Bioloogide tähelepanu püüdnud valgepea kaputsiinahvid (Cebus capucinus) elavad ühel kolmest Coiba rahvuspargi moodustavast saarest. Algelisi tööriistu kasutavad neist vaid Jicaróni ühes teatud piirkonnas elava ahvikarja isased. Loomade seas haruldast käitumist märkas üks värske töö autoritest Alicia Ibáñez juba 2004. aastal. Toona polnud aga selge, kas tegu on üksikjuhtumiga või pikaealisema innovatsiooniga.

Möödunud aasta alguses üles võetud videotelt on näha, et tööriistade kasutamise oskus on vähemalt osade loomade seas end kinnistanud. Loomad võtsid neid appi muu hulgas tigude, krabide ja kookospähklite purustamisel. Samas jääb teadlaste sõnul veel ebaselgeks, miks pole levinud käitumismall ka teiste saarel elavate ahvikarjadeni. Eriti arvestades, et karja sees on tähele pandud, kuidas isendid üksteiselt õpivad.

Töörühm oletas, et kivitööriistade kasutuselevõtt taandub tõenäoliselt juhuslikkusele. Tegu pole sellisel kujul inimahvide loomupärase arengustaadiumiga. Seetõttu oletab Brendan Barrett Max Plancki ornitoloogia instituudist kolleegidega, et kivide kasulikkust võis taibata mõni keskmisest veidi nupukam kaputsiinahv, misjärel hakkasid ülejäänud karjaliikmed esimest jäljendama.

Teguviis näib kätkevat endas samas siiski piisavat eelist, et innovatsiooni järjepanu edasi antaks. Piiratud ressursside korral võib kasvatada tööriistade abil hangitav lisatoit väljavaateid loomade ellujäämiseks.

Teadlaste sõnul võis soodustada Jicaróni saarel tööriistade kasutuselevõttu suurkiskjate puudumine. Ohutut keskkonda peetakse üheks põhjuseks, miks jõuavad puuris peetavad loomad sagedamini tehnoloogiliste innovatsioonideni.

Lisaks inimestele oli eelnevalt bioloogidele teada vabast loodusest vaid kolm kivitööriistu kasutavat primaadiliiki – šimpansid, musttriip kaputsiinahvid ja jaava makaagid.

Nupukaid ahve kirjeldati võrgukeskkonda BiorXiv laaditud töös.