Möödunud aasta oli taas üks ajaloo soojemaid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Möödunud aastast soojem oli vaid 2016. aasta.
Möödunud aastast soojem oli vaid 2016. aasta. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/VINCENT JANNINK

Alates regulaarsete ilmavaatluste algusest on olnud 2019. aastast soojem vaid üks aasta. Kõige soojemate aastate esiviisiku moodustavad viimased viis aastat, selgub Copernicuse kliimamuutuste teenistuse analüüsist.

Möödunud aasta keskmise õhutemperatuur ületas 1981–2010 aasta keskmist 0,6 °C võrra. Võrreldes tööstusajastule eelnenud ajaga jõudis soojeneda planeet 1,1–1,2 °C. Kõige kiiremini tõusis möödunud aastal Alaska ja mitmete arktiliste piirkondade temperatuur. Tavapärasest kõrgem oli see ka Euroopa ida- ja lõunaosas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias.

Analüüsi põhjal oli lõppenud aastast 0,04 °C võrra soojem 2016. aasta. Erinevalt 2019. aastast aitas toona planeedi temperatuuri kergitada El Nino. Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemist tuleb ette keskmiselt kaks korda kümnendi jooksul. Euroopat üksikuna vaadates oli aga lõppenud aastata sellele vaatamata mõõtmisajaloo kõige soojem, edestades napilt 2014. aastat.

Üleilmse temperatuuri tõusule viitavad kõik suuremad andmebaasid. Autor/allikas: Copernicuse kliimamuutuste teenistus

Kõige soojemate aastate esikümne moodustavad viimased kümme aastat. Temperatuuritõusu saab seostada eeskätt kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemisega Maa atmosfääris. Näiteks tõusis CO2 sisaldus 411 osakeseni miljoni osakese kohta. Nii kõrge pole olnud selle tase vähemalt viimased 800 000, tõenäoliselt enam kui 3,5 miljonit aastat.

ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli raportite kohaselt tuleks temperatuuritõusu 1,5°C piiramiseks kärpida süsinikuheitmeid alates sellest aastast igal aastal ligi kaheksa protsendi võrra. Piiri ületamine seaks ohtu mitmed saareriigid ja arengumaad. Äärmuslike ilmaolude sagenemine, maailmamere tõus ja saagikuse vähenemine tähendaks ka märkimisväärseid rahalisi väljaminekuid ja kasvataks enneaegsete surmade arvu.

Möödunud aastal paiskasid maailma riigid õhku varasemast ligikaudu 0,6 protsendi võrra rohkem CO2.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: