Planeedi taimestik võib kliimamuutuste mõjul tundmatuseni muutuda

Kliimasoojenemise jätkudes võib järgmise paarisaja aasta vältel teisega asenduda kolm neljandikku planeedi makroökosüsteemidest, selgub maailma eri paigus töötava 42 teadlase ühisuurimusest. Muutuste kiirus ähvardab vähendada liigirikkust ja kahjustada inimeste heaolu.
Planeedi temperatuur on tõusnud mõne kraadi võrra minevikus. Kuigi osa liikidest suri selle mõjul välja, suutis neist suurem osa nendega kohaneda või vahetas oma elupaika. Praeguse perioodi muudab aga eriliseks temperatuuritõusu kiirus. Atmosfääri CO2 sisalduse senises tempost kasvades võib tõusta planeedi keskmine õhutemperatuur aastaks 2100 ligikaudu 4–5 °C võrra.
"Sisuliselt pressitakse ühte-kahte sajandisse muutused, mis võtsid minevikus 10–20 tuhat aastat. Neid on juba praegu näha. Näiteks pole USA lääneranniku maastikupõlengute järel tagasikasvava metsa liigiline koosseis samasugune kui kümneid aastaid varem," viitas uurimuse juhtivautor Stephen Jackson, USA geoloogiateenistuse geofüüsik. Teisisõnu on hakanud bioomide ehk makroökosüsteemide piiride juba praegu nihkuma.
Planeeti tervikuna ootavate muutuste hindamiseks palusid Jackson ja tema kolleegid kümnetelt töörühmadelt üle terve maailma. Teadlastel paluti panna kokku piirkonda kirjeldavad paleoökoloogilised andmed kahe ajaperioodi kohta. Neist esimene kattis 20 000 aasta tagust aega, mil algas planeedi põhjapoolkeral liustike taganemine. Teine ajaperiood algas 1800. aastast ehk enne nüüdisaegse kliimasoojenemise algust. Selleks ajaks oli jõudnud Maa soojeneda 4–7 °C.
Muutustest taimestikus ja makroökosüsteemides andis aimu näiteks järvesetetes talletunud õietolm ja taimefossiilid. Kokku tegi töörühm järeldusi 595 andmekogumiku alusel.
Analüüsi kohaselt muutus 67 protsendi uuritud piirkondade, eestkätt kõrgemate laiuskraadide bioom temperatuuritõusu mõjul märkimisväärselt. Veel 26 alal toimunud muutused olid mõõdukad. "Muutuste ulatus langes samas paigas nähtud temperatuuritõusuga väga hästi kokku," viitas Jackson. Sarnaselt toonasele ajale soojenevad kõige kiiremas tempos Arktika ja Lähis-Arktika.
Töörühma analüüsi kohaselt on tõenäosus sama ulatuslikuks bioominiheteks samas tempos kasvuhoonegaase õhku paisates 60 protsenti. Pariisi kliimalepet järgides, mille kohaselt hoitaks planeedi keskmise õhutemperatuuri kerkimist alla 2 °C, langeks see alla 45 protsendi. Suur osa muutustest oleks näha juba 21. sajandil, ent need jätkuksid ka uuel sajandil. "Sel on potentsiaali kliimasoojenemist võimendada, sest osa pinnases talletunud süsinikust võib paiskuda selle tulemusel uuesti atmosfääri," lisas geofüüsik.
Mis täpselt planeedi erinevate piirkondades toimuma hakkab, teadlased veel põhjalikumalt ei uurinud. Samas võib mineviku põhjal võib muu hulgas oodata, et okaspuumetsad hakkavad asenduma lehtmetsadega. Tammedest ja laialehelistest puudest koosnevad metsade asemel hakkab nägema rohkem rohumaid. Rannikukooslusi ähvardab aga otseses mõttes vee alla jäämine.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.