Üheskoos mittetulundusühinguga Environmental Investigation Agency läbiviidud juurdluse põhjal kasutakse kemikaali CFC-11 Hiinas isoleeriva polüuretaanvahu valmistamiseks. Ühendi tootmine ja kasutamine keelustati üheskoos teiste klorofluorosüsinikega 1987. aastal allkirjastatud Montreali protokolliga.

Külmikutootjad nentisid Times'ile, et CFC-11 on selle peamisest riikliku heakskiidu leidnud alternatiivist HCFC-141b oluliselt odavam. Samal ajal ei suuda keskvalitsus klorofluorosüsinike tootmise keeldu kõigis provintsides jõustada. Environmental Investigation Agency suutis leida neljast provintsist kaheksa vahu valmistamisel CFC-11 kasutavat tehast.

2015. aastal suleti kohalike ametnike sõnul ainuüksi Shandongi provintsis CFC-11 ja sellele sarnanevat kemikaali valmistanud ettevõtet. Tootmiskeeldu eiranud tehased võivad küll reidide tulemusel uksed sulgeda, kuid selle mujal uuesti avamine pole kuigi keerukas. Hiina riiklikes raportites on probleemile tähelepanu juhitud juba mitu aastat. Muu hulgas märgitakse neist ühes, et vaid "vähesed on saanud karistuse, mille on nad ära teeninud".

CFC-11 heitmete hulk tervikuna on maailmas peaaegu samal tasemel kui 20 aasta eest. Seetõttu kahtlesid mõned New York Times'i poolt intervjueeritud ekspertidest, et süü lasub vaid Shandongi provintsi tehastel. Muu hulgas Montreali protokolli täitmist jälgivat ÜRO keskkonnaprogrammi juhtiv Erik Solheim nentis, et Hiina teod "pole midagi muud kui keskkonnakuritegu, mis nõuab otsustavat tegutsemist". Emissioonide allikate otsimine tuleb aga veelgi põhjalikumalt ette võtta.

Klorofluorosüsinike hulk on atmosfääris alates 1990. aastate algusest aeglaselt vähenenud. USA kosmoseagentuuri NASA varasema analüüsi kohaselt taastub osoonikiht sajandi keskpaigaks. Täiendavate emissioonide korral võib see võtta aga paarkümmend aastat kauem.