Kümmekond aastat tagasi teatasid teadlased, et on avastanud Sulawesi saare lähistel asuvalt Florese saarelt eelnevalt tundmatuks jäänud inimliigi. Leiukohale vastavalt sai uus inimlane nimeks Homo floresiensis. Nüüdisinimestele umbes puusani ulatuvad olendid küttisid saare isoleerituse tõttu samuti kängu jäänud mammuteid ja sigu ning kasutasid nende küpsetamiseks isegi tuld.

Reeglina muutuvad loomad suurte kiskjate puudumise ja toidu hulga piiratuse tõttu üha väiksemaks. Florese inimest peeti esimeseks reeglit inimperekonnas kinnitavaks näiteks. Seejuures täheldati ka esimest korda, et inimeste ajumaht võib evolutsiooni mõjul ka väheneda.

''Indoneesia ookeanisaared olid justkui looduse poolt üles seatud inimevolutsiooni eksperimendid. Florese saarel näeme ühe taolise eksperimendi lõpptulemust ehk mida enam kui miljon aastat kestnud saareisolatsioon liikidega teha võib,'' sõnas päevavalgele tulnud leide kirjeldava uurimuse juhtivautor ja Wollongongi ülikooli teadur Gerrit van den Bergh.

Nn kääbikute juured pakkusid aga paleontoloogidele ohtralt kõneainet. Laialdast tunnustatud hüpoteesi kohaselt peeti nende esivanemateks Homo erectus't. Vähemalt kaks miljonit aastat tagasi esile tõudnud inimlasi, kes võisid maakeral uidata veel 140 000 aasta eest. ''Isiklikult usun, et H. floriensis on H. erectus'e kääbusvorm, keda võis piirkonnas näha juba 1,5 miljoni aasta eest,'' kinnitas van den Bergh. Alternatiivse populaarsust koguvad selgituse kohaselt on tegu veelgi ürgsema liigi järeltulijatega – H. erectus ja H. floresiensis pole lihtsalt piisavalt sarnased.

Biogeograafilised barjäärid
Mõistatuse võti võib peituda Florese naabersaarel. Sarnaselt Floresele asub Sulawesi teisel pool Wallace'i joont. Kujuteldavat piiri, mis lahutab Aasiale iseloomulikku taimestikku Austraalia ja selle naabersaarte omast. Sarnaselt taimeriigi esindajatele peeti seda pea ületamatuks ka maismaaloomadele, sh parvede või paaditeta inimestele.

Austraalia, indoneesia ja taani teadlased teatavad nüüd aga algeliste kivikirvest alusel, et üks toona Kagu-Aasias elanud inimliikidest suutis lisaks Floresele jõuda vähemalt 118 000 aasta, vaid settekihi paksuse aluselt dateeritud leidude alusel isegi 780 000 aasta eest ka Sulawesi saarele

Veelgi enam, piirkonda iseloomustavate hoovuste põhjal võib oletada, et varajased inimesed jõudsid esmalt Sulawesi saarele ja alles siis Floresele. ''Arvatavasti oli teekonna lähtepunktiks Kalimantan. Ilma korralike veesõidukite ja navigatsiooniseadmeteta oleks Floreselt Sulawesile jõudmine märksa ebatõenäolisem. Seejuures arvame, et Sulawesi koloniseerimine oli pigem juhus kui tahtlik tegevus. Sama võib öelda Florese kohta,'' mõtiskles van den Bergh.

Potentsiaalseks mehhanismiks oleks näiteks tsunamid, mis puude või muude ujuvate rusude külge klammerdunud ürginimesed rannalt kaasa haaras. Kes peab taolise rännaku üleelamist kaheldavaks, võib meenutada Indoneesiat 2004. aastal laastanud tõusulainet, mille ohvrid suutsid käigupealt rusudest valmistatud parvedel elus püsida isegi nädal peale õnnetust.

''Nii on üpris kindel, et Sulawesil elanud inimesed on kääbikute esivanemad. Milline inimliik täpselt, sellele on vastuse leidmine raskem. Leitud tööriistade põhjal pole võimalik midagi öelda – neid oleks suutnud valmistada isegi 1,8-2,5 miljoni aasta eest elanud inimesed,'' nentis van den Bergh. Kagu-Aasiast leitud fossiilide alusel võisid toona piirkonnas lisaks Homo erectus'ele elada ka nn denissi inimesed. Seejuures pole veel teaduri sõnul kindel, et viimaste näol pole tegu hoopis H. erectuse ühe vormiga.

''Igal juhul demonstreerivad tööriistad, et meil on kääbikute esivanemate leidmiseks veel üks saar. Kui suudaksime leida inimfossiile, mille vanus ületaks miljonit aastat ehk Florese saare vanimate leidude oma või näeksime kasvu vähenemise märke juba Sulawesil, saaksime teha juba põhjapanevaid järeldusi,'' lisas van den Bergh.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.