''Et seda täiendavalt rõhutada, kuigi kaputsiinahvid lõhuvad kive täiesti sihilikult, pole nende eesmärgiks kivitööriistade valmistamine. Nad ei korja tekkivaid kivikilde kunagi üles ega kasuta neid näiteks liha või taimede lõikamiseks,'' kinnitas Oxfordi ülikooli antropoloog Tomos Proffitt ERR Novaatorile antud intervjuus. Sellegipoolest meenutavad need inimeste eellaste poolt kasutatud abivahendeid nii palju, et need paistsid esmapilgul inimtekkelistena isegi kivitööriistade valmistamise alal doktorikraadi kaitsnud Proffittile.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

Laiem avalikkus ei peaks seeläbi siiski arvama, et teadlased on kirjutanud aastaid loomade tegevuse läbi kogemata tekkinud kivikilde põhjendamatult inimeste arvele. ''Esiteks on kivitööriistadel kasutusjäljed ja kui peensustesse minna, siis tabab vilunud silm isegi vanimate kivitööriistade puhul ära, et nende valmistusviis on olnud siiski veidi keerukam ja neid leitakse korraga väiksemas koguses,'' laiendas antropoloog.

Küll aga peaksid teadlased olema tema sõnul edaspidi ettevaatlikumad, kui nad samast paigast muid märke inimtegevusest ei leia. Samal ajal annab kaputsiinahvide looming arheoloogidele vihjeid, millised võivad välja näha esimesed nüüdisinimeste eellaste poolt appi võetud tööriistad

Omaette küsimus on, mida ütleb see inimeste esivanemate planeerimisvõime ja lõikeservadega kivitööriistade kasutuselevõtuni viiva sündmusteahela kohta. Kui võrreldavaid kivikilde tekib tahtmatult, poleks pidanud iidsed inimlased otseselt taipama, kuidas neid valmistada, vaid ''pelgalt'' mõistma, et neid saab kasutada millekski kasulikuks. Edasise näol oleks olnud tegu vaid tööriistade täiustamisega. ''Kuid isegi sellisel juhul on väärt välja toomist, et sihikult kasutavaid neid tänaseni vaid inimlased,'' lisas antropoloog.

Põhjused, miks kaputsiinahvid kivikildude kasulikkust märganud pole, jäävad vähemalt hetkel selgusetuks. ''Võibolla ei lähe neil neid sellisel kujul oma niigi teravate hammaste tõttu sellisel kujul lihtsalt vaja või ei leidu lihtsalt kivide lähistel midagi sellist, mida nad esialgu kasvõi poolkogemata lõigata võiksid. Kui ahvid aga ühel päeval teravad kivid üles korjaksid ja neid kaasas tassima hakkavad, siis läheks asjad huvitavaks,'' mõtiskles Proffitt.

Kivide abivahendina kasutamine pole kaputsiinahvidele juba praegu sugugi võõras. Muu hulgas kasutavad nad neid puuõõnsuste suurendamiseks ning seemnete ja puuviljade purustamiseks.

Proffitt nentis, et hetkel pole ta ka kolleegidega päris kindel, miks vaevuvad ahvide sellisel juhul üleüldse kive purustama. ''Me oleme vaid tähele pannud, et neil on aeg-ajalt tavaks tolmuseid lõikeääri lakkuda, mis võib vihjata, et nad saavad niimoodi täiendavalt luude kasvuks tarvilikke mineraalaineid või üritavad nad kivipuru abil soolestikuparasiite tõrjuda,'' spekuleeris antropoloog. Tugevamatel alustel seisva hüpoteesi formuleerimiseks tuleb teha aga täiendavaid uuringuid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.