Osooniaugud võivad tunduda 1980ndatesse jäänud murena. Kõik maailma riigid on ühinenud osoonikihti kahandavate ainete kasutamist piirava Montreali protokolliga. Möödunud aastal nägid teadlased esimesi märke Maa osoonikihi taastumisest. 

Nüüd teatasid Inglise East Anglia ülikooli atmosfäärifüüsikud nelja uue ohtliku inimtekkelise aine avastamisest. Kõik need on halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (CFCd) – lenduvad ja stabiilsed molekulid, mis jõuavad kiiresti kõrgetesse atmosfäärikihtidesse ja püsivad seal pikka aega.

Johannes Laube uurimisrühm võrdles eri reostustasemega piirkondade õhuproove polaaralade liustikest kogutud õhunäidistega. Mõõtmiste põhjal on Maa atmosfääri lisandunud neli uut inimtekkelist molekuli. 

Gaasid ilmusid atmosfääri 1960ndatel ja neid on sinna kogunenud ligi 75 000 tonni. Uute ohtlike molekulide kogus jääb õnneks tunduvalt alla nendele miljonitele tonnidele kõikvõimalikele CFCdele, mida inimkond paiskas atmosfääri 1980ndatel aastatel.

Laube sõnul tekitab leid siiski suurt muret, sest pole teada, kust gaasid pärinevad. Lisaks kasvas ühe avastatud aine kogus atmosfääris 2010. ja 2012. aasta vahel rohkem kui kaks korda. Sarnast osoonikihti kahandavate ainete kontsentratsiooni tõusu pole nähtud alates 1990ndatest, kui nende kasutamist hakati otsustavalt piirama.

Uued osoonilõhkujad pärinevad Laube oletusel keemiatööstusest. Need võivad tekkida putukamürkide tootmisel ja elektroonikaosiste puhastamisel. Gaasid lagunevad väga aeglaselt ja jäävad atmosfääri aastakümneteks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.