"Kui võrrelda geoinseneeriat eksperimentaalse operatsiooniga, oleks sellega kaasnevad tüsistused sama hullud, kui sellega ravitav haigus," nentis Jonathan Proctor, California Berkley Ülikoolis kliimamuutuste mõjude uurimisele keskenduv majandusteadlane.

Analüüsi kohaselt muudaksid päikesevalgust tagasi kosmosesse peegeldavad osakesed planeedi temperatuuri põllukultuuridele sobilikumaks. Sellega paralleelselt väheneks aga napima päikesevalguse tõttu fotosünteesi tõhusus. Kaks kokku pannes nulliks viimane Proctori sõnul kõik temperatuuri langetamise kasulikud mõjud.

Valgust peegeldavate aerosoolide ülaatmosfääri paiskamist peetakse üheks kõige lihtsamaks viisiks, kuidas üleilmset soojenemis. aeglustada. Soovitav mõju on näha juba suuremate vulkaanipursete ajal. Näiteks langetas paarikümne aasta eest Pinatubo vulkaanipurse sulfaatide toel maailma keskmist õhutemperatuuri ajutiselt 0,6 °C võrra.

Samas polnud teada, milline on taoliste sündmuste mõju kohalikul tasandil. Katseliselt ei saanud seda potentsiaalselt tervet planeeti haaravate tagajärgede tõttu uurida. Seni pole kokku pandud isegi üleilmset raamistikku ja reegleid, mlile alusel taolisi katseid läbi viia. "Oleme esimesed, kes kasutasid suurte geoinseneeria projektide majanduslike kõrvalmõjude uurimiseks ajaloolisi vulkaanipurskeid," selgitas Proctor.

Kitsamalt keskendus töörühm Mehhikos 1982. aastal pursanud El Chichóni ja 1991. aastal Filipiinide saarestikus plahvatanud Pinatubo vulkaani mõjule. Tegu on ainsate lähiminevikus toimunud pursetega, mille käigus vallandunud osakesed jõudsid troposfäärist kõrgemale.

Procotori ja ta kolleegide analüüsi kohaselt vähendasid pursked tervikuna nii C3 kui ka C4 fotosünteesivate taimede saagikust. Esimeste sekka kuuluvad soojalembesemad põllukultuurid nagu nisu, sojaoad ja riis. C4 fotosüntees on tõhusam jahedamas ja sajusemas kliimas. Põllukultuuridest kasutab seda näiteks mais.

"Me ei saa muidugi praegu välistada, et temperatuuri alanemisest ei või tõusta kasu või tekkida kahju teistele majandussektoritele," lisas Proctor. Lisaks, mida rohkem temperatuur kasvuhoonegaaside mõjul tõuseb, seda rohkem on planeedi kliima muutmisest potentsiaalselt võita.

Samas tõi ta välja, et suuremate hiljutiste vulkaanipursete mõju lahtus umbes kahe aastaga. Üleilmse soojenemise püsivamalt pidurdamiseks tuleks aga sulfaate pidevalt ülaatmosfääri juurde lisada. Aerosoolide kogumass oleks võrreldav Pinatubo purske ajal atmosfääri paiskunud materjali omaga.

Proctor rõhutas kolleegidega, et töörühmal endal puudub geoinseneeria suhtes väljakujunenud seisukoht. Kuigi uurimuses luubi alla võetud strateegiat kasutades oleks sellel tõsised kõrvaltoimed, ei tuleks valdkonnas uuringuid lõpetada. "Analoogiat kasutades teame, et kemoteraapia aitab inimestel vähist jagu saada. Teisalt võivad olla sellel väga rängad tüsistused. Mõnikord peetakse aga riske õigustatuks," laiendas Proctor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

1991. aastal toimunud Pinatubo vulkaanipurske tõttu moodustus planeedi ümber õhuke päikesevalgust peegeldav loor. Autor: Jonathan Proctor ja Solomon Hsiang