Florese kääbikute sugupuu sai täiendust ({{commentsTotal}})

Väljakaevamised Mata Menges.
Väljakaevamised Mata Menges. Autor/allikas: Gerrit van den Bergh

Indoneesias Florese saarel väljakaevamisi teinud arheoloogid on päevavalgele toonud ligikaudu 700 000 aasta vanused inimsäilmed. Luude suurus ja kuju vihjab, et kääbuskasvu Homo floresiensis'e eellane võis olla tuntud kääbikutest veelgi pisem.

Veidi üle meetri pikad ja umbes 25 kilo kaalunud olendid on inimeste meeli köitnud alates 2003. aastast. Kui alguses oletati, et liik võis elada Florese saarel veel 20 000 aasta eest ehk nüüdisinimestega külg-külje kõrval, näitasid hilisemad analüüsid, et toona leitud säilmete vanus jääb pigem 60—100 tuhande aasta vahele. Millal aga saar esmakordselt asustati ja kui kiiresti selle elanikud isolatsiooni tõttu kahanesid, jäi selgusetuks.

Küsimustele loodeti vastus saada ''kääbiku'' säilmeid peitnud Liang Bua koopast 75 kilomeetri kaugusel Mata Menge leiukohas 2004. aastal alanud süstemaatiliste väljakaevamistega. Järgnenud aastatel tõi Homo floresiensis'e leidnud Mike Morwood kolleegidega päevavalgele tuhandeid loomafossiile sh krokodille, kääbuselevante, Komodo varaane, ja sadu kivist tööriistu, milles vanus ulatus mõnel juhul isegi miljoni aastani.

''Lõpuks, 2014. aasta oktoobris pärast aastaid kestnud süstemaatilisi väljakaevamisi avastasime esimesed inimsäilmeid,'' sõnas Adam Brumm, Austraalias asuva Griffithi ülikooli arheoloog ja säilmeid kirjeldava kahe uurimuse üks kaasautoritest pressikonverentsil. Morwood ise seda ära oodata ei jõudnud. Mees suri aasta varem vähki.

Teadlaste pilgu püüdis osaline lõualuu ja kaks piimahammast. Seejuures oli lõualuu väiksem isegi H. floresiensis'e omast, sarnanedes samas kujult pigem Homo erectus'ele ja H. floresiensis'ele kui näiteks Homo habilis'ele. Hammaste morfoloogia alusel võis paigutada umbes 700 000 aasta eest elanud inimesed evolutsioonipuus kahe liigi vahele. Lisaks selgus, et tegu on kahe erineva lapse hammastega.

''Luude kuju viitab väga selgelt, et Mata Mengest leitud inimlased olid H. floresiensis'e eellased. Samal ajal ei näe me australopiteekusi või püstisi inimesi iseloomustavaid primitiivsemaid tunnuseid. See pakub tuge oletusele, et H. floresiensis põlvneb Aasias elanud Homo erectus'est,'' märkis Kaifu ERR Novaatorile. Hüpoteesist järeldub, et nüüdisinimestel ja kääbikutel oli üks ja sama esivanem.

Eelnevalt päevavalgele tulnud muistised on viidanud, et Homo erectus saabus Florese saarele enam kui miljoni aasta eest ja hakkas seal isolatsiooni tõttu kahanema. Mata Menge väljakaevamisi juhtida aidanud Wollongongi ülikooli teadur Gerrit van den Bergh tõdes samas, et midagi lõplikku on veel vara öelda. Selleks on leitud veel liiga vähe säilmeid. ''Kuid see kinnitab minu isiklikku veendumist, et H. floresiensis'e näol on tegu piirkonna umbes 1,5 miljoni aasta eest asustanud H. erectus'ega,'' lisas teadur.

Võistleva hüpoteesi kohaselt põlvneb Homo floresiensis iidsemast osavinimestest või isegi australopiteekustest, kes olid kasvult püstistest inimestest väiksemad. Samas ei saa tänaseks päevavalgele tulnud leidude põhjal väita, et liigid kunagi Aafrikast lahkusid.

Uurimused ilmusid ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: