Vaktsiine peab ohutuks vaid iga teine Eesti elanik
Vaid veidi enam kui pool Eesti elanikkonnast peab vaktsiine ohutuks, selgub Briti vabaühenduse Wellcome Trust tellitud uuringust. Vastupidisel arvamusel on iga seitsmes, eeskätt seostub vaktsiinide ohutuses ja tõhususes kahtlemine elatustasemega.
Tuhandet Eestis elavat inimest haaranud küsitlusest tuli samas välja, et laste vaktsineerimist ei pidanud vajalikuks vaid kuus protsenti elanikkonnast. Laste vaktsiinidega kaitsmist pooldas enam kui kolm neljandikku. Oluliselt vähem inimesi oli veendunud, et selleks sobivad praegu kasutatavad vaktsiinid.
Neid pidas ohutuks ja tõhusaks vaid vastavalt 51 ja 62 protsenti vastanutest. Euroopa riikidest paigutub Eesti selles osas tabeli tagaotsa. Meist tagapool asuvad veel näiteks Prantsusmaa, Läti ja mitmed Ida-Euroopa riigid nagu Venemaa. Eestis valmistas muret eeskätt vaktsiinide ohutus, nende tõhusust pidas ebausutavaks ainult kuus protsenti elanikkonnast. Maailmas laiemalt uskus vaktsiinide ohutusse pea 80 protsenti vastanutest.
Eestis seostus vaktsiinides kahtlemine suuresti elatustaseme ja elukohaga. Elanikkonna kõige vaesema viiendiku seas seadis vaktsiinide ohutuse kahtluse alla 18 protsenti. Sissetulekuga ots-otsaga kokkutulnutest pidas neid ohutuks vaid iga kolmas. Võrreldes maakohtade ja väikelinnadega elas Eesti suurlinnades kahtlejaid viie protsendi võrra vähem.
Usku vaktsiinide ohutusse aitas kergitada pikem haridustee. See ei vähendanud aga mitte niivõrd vaktsiinides kahtlejate arvu, vaid aitas kujundada pooldavat seisukohta. Kui vähemalt 15 aastat koolis käinud inimestest pidas vaktsiine ohutuks 55 protsenti, siis põhikooli lõpetanutest ainult 47 protsenti.
Hoiakute mõjutamises mängivad põhirolli arstid ja õed. Esmajoones usaldab nende antud tervisealaseid nõuandeid neli viiendikku inimestest. Ülejäänutest loodab suurem osa ehk 13 protsenti sõpradele ja tuttavatele. Usujuhtide ja ravitsejate juurde läheb oma murega vaid iga sajas inimene. Riiklikus tervishoiusüsteemis pettunutele võivad tunduda aga eriti viimased tõsiseltvõetava õlekõrrena. Ravitsejaid usaldas vastanutest täielikult või osaliselt 23 protsenti.
Sarnaselt mitmetele teistele Euroopa riikidele on laste nakkushaiguste vastu vaktsineerimine aasta-aastalt vähenenud. Näiteks on 2–14-aastastest lastest ühekordse MMR-vaktsiiniga kaitstud 95,3 protsenti, teise doosi on saanud 88 protsenti 14-aastastest. Läkaköha vastu on vaktsineerimata üle 8000 lapse.
Tutvu tulemustega täies mahus. Kokku haaras GallUpi küsitlus enam kui 140 riiki, Eestis vastas küsimustikule 1000 inimest. Kuna intervjuud viidi läbi näost näkku ja valimi koostamisel arvestati demograafiliste näitajatega, on tegu esindusliku valimiga.
