Kliimamuutus ähvardab inimesed paksuks muuta ({{commentsTotal}})

Nisupõld
Nisupõld Autor/allikas: Bluemoose/Wikimedia Commons

Süsihappegaasi hulga tõus Maa atmosfääris võib soodustada küll taimede kasvu, kuid hoogsamalt kasvanud köögi- ja teraviljades leidub vähem toitaineid, viitab USA teadlaste analüüs. Päevase valgu ja mikrotoitainete vajaduse rahuldamine sunnib inimesi rohkem sööma või võtma toidulisandeid.

Rohi ei pruukinud olla vanasti rohelisem ja taevas sinisem, kuid toidu toitainete sisaldus oli veel 50 aasta eest tõesti kõrgem. Näiteks aastal 2003 ilmunud ja 43 põllukultuuri hõlmanud uuringu kohaselt vähenes taimede valgusisaldus aastatel 1950–1999 keskmiselt kuus protsenti. C- ja B-vitamiini suhteline sisaldus langes vastavalt 15 ja 38 protsendi võrra. Toitainete sisalduse määramine ei pruukinud 50 aasta eest praegusega võrreldes sedavõrd täpne olla, kuid sarnast suundumust on märgatud teisteski töödes.

Põllumajanduse intensiivsemaks muutumist tõenäoliselt süüdistada ei saa. Kuigi pinnase kurnamine on maailmas tõsine probleem, kompenseerivad põllumehed seda väetiste kasutamisega. Aretustöö on muutnud seevastu põllukultuurid vähem nõudlikuks ja kiirendanud nende kasvu, kuid sarnast toitainete sisalduse vähenemist on nähtud ka kodustamata liikides. Näiteks kuldvitsa õietolmu valgusisaldus langes saja aastaga pea kolmandiku võrra.

Harvardi T.H. Chani Tervishoiukooli teadlaste Matthew Smithi ja Samuel Myers'i hiljuti ilmunud töö annab tuge oletusele, et selle taga on atmosfääri CO2 sisaldus. Gaasi atmosfääri lisandumine kiirendab küll taimede kasvu ja suurendab ühe taime toodetavate süsivesikute hulka, kuid teiste toitainete hulk selle arvel ilmtingimata ei kasva. Piltlikult jäävad köögi- ja teraviljad mikrotoitainete mõttes üha lahjemaks.

Paari arvutuste kohaselt muutub probleem tulevikus üha teravamaks. Õhu CO2 sisalduse senise kasvu jätkumise korral ületab see 2050. aastaks 550 osakest miljoni kohta. Laialdaselt kasvatavate põllukultuuride valgu-, raua- ja tsingisisaldus väheneb selle mõjul 3–17 protsenti.

Kui inimestel oma toidulauda täiendada ei õnnestu, tekib 175 miljonil inimesel eeskätt arengumaades tsingipuudus. See aeglustab muu hulgas haavade paranemist ning soodustab kõhulahtisuse ja nakkuste teket. Valgupuuduse all hakkaks kannatama 122 miljonit inimest. Toitaine nappus seostub kasvu kängu jäämisega. Rauapuudusest mõjutatud piirkondades elab Smithi ja Myers'i arvutuste kohaselt 1,4 miljardit viljakas eas naist. Rauapuudus mõjutab loote arengut ja seostub raseduse katkemisega.

Vanades tööstusriikides elavate inimeste tervist põllukultuuride mikrotoitainete sisalduse vähenemine analüüsi kohaselt eriliselt ei mõjuta. Samas tekitavad valgud täiskõhutunnet, misläbi inimesed tarbida lahjema toidu mõjul rohkem süsivesikuid.

Arengumaade elanikel ei pruugi olla Smithi ja Myers'i hinnangul mikrotoitainete vähenemise kompenseerimine sedavõrd lihtne. Eelnevalt avaldatud analüüside kohaselt vähendab temperatuuritõus põllukultuuride saagikust, mil põudade sagenemine soosib ikaldusi. See omakorda kergitab toidu hinda. Lihtsalt rohkem söömine ei pruugi sellisel kujul võimalik. Nõnda soovitavad nad hakata mõtlema juba praegu toitaineid sisaldavate kultuuride aretamise peale või poelettidele jõudva toidu rikastamisele mikrotoitainetega.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: