Tehnika

Google'i intelligentne häälassistent ei hakka niipea eesti keeles tööle

19.07.17 ... Eile kirjutas tehnoloogiauudiste väljaanne Geenius, et Google asus oma tehismõistusele eesti keelt õpetama. Eestis kõnetehnoloogiaga tegelev TTÜ vanemteadur Tanel Alumäe selgitab, kuidas seda tehakse ja kui kaua võib minna, et Google'i häälassistenti saaks kõnetada ka eesti keeles.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

17.07.17 ... Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Professor õngitsemas: 5 nippi oma andmete kaitsmiseks

12.07.17 ... Kui te lähete õhtusöögiks kala püüdma, siis sageli mitte püüdma konkreetset kala, vaid lepite mistahes saagiga. Aga mis siis, kui kalaks sobite ka teie – nii võiks kokku võtta dr Tobias Eggendorferi, Ravensburg-Weingarteni rakenduskõrgkooli professori, eile Tallinnas peetud ettekande iva. Artikli lõpus annab professor viis käitumissoovitust, mis aitavad tervikuna andmeõngitsemist piirata.

Inimeste moraali jäljendamine oleks tehisintellekti jaoks häirivalt lihtne

07.07.17 ... Ajada alla viis sõiduteele astunud inimest või sõita otsa süütule kõnniteel seisvale jalakäijale? Isesõitvate autode pealetung on muutnud igipõlised mõtteeksperimendid häirivaks reaalsuseks. Autodel võib olla inimeste mõttemaailma jäljendamine aga selles osas arvatust hõlpsam, ükskõik kui suurt lööki see inimegole ei tähendaks.

Tartus saab esmakordselt uudistada 200 aastat vana Parroti maali

03.07.17 ... Alates kolmapäevast, 5. juulist on Tartus vana anatoomikumi rotundis avatud Tartu ülikooli kunstimuuseumi näitus “Maali lahkamine. G.F.Parrot“.

Ööliblikad aitavad päikese käes nutitelefoni vaadata

29.06.17 ... Kui on suvi ja ilm on ilus, on tore olla päikesepaistelises mererannas. Ainuke mure on see, et telefonist ei näe hästi e-kirju lugeda, sest päike on liiga ere. Nüüd aga on Ameerika ja Taivani teadlased välja nuputanud, kuidas ekraanivaatamiselamust rannas parandada. Selleks vähendasid nad ekraani peegelduvust.

Teaduste Akadeemias arutleti eesti puidutööstuse tuleviku üle Uuendatud 11:00

27.06.17 ... Kaasaegsete puidukeemia tehnoloogiate rakendamine võimaldaks kasvatada Eestil kordades puidult teenitavat ühiskondlikku tulu. Selleks tuleb aga üdini mõista muu hulgas tehnoloogiatega kaasnevaid riske, metsavarude seisu, aga ka silmas pidama metsa laiemat rolli ühiskonnas ja kultuuris. Kontsentreeritud faktipõhist ülevaadet pakkus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatav seminar.

Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

17.06.17 ... Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.

Hiinlaste saavutus toob lähemale üliturvalise kvantinterneti

16.06.17 ... Hiina teadlastel õnnestus juba paar kuud pärast esimese kvantsidesatelliidi orbiidile saatmist põimida omavahel enam kui 1200 kilomeetri kaugusel asuvad valgusosakesed. Saavutus sillutab teeb üliturvalistele sidesüsteemideni ja toob lähemale tõelise kvantinterneti.

Seinavärv toodab päikesevalgusest ja veeaurust vesinikku

16.06.17 ... Vesinikust võib saada tulevikus tähtis energiaallikas, kuid kuidas oleks kõige parem saada vesinikku ennast on veel üsna lahtine küsimus. Nüüd on austraalia ja ameerika teadlased loonud niisuguse värvi, mis imab õhust veeauru ja lagundab selle päikesevalguse toimel vesinikuks ja hapnikuks.

AGFA tööstus 4.0: innovatsioon läbi standardite

07.06.17 ... Peissenbergis meditsiiniseadmeid tootvas AGFA tehases usutakse lihtsusesse ja uuendustesse. Sellepärast on ülemaailmne korporatsioon aastate jooksul arendanud standardiseeritud töövood ja -võtted, mille abil on muudetud elektroonikaseadmete koostamine sama lihtsaks nagu LEGO-ga mängimine.  

ASM arendab ettevõtja unistust – tööjõuvaba elektroonikatehast

07.06.17 ... Saksmaal "Aasta tehas 2016" tiitli pälvinud elektroonikafirma ASM on jõudsalt rakendamas Saksa valitsuse Industry 4.0 visiooni. Ettevõte on praegu testimas intelligentset elektroonika komponentide tootmisliini, mille juhtimiseks poleks vaja tehasesse mitte ühtegi töötajat. Kuid kas ettevõtjate hele unistus loob ühiskonnale rohkem väärtust?

Tööstus 4.0 Porsches: mitte robot-revolutsioon, vaid evolutsioon

07.06.17 ... Luksusautosid tootev Porsche on pika ajalooga Saksa autotööstuse kroonijuveel, mis näeb oma töötajaid kvaliteedi garantiina. Sestap on Stuttgardis asuv ettevõte otsustanud rakendada robotid oma töötajate kasuks tööle ega kavatse tootmisliinidel askeldavaid mehi ja naisi asendada masinatega. Selle ettevõtte jaoks ei tähenda Saksa majandusdoktriin “Tööstus 4.0” mitte revolutsiooni, vaid loomulikku evolutsiooni.

Graafik: millal tehisintellekt inimestelt töö võtab?

07.06.17 ... Tehisintellekt muudab maailma peadpööritava kiirusega ja teeb üha rohkemaid töid vähemalt sama hästi kui inimene. Kõiki tänapäeval inimeste täidetavaid ülesandeid hakkab tehisintellekt sadade tehisintellekti arendamisega tegelevate teadlaste koondarvamuse kohaselt täitma kõige varem sajakonna aasta pärast.

EuroDIG 2017: praeguses EL-is ei saaks Skype sündida

07.06.17 ... Euroopa Liidu ühise digituru idee – või õigemini puudulik teostus – on läbi kukkunud. Ühist turgu ei ole ja paistab ka, et ei tule, sedastas Christian Borggreen CCIA-st* üle-euroopalisel internetiteemalisel konverentsil EuroDIG 2017.

Valdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria

07.06.17 ... Viimasel ajal on humanitaarvaldkondades järjest rohkem kõlanud sõna digihumanitaaria. Humanitaarteadlaste arusaamad ja seisukohad on selles osas väga vastakad. Mis see digihumanitaaria ikkagi on ja milleks seda vaja on?

EuroDIG 2017: Tähelepanu! Saadaval töökoht küberjulgeoleku superkangelasele

06.06.17 ... Kas iga moodsa külmkapi ostja peaks olema ekspert küberkaitses ja hoolitsema selle eest, et külmik ei varastaks nii muu hulgas omaniku meiliparoole? Või saab kodanikule tulla appi riik, kes „õpetab“ külmakappi olema siivas köögitehnika, ja ainult seda? Vastus on: nii seda kui teist, sekka pisut kolmandat ja neljandatki.

Geenitrikk muutis bakterid elavaks värviks

01.06.17 ... Tavalistele kolibakteritele värvitaju andnud teadlastel õnnestus panna mikroobid moodustama värvikirevaid mustreid ja pildikesi. Analoogse tehnikaga saaks panna bakterid käsu korras teisigi kasulikumaid ühendeid, näiteks ravimeid.

Tehisintellekt tunneb inimest paremini kui ta ise, et küsida kõrgemat hinda

22.05.17 ... Öeldakse, et ajalugu kordab ennast. Kui nii, siis peaks järgmistele dilemmadele leidma ajaloost lahendused. Kui neid sealt ei leidu, kas tegemist on jätkusuutliku arenguga? Kristjan Port arutleb selle üle, kas tehisintellekt tunneb inimest paremini kui inimene ise selleks, et küsida nõnda kõrgemat hinda?

Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

17.05.17 ... Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.

Lepatriinu tiivad võiksid olla tuulise ilma vihmavarju eeskujuks

16.05.17 ... Lepatriinul on ilusad punased mustatäpilised kattetiivad, aga lennates lähevad käiku hoopis õhemad ja vähem värvilised lennutiivad. Kuidas täpselt lepatriinu pärast lendamist oma lennutiivad kattetiibade alla kokku voldib, on seni aga jäänud saladuseks.

Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid

12.05.17 ... Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel.

Uudne tehnika võimaldab leida räpaseid pomme kilomeetrite kauguselt

11.05.17 ... Radioaktiivset ainet saab uudse tehnika abil leida kümnete kilomeetrite kauguselt, teatavad Lõuna-Korea teadlased. Leiutisest oleks kasu näiteks räpaste pommide avastamiseks kui ka tuumaõnnetuse tõttu saastunud alade kaardistamiseks.

TTÜ keemikud töötasid põlevkivi toel välja unikaalse materjali

04.05.17 ... Kohtla-Järve õlitehasest pärit põlevkivifenoolidest said Tallinna tehnikaülikooli teadlased unikaalset orgaanilist aerogeeli, mida saab kasutada näiteks loodusest saasteainete kogumisel.

Elroni rongirataste mõistatus: mis neid siis tegelikult kulutab?

03.05.17 ... „Kõik, mis liigub, kulub,“ kinnitavad nii raudteespetsialistid kui teadlased. Aga millegi pärast kuluvad samast materjalist diiselrongide rattad kiiremini kui elektrirongide omad. ERR Novaator uuris, kas põhjuseks on Eesti muutlik ilmastik, raudteerööbaste kuju või hoopis asjaolu, et materjal ei vasta lubatud nõuetele.

Rekordiline kiirkaamera jäädvustab sekundis viis triljonit kaadrit

03.05.17 ... Uudne kiirkaamera suudab jäädvustada sekundis viis triljonit kaadrit. Kaamera valmistanud rootsi teadlased loodavad, et see võimaldab värske pilguga uurida mitmesuguseid nähtusi alates loomade ajuaktiivsusest lõpetades keemiliste reaktsioonidega.

Laser jahutas aine peaaegu absoluutsesse nulli

02.05.17 ... Nüüd, mil Eesti ilmad on loodetavasti mõneks ajaks soojemaks pööramas, teatavad ameerika füüsikud uuest saavutusest külmateaduse alal. Esimest korda teaduse ajaloos on neil korda läinud jahutada kolmeaatomilistest molekulidest koosnev aine peaaegu absoluutse nulltemperatuurini.

Mäluvigade uuring: lill hämaras toanurgas ei jää meelde

27.04.17 ... Mäluvigadega puutume kõik väga tihti kokku, ilma et me ise seda teadvustaks. Igapäevaelus on oma valemälestustest teadlik olemine oluline selleks, et teada, millisel määral on mõistlik oma mälu usaldada. Eriliselt oluline on see näiteks kohtus, kus tunnistajate mälestused võivad otsuse tegemise juures olla määravaks teguriks, samas võivad need mälestused olla äärmiselt ebatäpsed.

ESTCube-2 blogi: tudengisatelliit õpetab raha leidma ja inimesi juhtima

27.04.17 ... Keskendumine ja pühendumus viib sihile. Satelliidi ehitamine ei ole liiga lihtne, eriti veel, kui samal ajal ülikoolis käia. ESTCube-2 ehitamiseks sobiva keskkonna loomist ning organisatsiooni toetusmeeskondi tutvustab Eesti Tudengisatelliidi juhatuse liige ja ESTCube-2 projektijuht Kadri Bussov.

TTÜ teadlased võtavad laulukaarel "naha" maha

26.04.17 ... Tallinna laulukaar on suure suvise peo ootuses, ehkki kaare tervis jätab soovida. Õnneks on Tallinna tehnikaülikooli teadlased pidevalt hoidnud laulukaarel kätt pulsil ning teadusuuringute tulemusena on laulukaarel õige pea oodata noorenduskuuri.

Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

25.04.17 ... Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.

Põrgutis ilmnes uus võimalik kõrvalekalle standardmudelist

19.04.17 ... Osakestefüüsikutel on juba aastakümnete eest välja töötatud üldtunnustatud teooria selle kohta, kuidas käivad asjad elementaarosakeste maailmas. Nad nimetavad seda teooriat standardmudeliks. Kuid suurem osa füüsikuid on veendunud, et standardmudel ei ole lõplik osakesteteooria. Pole isegi tõestatud, et standardmudel oleks matemaatiliselt järjekindel.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

18.04.17 ... Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.

Saksa suurfirma ehitab Tartu ülikooli seadme järgi toasuuruse katsemasina

13.04.17 ... Maailma üks suurimaid gaasifirmasid, Saksa keemiahiid Linde AG, keda Baltikumis ja Põhjamaades esindab tütarettevõte AGA, ehitab Tartu ülikooli kiletehnoloogide loodud prototüübi järgi tööstusliku katseseadme.

TTÜ uues laboris loodetakse põlevkivist välja pigistada kasulikke kemikaale

12.04.17 ... Siiani pole suudetud põlevkivist välja imeda kuigi palju rohkemat kui põlevkiviõli. Tööstus aga soovib enamat. Siin tuleb appi Tallinna tehnikaülikooli uus tööstuskeemia labor. Nad proovivad, kas oskavad haisvast kraamist võluda välja kasulikke kemikaale, näiteks teha banaanilõhna.

Miks kingapaelad lahti tulevad?

12.04.17 ... Kuidas neid ka siduda, on kingapaeltel komme lahti tulla kõige ebasobivamatel hetkedel. Nähtust kiirkaamerate ja mehaanilise pendliga uurinud füüsikud nendivad nüüd, et kõik sõlmed lähevad lahti samadel põhjustel. Tüüpiliselt paelte sidumiseks kasutatavad sõlmed sobivad nende pideva liikumise talumiseks aga lihtsalt erakordselt halvasti.

Tartu ülikooli teadlased arendavad poorbetooni senisest vastupidavamaks

11.04.17 ... Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased hakkavad koostöös Bauroc AS-ga arendama uudset poorbetooni, mille kaalu ja tugevuse suhe soovitakse viia uuele tasandile. Läbimurret oodatakse uute sidusmaterjalide kasutuselevõtust.

Vetikad tõotavad vähendada tööstuse heitgaaside hulka

07.04.17 ... Mikrovetikad seovad süsihappegaasi kümme korda paremini kui maismaataimed. Seega võiks vetikaid kasutada n-ö bioloogiliste filtritena ka näiteks korstnagaasidest süsihappegaasi sidumiseks. Eesti maaülikooli tehnikainstituudi ja idufirma Power Algae koostöös on sel kevadel algamas tööstuseksperiment, et testida, kuidas töötab selline filter praktikas.

TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota

05.04.17 ... Lihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.

ESTCube-2 blogi: miks me asteroide uurime?

03.04.17 ... Kosmosetehnoloogia on tore küll, kuid mis kasu sellest meile, maapealsetele, on? 

Matemaatika teeb hulgakaupa kulgemise ohutumaks

03.04.17 ... Kuidas kulgevad inimesed suure rahvahulgana? Selle kohta on nüüd olemas matemaatiline mudel. See on hea, sest loodetavasti aitab see suuremate rahvakogunemiste korraldajatel ära hoida rahvaummikuid, milles hullematel juhtudel võivad inimesed vigagi saada.

Kergliiklusteed võiksid aastaks 2030 elektrit toota

31.03.17 ... Teepind ei pea olema üksnes sile koht liiklemiseks. Tegemist on sadade ruutkilomeetritega, millel oleks võimalik toota ka elektrit. Maanteeameti, Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli koostöös on alustatud päikesepaneelidega teekatendi väljatöötamist. Esimesi tulemusi selles vallas võib olla näha juba septembri alguses.

Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast?

29.03.17 ... Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

Prillid aitavad paremini värve näha

27.03.17 ... Värvitoone on maailmas palju. Mõned neist on omavahel aga nii sarnased, et neil on väga raske vahet teha isegi siis, kui need asetsevad kõrvuti. Kuid nüüd on ameerika teadlased välja mõelnud erilised prillid, mis aitavad eristada värvitoone paremini.

Eesti kunstiakadeemia valmistab ette innovatsiooni puidutööstuses

17.03.17 ... Eesti kunstiakadeemia õppejõu Sille Pihlaku eestvedamisel on loomisel digitaalne keskkond, mis võimaldaks panna ühe objekti kavandamisel korraga tööle nii arhitektid ja disainerid, ehitusinsenerid kui ka puidutöösturid. Tulemuseks võiks olla soodne pinnas kohaliku toorainega uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.  

Piltuudis: teadlased püüdsid pildile mikrokiibi sisemuse

16.03.17 ... Šveitsi teadlaste uus kuvatehnika võimaldab saada ettekujutuse ka kõige väiksemate tänapäeval kasutatavate transistoride ehitusest.

Väikseim kõvaketas koosneb vaid kahest aatomist

15.03.17 ... Informatsiooni põhiühikute – 1 ja 0 – salvestamiseks saab kasutada üksikuid aatomeid, leiavad Šveitsi teadlased.

Kristjan Korjus soovitab analüüsida isejuhtivate autode mõju ühiskonnale

15.03.17 ... Kaupade kojukanderoboteid tootvas ettevõttes Starship Technologies roboteid targaks tegev Tartu ülikooli doktorant Kristjan Korjus, keda laiem avalikkus teab populaarse “Matemaatika õhtuõpiku” autorina, usub et tehnoloogiad ei ole head või halvad – loeb see, kuidas inimesed neid kasutavad.

Taaskasutatav käsn hõlbustab naftareostuste likvideerimist

14.03.17 ... Tavalisest diivanipadjast leitav vaht võib pärast naftalembese ainega katmist imada endasse selle enda massist kuni 90 korda rohkem naftat. Sama käsna saab kasutada sadu kordi, mis võiks muuta naftareostuste tõrjumist senisest odavamaks ja lihtsamaks.

Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks

14.03.17 ... "Plekktrummi" saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega vesteldi tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule.