Inimlased veristasid Filipiinidel ninasarviku juba 700 000 aasta eest ({{commentsTotal}})

Luudelt leiab mitmeid kivitööriistadele viitavaid kriimustusi.
Luudelt leiab mitmeid kivitööriistadele viitavaid kriimustusi. Autor/allikas: Ingicco et al./Nature

Esimesed inimlased jõudsid lähimast mandrist tuhande kilomeetri kaugusel asuvatele Filipiinidele enam kui 700 000 aasta eest, viitavad kohaliku ninasarviku säilmetelt leitud kivitööriistade jäljed.

Viiteid Aasia kaguosa rannikust idas asuvaste saarte varajasest asustamisest leiti juba 1950. aastatel. Ürginimestest maha jäänud kivitööriistade põhjal arvati, et esimesed inimesed jõudsid Filipiinidele 781–126 tuhande aasta eest. Täpsemalt polnud võimalik toonaste meetoditega nende vanust määrata. Leidude vanuse põhjal sai lisaks oletada, et igal juhul polnud tegu Aafrikast välja rännanud nüüdisinimestega.

Parema aimduse saarte esmakordsest koloniseerimisajast annab nüüd Pariisi loodusloomuuseumis töötav Thomas Ingicco ja tema kolleegide ajakirjas Nature avaldatud uurimus. Eelajaloolane leidis koos kaaslastega hiljuti enam kui 400 luud. Muu hulgas sai neist kokku panna 75 protsendi ulatuses täieliku ninasarvikuskeleti. Luude lähemal uurimisel leidsid nad neist 13-lt lõikamisele viitavaid märke. Veel kaks konti olid purustatud luuüdi saamiseks.

Ingicco ja ta kolleegide sõnul saab neid seostada leiupaiga lähedalt päevavalgele tulnud 57 kivitööriistaga. Lisaks tõi töörühm päevavalgele mageveekilpkonnade, pruunhirve, varaanide ja elevanti meenutava stegodoni säilmeid. Luude vanuseks hinnati 709 000 aastat. Varem Sierra Madre mägedest leitud jalaluu põhjal jõudsid inimlased Filipiinidele kindlalt alles 67 000 aasta eest.

Seega jääb veel ebaselgeks, milline toona elanud inimliik ninasarviku tappis. Inimasustuse jälgi on leitud ka teistelt Kagu-Aasias asuvatelt saartelt nagu Flores ja Sulawesi. Näiteks Floreselt leitud tööriistade vanus ulatub miljoni aastani. Üheks kõige tõenäolisemaks kandidaadiks peetakse teadaolevalt 140 000 aasta eest välja surnud Homo erectus't.

Värske leid tõstatab autorite sõnul taaskord võimaluse, et ürginimesed oskasid algelisi meresõiduvahendeid ehitada juba sadu tuhandeid aastaid tagasi. Alternatiivse tõlgenduse kohaselt sattusid inimlased saarele tahtamatult, klammerdudes tsunami tõttu merele kandunud puuräbu külge.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: