Õpilasuurimus: puisniite saab päästa veel 15 aastat pärast niitmise lõpetamist

Puisniitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt vähenenud. Õpilasteadlane Juhan Tuulik nendib oma värskes uurimistöö põhjal, et puisniitude liigiline mitmekesisus hakkab vähenema ligikaudu 15 aastat pärast niitmise lõppu.
Lümanda põhikooli 8. klassi õpilane uuris Viidumäe looduskaitsealal asuval Mäepea puisniidul viimase poole sajandi jooksul toimunud muutusi. Seireruudu alal lõpetati niitmine 1960. aastate alguses. Võrdlusmomendi loomiseks võrdles ta 1966. ja 1976. aastal liigilise mitmekesisuse määramisel kogutud andmeid. Lisaks uuris ta täpselt sama koha peal ja sama metoodika alusel, milline on olukord 2018. aastal.
Kokku kasvas kolmel seireaastal 100 ruutmeetrise ruudu peal 80 erinevat liiki rohttaimi ja 18 puu- ja põõsaliiki. Tuulik leidis, et mida rohkem aega niitmise lõpetamisest möödus, seda rohkem erines taimekooslus ruudu tippude lõikes. Esimesena hakkasid kaduma rohkem valgust vajavad liigid.
Kuigi 1976. aastaks oli liigiline mitmekesisus võrreldes 1966. aastaga isegi mõnevõrra kasvanud, oli üldine trend vääramatu. Viiekümne aastaga vähenes seireruudus rohttaimede liigiline mitmekesisus ligi neli korda, väiksemates 1×1-meetristes katseruutudes isegi üle viie korra. Seejuures vähenes rohumaale iseloomulike liikide arv ja suurenes metsaliikide arv.
Tuulik järeldab, et esimesed 14–15 aastat pärast niitmise lõppu jääb puisniidu taimekooslus enam-vähem endiseks. Enamus niidutaimi säilivad puisniidul rohkem kui 15 aastat. Kui sellel ajal ei hakata puisniitu uuesti hooldama, siis pärast seda on see kordades raskem.
Tuulikut juhendasid geoloogia instituudi vanemteadur Triin Reitalu ja Lümanda põhikooli bioloogiaõpetaja Sirje Lulla.
ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 16. ja 17. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa