Ühiskond

Doktoritöö: ajaloo õppija peaks tunnetama ennast ajaloolise isikuna

14.12.17 ... „On õigustatud eeldada, et üldpedagoogika metodoloogiad kehtivad iga õppeaine puhul ning neist peaks ka ajaloo jaoks piisama. Et see päriselt nii ei ole, selle põhjuseks on ajaloo dimensiooniline olemus – see ei jutusta lihtsalt kunagi toimunud lugusid, vaid annab tähenduse inimliku eksistentsi ajalisele mõõtmele, inimkogemuse muutumisele ajateljel,“ selgitab Milvi Piir, kes kaitseb täna Tallinna ülikoolis doktoritööd.

Mida pidi laps teadma 19. sajandil kooli minnes?

13.12.17 ... „Lapsed ei õpi kristlust õpikust, vaid ikka vanemate ja õpetajate eeskujudest,“ võtab Irina Paert, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur, kokku oma uuringu ühe arutelukoha, mis aktuaalne nii tänapäeval kui ka 19. sajandi koolis. Mida on meil tänapäeval õppida 19. sajandi õigeusu koolidest?

19. sajandi kooliõpetaja igapäevaelu: niru palk ja sooline lõhe

13.12.17 ... On 1898. aasta. Noormees, vallaline ja mitte kuigi rikas, äsja lõpetanud Riia Vaimuliku Seminari, seisab Kullamaa kooli ees, mis kahe aasta eest uksed avas. Virumaa taluniku peres sündinud poisile on see õigeusu maakool võimalus nii mitmegi teise hulgast.

Isade vanemapuhkusel olemine mõjub hästi nii lapsele kui vanemale

12.12.17 ... Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi.

Sobitusalgoritm leiab lapsele sobivaima lasteaia- ja koolikoha

09.12.17 ... Tallinna tehnikaülikooli IT-teadlane Andre Veski kaitses sel sügisel doktoritöö sobitusteooriast, mille abil saab näiteks kohalikes omavalitsustes jagada senisest otstarbekamalt lasteaia- või koolikohti.

Kohveri juhtumi analüüs: ajakirjanike soometumist põhjustab kiire töötempo?

06.12.17 ... 2014. aasta suve lõpul pidi Eesti ajakirjandus esmakordselt kajastama kodumaist luureskandaali, mille keskmes oli piirilt röövitud kaitsepolitseinik Eston Kohver. Briti meediauurijad avaldasid nüüd teadusartikli, kus võrdlesid Eston Kohveri kaasuse kajastust Soomes, Eestis ja Suurbritannias ning tõdesid, et Eesti ja Soome meediakajastus oli soometunud.

Soome keele valdajad tajuvad hästi noodivältust

06.12.17 ... Soome iseseisvuspäeval on tore teatada, et soome keele kõnelejail on muusikataju alal eeliseid näiteks saksa keele kõnelejate ees.

Inimene annab sõnadega edasi vaid 7% infost, ülejäänu on kehakeel

04.12.17 ... Kehakeel on universaalne keel, mida inimesed mõistavad juba sündides. Kuid kas naeratav inimene on ikka alati õnnelik ja rõõmus? Kas käsi ristav inimene tahab meid rünnata? Kehakeel on äärmiselt nüansirohke ja sõltub palju ka kultuurist.

Teadlane teab, kas maitse üle tasub vaielda

04.12.17 ... On ütlus, et maitse üle ei vaielda.  Aga miks peaks sellega üldse nõustuma? Miks ei peaks maitse üle vaidlema? Seda selgitab Tallinna ülikooli filosoofia lektor Margus Vihalem. 

Uuringud: töövägivalla kogemine sõltub vanusest ja perekonnaseisust

29.11.17 ... Kõige enam kogevad tööl vägivalda 18-25aastased ning 56-70aastased.Noored satuvad kiusamise ohvriks, kuna ei oska toime tulla konfliktsete olukordadega. Samuti sõltub töövägivalla kogemine perekonnaseisust.

Marju Lauristin: ülikoolis võiks olla vabade teaduste professor

01.12.17 ... Selleks, et ülikoolis jaguks hullumeelseid mõtteid ning teadlased ei kapselduks silotornidesse, võiks rahvusülikoolis olla vabade teaduste professor, leiab professor Marju Lauristin, kes täna pidas akadeemilise loengu “Rahvusülikool digiühiskonnas“.

Tartu ülikooli doktoritöö tõdeb: sooline võimusuhe soosib ahistamist

01.12.17 ... “Sa saad ju ise ka tegelikult aru, et selle teemaga sa doktorantuuri ometi ei lõpeta,” ütles kolleeg Katri Lamesoole, kui kuulis, et oma väitekirjas uurib ta ahistamist.

Metsakarjuste teistmoodi tegelikkus kõditab ka kogenud folkloristi närve

30.11.17 ... Inimese suhet loodusega on aastatuhandeid iseloomustanud ja reguleerinud muud mehhanismid kui tänapäevane teaduspõhine arusaam asjadest. Folklorist Madis Arukask ütleb, et loodusrahvaste usundi ja vastavate praktikate uurimisel avaneb meie ees teistsugune tegelikkus.

Kellakeeramise lõpp? EL hakkab järgmisel nädalal arutama Soome ettepanekut

28.11.17 ... Eesti võttis eesistujana päevakorda Soome ettepaneku arutada suveaja kaotamist. Järgmisel nädalal esitavad soomlased ELi transpordiministrite kohtumisel oma argumendid, miks võiks terve Euroopa Liit kellakeeramisest loobuda.

Doktoritöö: ettevõtlus ääremaal on ühekülgsem, kuid kriisile vastupidavam

27.11.17 ... Täna kaitses Eesti maaülikoolis doktoritööd Anne Põder, kes vaatas oma uuringutes ettevõtluse arengut erinevat tüüpi kohalikes omavalitsustes ning käsitleti põllumajanduses toimunud arengute, majanduslanguse, kohalike sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste tegurite mõju ettevõtlusele valdades.

Euroopa sotsiaaluuring: kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks?

27.11.17 ... Lapsed on elu õied, kuid kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks? Ja kas lapse saamise ja heaolu vahel on seos? Euroopa Sotsiaaluuringu andmed annavad sellele vastuse.

Teadlane teab: mida kõnelevad inimsäilmed ammustest aegadest?

27.11.17 ... Tänaseks teame, et Eestis, nagu mujal Euroopas, olid inimesed 14.-18. sajandil ehk Väikesel Jääajal lühemad. Siis oli aasta keskmine temperatuur oli 1–2 kraadi võrra madalam võrreldes sellele eelnenud ja järgnenud perioodiga. Kuidas teadlased seda teavad?

Kuidas mõõta humanitaarteaduste mõju?

25.11.17 ... Humanitaaria mõjukust tuleks mõista laiemalt, kui seda võimaldab loodusteaduste mudelist tulenev käsitus, leiavad Tallinna ja Tartu ülikoolide humanitaarteadlased.

Koerte söömise komme võib olla kunagise hundi kodustamise vili

24.11.17 ... Koerte söömisel on pikk ajalugu, see on olnud laialt levinud pea kõikjal, kus koeri leidus, sh Euroopas ja ka meie aladel.

Radiosüsinikumeetod paljastas Eesti vanima inimasula

22.11.17 ... Märgilise tähtsusega avastuseni viisid Pärnu jõe kaldalt Sindi asula lähedalt pärit proovidest leitud looma- ja kalaluutükikesed.

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

20.11.17 ... Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Teadlane teab: teadlikkuse tehnikad, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla

20.11.17 ... Kuidas suudab näitleja kehastuda rollile laval, seda ka siis kui teda segavad päeva jooksul saadud mõtted ja tunded? Taoliste keskendumist nõudvate ülesannete jaoks soovitab Tallinna ülikooli tervisekäitumise ja heaolu eriala doktorant Loore Martma teadveloleku praktikaid.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

18.11.17 ... Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide ja antropoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Venemaa Kataloonia: Uurali vabariigi loomise kogukond

18.11.17 ... Mihhail Gorbatšov kõneles hiljuti, et Venemaa Föderatsioonis on „palju Katalooniaid“. Kui nominaalselt tunnustatud autonoomiad on Vene valitsusele näha, siis raskem on nende rahvastega, keda ametnike arust polegi olemas. Üks sellistest kujuteldavatest kogukondadest tegutseb Uurali vabariigi loomise nimel.

Video: kuhu rändavad venelased, kuhu eestlased pühade ajal?

16.11.17 ... "Uudishimu tippkeskuse" rände teemalise osa jätkuks tegi ERRi teadustoimetaja Marju Himma juttu inimeste liikumisest pühade ajal.

Etnoloog: Soome tööle minemise taga on sealne inimlik suhtumine töötajasse

16.11.17 ... Eesti elu on tänapäeval väga lihtne elada piirideüleselt, märgib Keiu Telve, Tartu ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorant. Ta uurib pendeltööd ehk miks eestlased Soomes ja Rootsis tööl käivad.

Lõimumise mõttekoht: eestlaste ja venelaste lahkukasvamine algab lasteaiast

16.11.17 ... Mida siis teha selleks, et eesti ja vene laste ja noorte vahele ei kasvaks väärtuste ja palgalõhe tarasid? Teadlaste soovitusel võiks alustada sellest, et lapsi ei jagataks keele alusel lasteaedadesse ja koolidesse.

ERMi ja rahvusarhiivi kolimine linna serva soodustas autostumist

16.11.17 ... See, millise teekonna me kodust tööle liikumiseks valime, on meile tühine osa igapäevaelust. Teadlastele pakub see aga suurt huvi, kuna võimaldab planeerida linnatransporti. Lisaks mõjutab inimeste ümberpaiknemine linnas näiteks seda, kas mõni kaubanduskeskus jääb tühjaks või tõuseb hoopis õhusaaste hulk.

Kogukond, ühiskond, inimkond – kuhu tõmmata piir meie ja nende vahel?

16.11.17 ... Meie ja nemad. Meie versus nemad. Kust jookseb piir ja mis on taolise piiritõmbamise aluseks? Kuidas põhjendame enese ja teiste jaoks neid ühendavaid aga ka üksteisest eraldavaid tegureid? Selle üle arutleb tänasel rahvusvahelisel filosoofiapäeval Tartu ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm.

Tarmo Jüristo: päevhaaval võtab kuju uus maailm

15.11.17 ... Nii nagu trükipress Martin Lutheri teeside esitamise aegses Euroopas, muudab täna internet meie majandust ja poliitikat, muudab seda, kuidas me omavahel suhtleme, muudab seda, kuidas me mõtleme sellest, mis on tõde ja mis on vale, kirjeldab Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

Martin Ehala uue raamatu arutelu avas pop-up seminaride sarja

10.11.17 ... ERR kultuuriportaal tegi 10. novembril videopildis otseülekande Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi uue seminarisarja esimesest üritusest, kus tuli arutelu alla keeleteadlase Martin Ehala värske teos.

Tõestatud: see artikkel mõjutab ühiskonda

10.11.17 ... Ajakirjanikele meeldib mõelda, et nende töö avaldab ühiskonnale mõju. Viie aasta vältel USA-s tehtud uuring kinnitab, et tegu pole vaid soovmõtlemisega. Juba paar väikese auditooriumiga väljaannet panevad ühismeedia arvamustest kihama. See omakorda tõestab, et iga artikkel võib anda oma panuse ühiskondlikku debatti ja arvamuste kujunemisse.

Video: uued sõnad jõuavad sõnaraamatusse 500 miljoni sõne hulgast

10.11.17 ... Küberhügieen, orsoto, moekaup, topieemaldi, proteoomika, jutujalal, kauguuendamine – need on vaid mõned sõnad, mille leiab järgmisel aastal ilmuvast eesti keele seletavast sõnaraamatust. Mida need tähendavad ja kuidas sellised sõnad üldse leiavad tee sõnaraamatusse?

Kuidas on oktoobripöörde tähendus 100 aasta jooksul muutunud?

07.11.17 ... Täna möödub 100 aastat oktoobripöördest ehk nagu teda pikalt ametlikult nimetati – Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Uku Toom tuletab meelde, kuidas selle tähendus 100 aasta jooksul muutunud on.

Hardo Pajula: kõlblusest, poliitikast ja moraalist

06.11.17 ... Kõlbelise elu asemele on tulnud poliitilis-moraalne õhustik, mis moraliseerib poliitika ja politiseerib moraali.

Ühismeediahiiud koolitavad internetist manipuleerivat salaagenti

06.11.17 ... Kaua pole möödunud aega ajast, kui internetile taheti anda liberalismi ja demokraatia edendamise Nobeli rahupreemia. Paraku on muundunud sellest märkimisväärne osa inimestega manipuleerivaks ja selle arvelt tulu teenivaks salapäraseks masinavärgiks, mille tegevus meenutab pigem klassikalist salaagenti, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Demokraatia üksi ei taga inimeste rahulolu eluga

06.11.17 ... Enamik maailma inimestest kaldub arvama, et demokraatial on eeliseid teiste poliitiliste režiimide ees ning demokraatliku valitsusega riikides elavad inimesed paremat elu, kirjutab Zürichi ülikooli politoloog Mónica Ferrín. Tema uuring lähtubki küsimusest, kas see on ilmtingimata nii.

Tartu ülikool esitles suurel demopäeval paremaid pädevusi

02.11.17 ... Täna toimus Tartu ülikooli Physicumis demopäev "Teadusest tegudeni", kus otsiti koostööpunkte ülikooli arendustegevuse ja ettevõtete vahel.

Kaks müüti koolikiusamisest ja mida uuringud selle kohta räägivad

01.11.17 ... Sügisvaheaeg on läbi, lapsed on kolmandat päeva tagasi koolis. Paljude jaoks tähendab see uut algust ja paljude jaoks kordub kõik otsast peale. On aeg rääkida koolikiusamisest.

Euroopa Komisjoni asepresident rääkis Tartu ülikoolis Euroopa majandusest

31.10.17 ... Täna pidas Tartu ülikooli aulas avaliku loengu Euroopa Komisjoni asepresident, endine Läti peaminister Valdis Dombrovskis.

Eesti teadusasutused allkirjastavad hea teadustava

31.10.17 ... Homme, 1. novembril allkirjastavad Eesti ülikoolid ja uurimisinstituudid ning Eesti teadusagentuur rahvusvahelisel sümpoosionil hea teadustava kokkuleppe.

Arvud räägivad: töötajakeskne tööhõivesüsteem tõstab inimeste heaolu

31.10.17 ... Rahulolu töö- ja eralu tasakaaluga parandab ka inimeste üldist heaolu. Euroopas valitseb paraku selles osas Põhjamaade ning Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide vahel sügav lõhe, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest.

Teadlased: elamisväärse tuleviku võti peitub tarkades linnades

31.10.17 ... Targad linnad, mis suudavad reaalselt praktiseerida elustiili läbi sini-rohelise infrastruktuuri, tagavad elukvaliteedi jätkusuutlikkuse tulevikus, järeldavad tulevikulinnade uurimisele keskenduvad teadlased.

Professor: alkoholitootjatel ei tohi alkoholipoliitikas sõna olla

30.10.17 ... Alkoholitööstus moonutab teaduslikke fakte, eirab reklaamikeeldusid ja õõnestab teadlaste uurimistulemusi - seetõttu ei tohiks neil alkoholipoliitikate kujundamisel sõnaõigust olla, leiab Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli professor Martin McKee.

Arengud Põhja-Tallinnas võivad põhjustada eraldatust

30.10.17 ... Kui uurida, millega Põhja-Tallinna linnaosa viimasel kuul on meediakajastuses välja paistnud, jättes kõrvale muidugi valimised, hakkavad silma nii mõnedki valukohad nagu probleemid liikluses, Patarei või linnahalli nukker seisukord. Samas küllaltki kaalukas osa uudiseid räägib uutest kinnisvaraarendustest, investeeringutest teedesse ning isegi trammiliini kavandamisest.

Šeeri kama? Jagamine kui ühiskonna olemuse peegel

28.10.17 ... Jagamine on võtmesõna, sest kui analüüsida selle tähendusi ja nende ilmnemist ajas, on võimalik mõista, kuidas toimib ühiskond, kes seda sõna kasutab, leiab jagamist kui nähtust uuriv Heebrea ülikooli dotsent Nicholas John.

Aimar Ventsel: Eesti on veel postsotsialistlik

26.10.17 ... Aastal 2013 osalesin Helsingis konverentsil, mille teema olid postsotsialistlikud siirdeühiskonnad Ida-Euroopas. Mäletan, et kolleeg Riia Stradiņši Ülikoolist esines nii konverentsil kui ka järgneval koosviibimisel mitmel korral avaldusega, et postsotsialism kui akadeemiline lähenemisnurk tuleks juba maha matta.

Kas ka Eestis peaks kaaluma teadustööde hindamistel sotsiaalmeedia mõju?

26.10.17 ... Parimad Hiina ülikoolid vaagivad, kas teadustööde hindamisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalmeedia postitusi. Selline vaidlust tekitav lähenemine tähendab, et peavoolumeedia ehk traditsiooniline ajakirjandus peaks hakkama võistlema rangete akadeemiliste väljaannetega, vahendab rahvusvaheline teadusajakiri Nature.

Mis muudab ühiskonna elamisväärseks?

26.10.17 ... Eurooplaste arvamused lahknevad selles, kuivõrd nad enda arvates elavad elamisväärses ühiskonnas. See tähendab ühiskonnas, kus edendatakse kodanike heaolu, leiavad Aberdeeni ülikooli sotsiaalteadlased Pamela Abbott, Claire Wallace ja Roger Sapsford.

Ilusal inimesel on raske kehva tööd leida

25.10.17 ... Ilusatel inimestel on vähem ilusate ees omad eelised. Mõnes mõttes on ilu justkui kikilips – teeb lahti uksed, murrab lahti südamed. Teadlased on juba mõne aja eest välja uurinud, et ka uue töökoha leiavad ilusad inimesed kergemini. Nii et ilus tasub justkui olla.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: