WHO: Euroopas on nakatunud tänavu leetritesse juba üle 90 000 inimese ({{commentsTotal}})

Euroopas haigestus leetritesse esimese seitsme kuuga peaaegu sama palju inimesi kui 2018. aastal kokku.
Euroopas haigestus leetritesse esimese seitsme kuuga peaaegu sama palju inimesi kui 2018. aastal kokku. Autor/allikas: SCANPIX/AP/Lukas Schulze

Euroopas registreeriti esimese seitsme kuu jooksul veidi enam kui 90 000 leetrijuhtumit, kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal kokku, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni värsketest andmetest.

Eestis nakatus esimese seitsme kuuga leetritesse 25 inimest. Möödunud aastal oli neid kokku kümme.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik märkis saates "Huvitaja", et võrreldes möödunud aastaga on vaktsineerimiste arv kasvanud esimesel poolaastal 1260 inimese võrra. Täiskasvanuna end uuesti vaktsineerinud inimesi oli 1110 võrra rohkem.

Siiski pole Eestis leetrioht veel kadunud. "Eesti on pääsenud hullemast, aga ei julge seda, et [...] oleksime suutnud selle haiguse leviku täielikult isoleerida või peatada," tõdes Öpik. Nõnda tuleks eriti nõukogude aja lõpul vaktsineeritud inimestel kontrollida, kas nad on haiguse vastu kaitstud.

Kuigi juuni keskel oli vaktsiinist apteekides ja tervisekeskustes puudu, siis praegu peaks jaguma seda kõigile soovijatele. "Täna on see tore hetk, kus saame öelda, et meil on apteekides vaktsiini. Järgmine nädal tuleb kohe uus partii peale," laiendas Öpik.

Nakatunutest enam kui 50 000 haigestusid leetritesse Ukrainas. Suure arvu taga on 2014. aastal riigi idaosas Krimmi annekteerimise järel puhkenud relvastatud konflikt. Uue vaktsiinipartii tellimisega viivitati ligi kaks aastat. Kui 2013. aastaks küündis vaktsiiniga hõlmatuse tase alla ühe-aastaste seas 79 protsendini, siis 2016. aastal vaktsineeriti riigis vaid 42 protsenti imikutest. Teise doosi sai iga kolmas kuueaastane.

Kuigi viimastel aastatel on hõlmatuse taas tõusnud, võimendavad epideemiat vaktsineerimisest varem loobunute suur arv. Põhjendamatult vaktsiiniga seostatud surmajuhtumi tõttu vaktsineeriti leetrite vastu 2010. aastal vaid 56 protsenti imikutest. Briti vabaühenduse Wellcome Trust hiljuti tellitud uuringu kohaselt peab vaktsiine ohutuks vähem kui 30 protsenti elanikkonnast.

Enam kui tuhat nakatunut registreeriti aga veel 12 Euroopa piirkonna riigis, sh Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja Bulgaaria. Suuremad leetripuhangud puhkesid muu hulgas Põhja-Makedoonias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Leedus, Šveitsis ja Poolas.

Sarnaseid trende võib näha mujal maailmas. Kui 2018. aastal registreeriti kokku 328 683 juhtumit, siis sel aastal küündib esimese seitsme kuu peale nende arv 364 811.

Leetreid tekitav viirus on väga nakkav. Sajast vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Lööve ilmub nahale paar päeva pärast nakatumist, see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik, kuid haigus võib lõppeda ka surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Täiskasvanutel soovitatakse leetritevastast kaitset uuendada olukorras, kus haigus on laialdasemalt levima hakanud või reisitakse riiki, kus leetrid on probleem. Samuti peaksid end leetrite vastu uuesti vaktsineerima need inimesed, kelle peres on alla üheaastased lapsed, rasedad või immuunpuudulikkusega inimesed või kellel on tööalaselt oht nakkushaigusesse haigestuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: