Maailma majandus kasvas süsinikuheitmetest oluliselt kiiremini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti heitmed sel aastal veidi langesid, lähiriikides võis näha väikest tõusu.
Eesti heitmed sel aastal veidi langesid, lähiriikides võis näha väikest tõusu. Autor/allikas: SCANPIX/AP/J. David Ake

Riigid paiskasid lõppeval aastaga õhku taas rekordilises koguses süsihappegaasi. Teisalt jäi kasv oluliselt alla maailma majanduskasvule, mistõttu võib olla tuleviku suhtes ettevaatlikult lootusrikas, selgub värskest raportist.

Ülevaate kohaselt kasvab süsinikuheitmete hulk aasta lõpuks 0,6 protsenti. Samal ajal ennustab Maailmapank selleks aastaks maailmale hinnanguliselt 1,9-protsendilist majanduskasvu. Veel möödunud aastal kasvasid heitmed majandusega võrreldaval määral.

"Osaliselt on seotud langus kliimapoliitikaga, osaliselt ilmaga. Laiemas plaanis näeme kümnekonna aasta eest alanud trendi jätkumist," selgitas Corinne Le Quere, Maailma Süsiniku Projekti üks juhtivteadlastest ning Ida-Anglia Ülikooli kliimamuutuste ja kliimapoliitika professor ERR Novaatorile.

Suure osa süsinikuheitmete vähenemisest saab kanda söeelektrijaamade sulgemisele. USA-s ja Euroopa Liidus vähenes söe kasutamineviimase aastaga kümme protsenti. Vanade söeelektrijaamade käigus hoidmine ei tasu võrreldes gaasi põletamise või taastuvate energiaallikatega enam ära. USA-s on suletud alates 2010. aastast enam kui 500 söeelektrijaama.

Euroopas kiirendas söest loobumist täiendavalt süsinikukvootidega kauplemise süsteem. Ühe tonni CO2 õhku paiskamise eest tuleb maksta võrreldes aastataguse ajaga ligi kolm korda rohkem. Professor tõdes, et Hiinas ja mujal Aasias ei pruugi väheneda söe veetlus sedavõrd kiiresti.

"Võrreldes suure osa siinsete söeelektrijaamadega on need suhteliselt uued. Nende karmimate keskkonnareeglitega kooskõlla viimiseks ei tule investeerida kuigi palju või üldse mitte. Ent kui teiste energiaallikate hind langeb senises tempos ja kliimapoliitikad ei muutu, väheneb ka nende konkurentsivõime," ennustas Le Quere. Ligi pool maailma söest kasutatakse ära Hiinas. Selle põletamisele saab kanda kaks kolmandikku riigi fossiilkütuste heitmetest.

Energiatarbimises toimunud plahvatusliku hüppe tõttu paiskab Hiina elaniku kohta õhku sama palju või isegi rohkem CO2 kui Euroopa Liidu kodanikud. Indias on energiavaesus oluliselt suurem probleem. Inimestel pole fossiilkütuste ostmiseks ja põletamiseks piisavalt raha.

Pariisi kliimaleppe õnnetus
Hiljutise ÜRO raporti põhjal täidavad suurematest majandustest Pariisi kliimakohtumisel 2030. aastaks antud lubadusi vaid Euroopa Liit, Hiina, India, Mehhiko, Türgi ja Venemaa. Le Quere tõdes, et samal kohtumisel seatud eesmärgi täitmiseks jääb ka sellest selgelt väheseks. "Praeguseks antud lubaduste täitmisel soojeneb kliima enam kui kaks kraadi või isegi märksa rohkem. Järgmisel aastal toimuv Glasgow kliimakohtumine ja lubaduste tugevdamine on seetõttu kriitilise tähtsusega," laiendas professor.

Le Quere nägi positiivse sammuna nii Euroopa Parlamendi otsust kuulutada välja kliimahädaolukord kui ka Suurbritannias ja Prantsusmaal seadusesse jõudev kava saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Üleilmsetes kliimalepetes on olnud seni süsinikuheitmete vähendamine vabatahtlik. Kedagi ei saa süsinikuheitmete vähendamise jätmata eest karistada või selleks sundida.

Lõpuks peab ühiskond professori sõnul hoomama senisest paremini, et uued tehnilised lahendused on ainult võrrandi üks osa. "Meid ei päästa tehnoutooplus. Minevikus on millegi odavamaks muutmine tarbimist ainult kasvanud. Isegi paarikümne protsendi suurune kasv taastuvenergia kasutamises veel võrreldav mõne protsendi võrra kasvanud maagaasi või nafta tarbimisega," märkis Le Quere.

Näiteks asendasid tuule- ja päikesepargid USA-s vaid kuuendiku 2018. aastal suletud söeelektrijaamade võimsusest. Tühimiku täitis odavnenud maagaas. Sarnast suundumust võis näha ka teistes arenenud maades, sh Euroopa Liidus. Jaapanis asendati maagaasiga tuumajaamade sulgemisel tekkinud tühimik. Riigist sai suurim veeldatud gaasi importija.

Võrreldes 2014–2016. aastaga on maailma süsinikuheitmete kogus seetõttu selgelt kasvamas. "Oleme keskendunud liiga palju uutele tehnoloogiatele, nagu taastuvenergeetika või elektrisõidukid, kasutusele võtmiseks, kuid pole näinud seejuures piisavalt vaeva vanadest vabanemiseks. Alternatiivsed energiaallikad ei suuda praeguse seisuga fossiilkütuseid välja süüa," tõdes Le Quere.

Tutvu tulemustega projekti kodulehel. Sel ja järgmisel nädalal toimub Hispaanias Madridis ÜRO kliimamuutuste konverents COP 25, mille käigus alustatakse läbirääkimisi Pariisi kliimaleppe sõlmimise ajal antud lubaduste tugevdamiseks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: