"Fluorosüsivesinikest on kerge mööda vaadata. Erinevalt esimese külmutusseadmete gaasidest ei lõhu need osoonikihti, nende suhteline sisaldus atmosfääris on väike ja teadlased pole avalikkusele kuigi hästi edasi andnud, et need on tihti ülimõjusad kasvuhoonegaasid," sõnas uuringu juhtivautor Kieran Stanley, Franfurtis asuva Goethe Ülikooli atmosfäärifüüsik. Näiteks on ühe tonni HFC-23 kliimat soojendav mõju võrreldav vähemalt 12 000 tonni süsihappegaasiga. Seejuures püsib see õhus 270 aastat.

Rahvusvaheline üldsus jõudis selle tunnistamise ja Montreali kokkuleppe täiendamiseni 2016. aasta lõpuks. Arenenud riigid tõotasid lõpetada Kigali täienduse raames fluorosüsivesinike külmutusseadmetes kasutamise möödunud aastal.

Arengumaad lubasid teha sama hiljemalt järgmise kümnendi lõpus. "India ja Hiina kava ajas inimesi seda enam elevile. Mõlemad lubasid hakata ühe kõnealuse gaasi – HFC-23 – õhku paiskamist juba 2015. aastal. Kolm neljandikku maailma heitmetest pärines toona just neist riikidest," märkis Stanley.

Ametliku statistika kohaselt vähendas Hiina 2017. aasta lõpuks heitmeid 98 protsenti. Indias vastuvõetud seadus kohustas hävitama ettevõtteid kogu tekkiva HFC-23 2016. aasta lõpust. Stanley ja tema kolleegide analüüs viitab aga muule. Aastal 2018 paisati tugevatoimelist kasvuhoonegaasi õhku rohkem kui kunagi varem.

Atmosfäärifüüsik kahtlustas, et osaliselt võib süüdistada selles ÜRO varasemat skeemi. Arenenud riigid võisid paisata õhku rohkem süsihappegaasi, kui need maksid arengumaade ettevõtetele HFC-23 hävitamise eest. Kuigi gaasi ennast ei kasutata peaaegu mitte millekski, tekib see külmutusseadmetes kasutatava gaasi HFC-22 tootmisel.

"Meetmel oli väärastav mõju. Gaasi tootmine kasvas pelgalt toetuse saamiseks. Kui seda enam ei tehtud, hakati HFC-23 õhku paiskama, kuigi skeemi raames paigaldati tehastesse selle hävitamiseks põletusseadmed, " viitas Stanley.

Kokkuvõtlikult oleks pidanud vähenema maailma HFC-23 heitmete hulk aastatel 2014–2017 päris elus nähtavast 87 protsendi võrra rohkem. Õhkupaisatud heitmete kliimat soojendav mõju on võrreldav Hispaania 2017. aasta kõigi süsinikuheitmete mõjuga. Kuigi terve maailma kontekstis ei pruugi olla need seega väga suured, oleks Stanley sõnul heitmete vähendamine äärmiselt kerge.

Teiste esimese ja teise põlvkonna külmutusseadmete gaaside mõju vähendamine on mõnevõrra raskem ja rahamahukam. Aastal 2017 ilmunud analüüsi põhjal kuluks nende taaskasutamiseks ja/või kinnipüüdmiseks sajandi keskpaigaks ligikaudu 810 miljardit eurot.

Vastasel korral atmosfääri jõudvate gaaside mõju oleks võrreldav ligi 90 gigatonni süsihappegaasiga, mis vastab terve maailma 2,5 aasta heitmetele. Kolmanda põlvkonna külmutusseadmetes kasutatavate gaaside mõju on oluliselt väiksem ja võrreldav CO2 omaga.

Kuigi HFC-23 heitmete kasvu eest vastutab analüüsi põhjal tõenäoliselt Hiina, ei saa vanadest tööstusriikidest täielikult mööda vaadata. Teiste seas kasvasid suhteliselt rikaste USA ja Venemaa heitmed.

"Mõningaid probleeme on ka Euroopa Liidu F-gaaside regulatsioonidega. HFC-sid välisriikidest importivad ettevõtted peavad kindlustama, et selle tootmisel tekkinud HFC-23 hävitatakse täies mahus. Kui India ja Hiina pole antud lubadusi täies mahus täitnud, tekitab see paratamatult küsimusi," märkis Stanley.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.