Kokku paiskus möödunud aastal inimtegevuse tagajärjel õhku piisavalt kasvuhoonegaase, et selle soojendav mõju oleks võrreldav 55,3 miljardi tonni süsihappegaasiga. Heitmete hulga suurenemise saab kirjutada suuresti arengumaadele.

Kuigi nii vanad tööstusriigid kui ka arendumaad suutsid kulutada rikkuse võrreldaval määral kasvatamiseks võrreldavalt vähem energiat, kasvas viimaste majandus OECD keskmisest enam kui kaks korda kiiremini. Kui mujal suurenes energiatarve seega keskmiselt vaid 2,8 protsenti, oli rikkamate riikide energiatarve ülemöödunud aastast vaid veidi kõrgem.

Sellele vaatamata ei täida raporti kohaselt 2015. aasta Pariisi kliimakohtumisel ja viis aastat varem Cancunis antud lubadusi suur osa maailma suuremate majandustega riikidest. Järgmiseks aastaks seatud eesmärke ei suuda täita Austraalia, Indoneesia, Kanada, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mehhiko ja USA.

Vanamoodi jätkates ei suuda 2030. aastaks lubatut ellu viia Austraalia, Brasiilia, Kanada, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea ja USA. Kaheldava väärtusega on ka Argentiina, Indoneesia ja Saudia Araabia seatud eesmärgid.

Pariisis 2030. aastaks antud lubaduste täitmiseks liiguvad suurriikides õiges suunas vaid Euroopa Liit, Hiina, India, Mehhiko, Türgi ja Venemaa. Samas nenditakse raportis, et maailma keskmine õhutemperatuur kasvaks enam kui 3 °C isegi juhul, kui sama teeksid kõik riigid. 2030. aastaks seatud eesmärkide täitmisel küündiks heitmekogus 54 miljardi tonni CO₂-ni.

Temperatuuritõusu 2 °C-ga piiramiseks peaksid olema need 15 miljardit tonni väiksemad. Viimasel ajal ohutuks peetava 1,5 °C piiresse jäämiseks peaksid olema kärped veelgi jõulisemad, ulatudes 32 miljardi tonnini.

Mida kauem sellega oodata, seda kallimaks ja keerukamaks see raporti ennustuste kohaselt muutub. Selle kümnendi alguses 2 °C eesmärgi suunas töötades oleks piisanud igal aastal heitmete hulga vähendamisest 0,7 protsendi võrra. Sellega järgmisel aastal algust tehes tuleb kärpida neid igal aastal keskmiselt 2,7 protsenti. Ambitsioonikama 1,5 °C eesmärgi täitmiseks peaks olema kärped veel kolm korda ulatuslikumad.

Raportis tõdetakse, et nii järsk majandussiire on äärmiselt raske. Sellegipoolest on autorid tuleviku suhtes ettevaatlikult optimistlikud. Majanduse, eriti energeetikasektori süsinikuvaeseks muutmise maksumus on madalam kui kunagi varem. Uutest tootmisvõimsustest on taastuvenergeetikal põhinevad lahendused fossiilkütustest odavamad. Seejuures väheneb nende maksumus prognoosidest kiiremini

Samal ajal langevad kliimamuutuste pehmendamiseks tarvilikud sammud üha paremini kokku jätkuvaks majanduskasvuks ja üldise elukvaliteedi tõstmiseks vajalike lahendustega. Samuti on kasvanud väljaspool avalikku sektorit lähtuv surve, mis suurendab omakorda poliitilist tahet varasemast kiiremateks muutusteks.

Ülevaate autorid pakuvad suurema majandustega riikidele välja ka erinevad tegevuskavad, millega oleks võimalik kärpida heitmeid kõige kiiremini. Neist enamik hõlmavad uute söeelektrijaamade ehitamise peatamist ja vanemate jaamade sulgemist, ühistranspordi eelisarendamist ning elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu hõlmavaid programme. Olulisel kohal on praegu fossiilkütuste ammutamiseks makstavate toetuste ümber suunamine näiteks hoonete energiatõhususe tõstmiseks.

Euroopa Liitu julgustatakse loobuma muu hulgas uutest torujuhtmetest, tegema ümberkorraldusi praeguses heitmekaubanduse süsteemis, renoveerima hooneid ja koostama tegevuskava tööstuse heitmete nulli viimiseks.

ÜRO kliimamuutuste konverents COP 25 toimub detsembri esimesel kahel nädalal Hispaanias Madridis. Tutvu raportiga täies mahus.