrgustatud avalikkuse üle

17.10.17 ... Infoühiskonna keskus pühendab webinari võrgustatud avalikkusele, kuna just seda teemat käsitleb Tartus toimuv internetiuurijate assotsiatsiooni (AoIR) aastakoosolek.

Testi, kuidas vihane Eva või rõõmus Tõnu uudiseid loevad

17.10.17 ... Tänu teadustööle saavad kõnepuudega inimesed oma emotsioone lisaks sõnavalikule ka häälega väljendada.

Doktoritöö: ideoloogia on alati mõjutanud Eesti koolides õpetatavat ajalugu

16.10.17 ... Tsaarivõim, Saksa võim, nõukogude võim, aga ka Eesti-aegne ja taasiseseisvunud Eesti võim on alati mõjutanud ajalugu kui õppeainet, selgub Tallinna ülikooli doktorandi Heiki Haljasoru uuringutest.

TÜ meediauurija: Eesti ajakirjanikke ohustab läbipõlemine

11.10.17 ... Ajakirjanduses tulevadki toime need, kes taluvad pidevat stressi – nii leiavad mõned eesti ajakirjanikud, keda Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Signe Ivask on uurinud. Samadest uuringutest tuleb aga välja, et ajakirjanike hulgas on palju neid, keda kimbutavad tööstressist tingitud unehäired, alkoholiprobleemid ja enesetapumõtted.

Professor majanduspreemia saajast: Thaler taipas, et inimestel on tunded

09.10.17 ... Nobeli majandusauhinna saanud Richard Thaleri põhiteeneks oli teadlaskonnale meelde tuletamine, et inimesed käituvad nagu inimesed, leidis ERR Novaatorile antud kommentaaris Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Karsten Staehr. Kaasaegne tehnika muudab samas Thaleri teadustöö praktilisemaks kui kunagi varem.

Miks võrdleb lugupeetud professor riigi käitumist mittehoolsa põrsa omaga?

07.10.17 ... Irja Lutsar kultuurilehele Sirp: "Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“

Folklorist: elulaadi muutuste tasakaalustamiseks vajame mikitalikku maailma

02.10.17 ... Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu tõdeb, et viimasel pooleteisel sajandil aset leidnud pöördelised muutused Eesti ühiskonnas on avaldanud märkimisväärset mõju ka meie identiteedile.

Video Teadlaste Öölt: kas mõtteid tohib lugeda?

29.09.17 ... Tammsaare muuseum kutsus ka sel aastal Teadlaste Öö puhul teaduskohvikusse. Kuna sel aastal oli kogu festivali katusteemaks teaduse areng ja eetika, võeti arutluse alla mõtete lugemise võimalikkus ja sellega seonduvad eetilised probleemid.

Uuring: ühisrahastus ja äriinglid mõjutavad rahastusmudeleid

28.09.17 ... Eestis on viimastel aastatel populaarsust aga ka kriitikat saanud ambitsioonikad kasvuettevõtted, mille asutajate tiimid püüavad innovaatiliste ideedega kiiresti välisturgudele jõuda. Selleks kaasatakse investeeringuid äriinglitelt ja ühisrahastuse platvormide kaudu. Selle õnnestumisest sõltub edasine tähelend, sestap uurisid kolm ülikooli tegureid, mis ettevõtjate ja investorite koostööd takistama kipuvad.   

Saksa ühismeedias võimutses valimiste eel paremäärmuslik AfD

23.09.17 ... Valeuudistest ja robotitest on saanud viimastel aastatel ühismeedia lahutamatu osa. Saksamaa valimiste eel tuhandeid Twitteri säutse uurinud Oxfordi ülikooli teadlased leidsid, et seekord on riik arvutusliku propaganda löögirusikast suuresti pääsenud. Samas võib näha, et ühismeediast ja sotsrobotitest lõikavad eelduste kohaselt kõige rohkem kasu paremäärmuslikud erakonnad.

Otse teisipäeval kell 16: kohtuvad digi ja humanitaaria

18.09.17 ... Teisipäeval kell 16 saab vaadata Tartu ülikooli infoühiskonna keskuse webinari, milles otsitakse vastust küsimusele, kuidas digi muudab humanitaariat?

Rain Kooli: kui iga nõmik hakkab end targaks pidama

18.09.17 ... Kui teadustulemusi piisavalt n-ö inimkeeli ehk mõistetavalt esitada, tuleb kusagil vastu punkt, mil niinimetatud tavainimene hakkab kaotama usaldust ekspertidesse. Talle nimelt tundub, et kui ta asjast aru saab, on ta ise tark, vahendab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Idaeurooplane jääks pensionile kaks aastat varem kui tema Lääne kolleeg

12.09.17 ... Euroopa Liit tahab 2020. aastaks saavutada olukorra, kus kolmveerand tööealistest inimestest käib tööl. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aga muu hulgas tõsta kõigis liikmesriikides pensioniiga. Kas aga soliidsele eale lähenevad inimesed ise on riigi poolt kehtestatud pensionieaga rahul või tahaksid nad palmi alla puhkama asuda varem?

Sõnal sabast kinni: Ossinovski eesti meeste juhtum keeleteadlase pilguga

08.09.17 ... Kui poliitik tuleb välja väitega, milles inimese oskustest ja omadustest sõltumata käiakse välja stereotüübid, millel on elusid mõjutav mõju, on küsimus, kes peaks vastutama? Keeleteadlane Martin Aher vaatas Jevgeni Ossinovski väidet "Eesti meestega on üldse üks suur probleem" ning analüüsis seda keeleteadlase pilguga.

Uuring: paindlik tööaeg ja -koht teeb õnnelikumaks ja tõstab tööviljakust

06.09.17 ... Mehi motiveerib kodust töötamine ning töö vabalt valitud ajal. Õhtuinimesi aga nörritab kella 9 kuni 17ni töötamine. Tööandja vastutulek tööaja ja -koha suhtes tõstab aga tööviljakust.

Uus raamat: inimese identiteet koosneb ühiskonnas olevatest märkidest

01.09.17 ... Teadus võimaldab inimesel üha enam vormida oma identiteeti: sugu on võimalik vahetada, nahka valgendada, iluoperatsioonid muutuvad üha levinumaks. Samal ajal suhtub ühiskondlik arvamus, vähemalt arenenud maades, stereotüüpe lõhkuvatesse identiteediprojektidesse üha soosivamalt. Tartu ülikooli keeleteadlane Martin Ehala seab äsja avaldatud monograafias, “Signs of identity. The anatomy of belonging”, kahtluse alla senised identiteediteooria seisukohad.

Eneseabi ja esoteerikaga tegelevad ettevõtted teenivad kuuekohalist kasumit

21.08.17 ... Holistiline treening – 2665 eurot, teadliku muutuse kunsti kursus ettevõtjatele – 490 eurot, rohelisest aventuriinist Buddha-kujuline väeese – 345 eurot. Need on mõned tooted-teenused Eesti kõige kasumlikumatest eneseabikoolitusi ja esoteerikakaupasid pakkuvatest ettevõtetest. Selle raha eest lubatakse muu hulgas “õpetust inimeste energiaväljast ja tšakratest”, “õpetada eristama oma sisemaailmas toimuvaid protsesse” ja “püüda informatsiooni läbi meie eeterkeha”. Ja inimesed maksavad, sest viimastel aastatel on selliste ettevõtete kasum hüppeliselt kasvanud, tuues parimatel juhtudel sisse sadu tuhandeid eurosid.

Meediauurija 5 soovitust Jänku-Jussi paroodiate taolise sisuga toimimiseks

18.08.17 ... Noored ei loo parodeerivat sisu peamiselt raha teenimise eesmärgil, vaid soovist saada eakaaslaste tähelepanu, heakskiitu või ärritust, leiab Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel. See muudab omakorda keerulisemaks taolise sisuga ilmnevate probleemide ennetamise ja lahendamise.

IT ei lahenda tööstus 4.0 probleemi ettevõtete eest ära

11.08.17 ... Maailma juhtivates tööstusriikides on alanud neljas tehnikarevolutsioon, n-ö tööstus 4.0, mis tähendab, et tootmise digitaliseerimisega saavutatakse tootlikkuse hüppeline kasv. See aga ei tule nii lihtsalt, nagu selgus Arvamusfestivali teadusala arutelust "Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?".

EBSi uuring: tööandjad ootavad koolitamisest palju, kuid ei mõõda tulemusi

09.08.17 ... Kui mõni Eesti ettevõte, avaliku või kolmanda sektori asutus saadab oma töötaja koolitusele, siis jääb omandatud teadmine väga suure tõenäosusega ainult selle inimese teada. Ta ei jaga seda oma kolleegidega ega pruugi isegi kasutada igapäevatöös tulemuste parandamiseks. Nii selgus Estonian Business Schooli (EBS) tehtud uuringust, mille tulemustest rääkis EBSi professor Tiit Elenurm.

Animatsioon: geneetika selgitab, kust on pärit eestlaste esiisad

08.08.17 ... Erinevaid teadusuuringuid lugedes on võimalik kokku seada pilt sellest, kust on pärit meie esivanemad. Kogutud info põhjal pani Ajalugu Oskariga kokku animatsiooni, mis seletab väga lihtsalt ja selgelt, kust on pärit eestlaste esivanemad.

Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

08.08.17 ... Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Läbimõtlematu ühismeedia kasutus röövib isegi päris sõprade privaatsuse

06.08.17 ... Miski pole tasuta. Kergekäeliselt sõprade e-posti aadresse ja telefoninumbreid jagades pole sotsiaalmeedia kasutamise hinnaks mitte ainult inimese enda, vaid ka nende sõprade privaatsus. Kontaktandmeid juba sotsiaalvõrgustikus leiduva infoga seostades saab öelda nii mõndagi näiteks nende seksuaalsete eelistuste, elukoha ja vanuse kohta, viitab šveitsi teadlaste uuring.

Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

03.08.17 ... Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

Julgeolekuekspert terrorismist: peame märkama oma aju loodavaid illusioone

30.07.17 ... Hirmudele mängiv 24-tunnine uudisvoog ja massimeedia on muutnud haruldased terroriteod inimaju eripärade tõttu igapäevaelu lahutamatuks osaks, nendib Harvardi juurakooli julgeolekuekspert Bruce Schneider. Võib aga loota, et juba paari põlvkonna pärast tajuvad inimesed neid sama õiges valguses, kui taevas kõlavat kõuekõminat.

Isikliku maaomandi juured viivad hiliskeskaega

28.07.17 ... Sel suvel on avalikkuses palju tähelepanu pälvinud mooni- ja rapsipõldude omanike ning põldudele radu tallavate õieilunautijate vahel lahvatanud konfliktid. Kuidas on maa omand ühes kõigi peremehe õiguste ja talle kehtivate piirangutega kujunenud?

Ajaloolane: teame eestivenelaste ajaloost liiga vähe

27.07.17 ... Tallinna ülikooli Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann tõdeb suvises Horisondis ilmunud intervjuus, et tuleks uurida siin nii tsaariajal kui Nõukogude Liidu päevil töötanud venelastest ametnike lugu. See aitaks meil kunagistest sündmustest paremini aru saada.

Ajakirjaanalüüs: kuidas on Naine 30 aasta vältel muutunud?

21.07.17 ... Eliis Tischler Gustav Adolfi Gümnaasiumist uuris naiste kujutamist meedias ning tegi seda 1984. aasta ajakirja Nõukogude Naine ja selle mõttelise järglase Eesti Naise 2013. aasta väljaande persoonilugude põhjal.

Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

20.07.17 ... Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Intervjuu tippteadlasega: andmemajanduse pidurdamine getostab ühiskonda

17.07.17 ... Üks maailma mõjukamaid andmemajanduse teadlasi professor Alex Pentland Massachusettsi tehnoloogiainstituudist (MIT) ütles Tallinnas digitaalse ühtse turu tippkonverentsil, et Euroopa ja Eesti andmemajandus on ülejäänud maailmast ees.

Raport: Google maksis teadlastele soodsate uurimuste eest miljoneid

13.07.17 ... USA mittetulundusliku järelevalveorganisatsiooni Campaign for Accountability kinnitusel on suurettevõte Google maksnud Briti ja USA ülikoolide teadlastele miljoneid dollareid, et viimased viiksid läbi uuringuid ja avaldaksid artikleid, mis kujundaksid avalikku arvamust ja poliitikat Google'ile soodsas suunas.

Individualistide sotsiaalne kapital kipub olema suurem kui kollektivistidel

13.07.17 ... Usaldusel ja normidel põhinevaid inimestevahelisi sidemed ja sotsiaalseid võrgustikke nimetatakse sotsiaalseks kapitaliks. See on äärmiselt kasulik ressurss nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka riikidele. Samas on sotsiaalne kapital nii riikide vahel kui ka riikide sees, sealhulgas indiviidide tasandil, ebavõrdselt jaotunud.

Vanavanemad tagasid inimese eellaste rahuliku ööune

12.07.17 ... Eakamate inimeste ööuni on sageli lühem ja kergem kui noorematel. See, mida me praegu tõlgendame vanemate puhul unehäiretena võib aga olla pika aja jooksul välja kujunenud ellujäämismehhanism.

Pooled väljaannetest flirdivad korraga nii lugejate kui reklaamiandjatega

12.07.17 ... Suurem jagu väljaannetest on nõus avaldama nii reklaamina märgistamata kui märgistatud turundustekste ning ei näe probleemi ajakirjandusliku sisu ja reklaami sulandumise osas. 

Soome-ugri jumalate avalike suhete korraldus põhineb sakraalsel hämal

08.07.17 ... Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt.

Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

03.07.17 ... Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

01.07.17 ... Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Vananev Eesti mees ei olegi tingimata endasse tõmbunud ja kurvameelne

29.06.17 ... Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid. 

Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

27.06.17 ... Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeediaettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Galerii: Jõhvi naiste mälumaastikud pakuvad põnevat uurimisainest

27.06.17 ... Sellega, et Jõhvi linn on aja jooksul väga palju muutunud, on ühel nõul nii 1920. aastatel hobuvankris linnas sõitnud 103-aastane Helmi kui ka 2016. aastal Hesburgeris sõpradega matemaatikaülesandeid lahendanud 17-aastane Marion, kirjutab Jõhvi naiste mälumaastikke uurinud ja sel teemal Tartu ülikoolis magistritöö kaitsnud Laura Jamsja. 

Piltuudis: kus tähistavad jaanipäeva eestlased ja rahvusvähemused?

22.06.17 ... Tartu ülikooli inimgeograafia doktorandi Veronika Moosese uurimistöö kohaselt on pühade sh jaanipäeva ajal eestlased võrreldes vene keelt kõnelevate inimestega liikuvamad.

Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist 5 nõuannet

21.06.17 ... Taas on käes aeg, mil paljud noored lõpetavad kooli ja ees seisab oluliste otsuste langetamise aeg. Tartu ülikooli karjäärinõustaja annab viis soovitust, millele enne kõrgkooli astumist mõelda. 

Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

21.06.17 ... Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

21.06.17 ... Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

20.06.17 ... Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

20.06.17 ... Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Puudulik terviseuuringute rahastamine ohustab eestlaste tervist

16.06.17 ... Täna saatsid Tartu ülikooli arstiteadlased sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles avaldasid muret teadusuuringute alarahastamise ja Eesti rahva tervise tuleviku pärast. Arstiteadlaste sõnum on, et puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: