Sünteesgaas kujutab endast peamiselt süsinikmonoksiidi CO ja molekulaarse vesiniku H₂ segu. Üks võimalus sünteesgaasi saada on lähtudes kahest niiöelda kasvuhoonegaasina tuntud gaasist — süsihappegaasist CO2 ja metaanist CH4.

Sellise reaktsiooni toimumiseks, süsihappegaasist ja metaanist sünteesgaasi saamiseks on vaja aga katalüsaatorit ja üsna kõrget temperatuuri, 700 kuni 1000 kraadi.

Nüüd aga on Ameerika teadlased välja töötanud uudse katalüsaatori, mis suudab reaktsiooni käimas hoida ka ilma temperatuuri tõstmata, kuid mille tõhusaks toimimiseks on see-eest vaja valgust.

Naomi Halas Houstonis asuvast Rice'i Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Energy, et katalüsaatoripuru osakesed koosnevad peamiselt vasest, kuid 99 vase aatomi kohta on neis ka üks ruteeniumi aatom.

Tugeva valguse käes hakkavad vase aatomid ruteeniumi aatomile hoogsalt elektrone andma. Ruteeniumiaatomi läheduses toimuvadki siis tähtsad sünteesgaasi moodustumise reaktsioonid, mis saavad vajalikku energiat neilt elektronidelt.

Teadlased mudeldasid reaktsiooni kvantfüüsikalisi aluseid üksikasjalikult ka arvuti peal. Mudelgi näitas, et sellise katalüsaatori manulusel ja valguse toimel alaneb metaani moodustumise energeetiline barjäär tublisti.

Tulevikus võiks selle energiasäästliku meetodi teadlaste arvates tööstuslikult kasutusele võtta küll.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.